TEE SEE ISE: SIILI URG

TEE SEE ISE: SIILI URG

Varjualuse ehitamine on tuletegemise kõrval üks kõige elementaarsemaid üleelamisoskusi, mis aitab elu säilitada. Hea uudis on see, et erinevalt tule süütamisest pole varjualuse ehitamiseks ilmtingimata vaja mitte ühtki tööriista.

Tekst: ASSO PUIDET , Kaitse Kodu! tegevtoimetaja

Tööriistad nagu nuga, saag ja kirves teevad ehitamise küll oluliselt lihtsamaks, aga piisab ka okstest, samblast, heinast, lehtedest ja muust sellisest looduslikust kraamist, mille saab piltlikult öeldes endale alla laotada ja peale kraapida. Ehk siis tekitada tuleks midagi siili uru taolist, muutudes tänapäeva urb(aniseerunud)inimesest urginimeseks.

Asukoht, asukoht, asukoht – nii nagu kaubanduskeskuse puhul, on see oluline ka varje puhul. Ja sobiv asukoht on selline, kus ehitusmaterjal on käe-jala juures. Seega mitte kesk heinamaad, vaid pigem puudesalus. Samas ei maksa varjualust ehitada suurte, kuivanud okstega puude alla ega ka mitte lohku, kuhu vihma korral võiks valguda vesi.

Paslik asukoht leitud, tuleb leida ka umbes kahe ja poole meetri pikkune võimalikult sirge ja umbes käsivarre jämedune kaigas. Sobib selleks näiteks maha langenud, ent mitte veel mädanema hakanud pisemat kasvu kuusetüvi. Sellest saab varjualuse hari ning põhiline kandekonstruktsioon.

Kui veab, siis märkate kusagil umbes vöökoha kõrguselt murdunud puust jäänud kändu või mõnd puud, mille küljest hargneb oks umbes samal kõrgusel, nii et saate sellele toetada hangitud katuseharja ühe otsa. Miks mitte kõrgemalt? Sellepärast, et kui ehitada liiga kõrge ja lai onn, ei piisa teie keha soojusest urus sooja hoidmiseks.

Kui toetamiseks sobivat looduslikku vormi silma ei hakka, tuleb see ise tekitada. Kahest toekamast, ütleme samuti käsivarrejämedusest, pooleteise meetri pikkusest kaikast. Torgata need poolviltu maasse, nõnda et kaikad ristuksid maapinnast … kui kõrgelt? Just, umbes meetri kõrguselt, eks ole. Ristumiskohale saabki toetada katuseharja otsa ning selle

siis sinna nööriga korralikult kinnitada. Kui nööri pole, ja ei peagi olema, saab tugipuu toetamiseks otsida otsast hargnevad oksad ning asetada horisontaalpuu hargnemiskohtade vahele, moodustades nõnda piisavalt toeka kolmjala.

VARUGE AEGA JA MATERJALI

Kui te ei taha just kõhuli kitsas ja pimedas varjualuses sahmida, siis nüüd, kus põhiline kandekonstruktsioon valmis, on täpselt paras aeg hakata mõtlema siseviimistluse ehk aseme peale. Selleks laotage katuseharja pikkuselt ning umbes meetri laiuselt maapinnale peenemaid oksi, sammalt, kuivanud heina ja puulehti. Viimased on eriti head isolaatorid ja hoiavad keha soojendatud õhku teie ümber paremini kui näiteks kuuseoksad.

Kui külje alla laotud isolatsioonikiht kaitseb maapinnast õhkuva külmuse eest, siis õhu külmuse eest kaitsmiseks tuleb tekitada isolatsioonikiht ka pealepoole. Niisiis on aeg hakata varjualust pealtpoolt katma. Sama materjaliga, millest ase sai tehtud.

Et see võimalik oleks, tuleb nüüd katuseharjale laotada ristpuud või, kui soovite, ribid. Diagonaalselt, üks ots vastu katuseharja ning teine katuseharjast umbes poole meetri kaugusele maapinnale, nõnda jääbki meetrilaiune ase. Hea oleks, kui ribid ei jääks katuseharjast palju kõrgemale turritama. Sellisel juhul on oht, et vihmaga valguvad piisad mööda neid pikipuule ning tilguvad sealt juba teile peale. See ei ole meeldiv.

Ribipuud ei pea olema nii tugevad kui katusehari ja seda toetavad puud, kuid siiski piisavalt tugevad, et kanda isolatsioonikihi raskust. Ja vaja läheb teil neid palju, sest ribide kaugus üksteisest võiks olla mitte rohkem kui kolmkümmend sentimeetrit. Vastasel juhul on oht, et isolatsioonimaterjal pudeneb nende vahelt läbi. Kui aega ja materjali rohkem, võib muidugi ka tihedamalt laduda. Seda ilmastikukindlam varje saab. Samuti võib ribidele asetada või nende vahelt risti läbi punuda oksi – seegi aitab isolatsioonimaterjali paremini toestada.

Kas sellise varje ehitamine tundub suurem ettevõtmine? Eks ta nii ole –oma kolm-neli tundi võiks ajakuluks arvestada küll. Mistõttu on mõistlik varjualuse ehitamist alustada kohe, kui on vastu võetud otsus või tunnistatud paratamatust, et ööseks tuleb maastikule jääda.

MIDA ROHKEM, SEDA PAREM

Kui palju isolatsioonimaterjali varjualusele laduda? Eks see sõltub sellest, milline on ennustatav õhutemperatuur. Igatahes mida rohkem materjali kokku kuhjata, seda soojema uru saab. Kui ei usu, küsige siili käest. Ja muidugi kui teil on, saate kõige alla, esimese kihina laotada suurema prügikoti, mis tagab veelgi parema sademe- ja tuulekindluse.

Igatahes olulisemaks kui esteetilist välimust tuleb siinkohal lugeda soojapidavust. Seetõttu peaks urgu kattev isolatsioonikiht olema vähemalt 30 sentimeetri paksune. Vähemalt. Parem oleks 60 sentimeetrit. Ehk siis, kui tundub, et aitab juba küll, lisage veel natuke. Uskuge, te ei kahetse. Ja siis, kui tõepoolest aitab, asetage soojustuskihi peale veel mõned suuremad oksad, need aitavad tagada, et kuivanud materjal suurema tuulega laiali ei lenda.

Soovi korral saate varjualusele ka ukse teha. Riputage selle ette näiteks telkmantel või kui seda pole, siis miks mitte lehtede ja heinaga soojustatud särk. Seegi aitab oluliselt keha toodetud soojust varjualuse all hoida.

Ning siis polegi muud, kui urgu pugeda. See pole võib-olla nii mugav kui kodune voodi või pehme magamiskott, aga aitab teil öö vastu pidada. Eks hommikul näis, mis saab.

Video: https://youtu.be/K2Km66ebsEE

Video: