Kaitseliidu ülem kindralmajor Kiili – tugevus on meie parim heidutus

KAITSELIIDU ÜLEM KINDRALMAJOR KIILI – TUGEVUS ON MEIE PARIM HEIDUTUS

2012. aasta detsembris sai Kaitseliidu ülemaks Meelis Kiili. 2019. aasta suvel lahkub ta ametist ning jätkab teenistust juba NATO staabis Belgias.

Tekst: KARRI KAAS, Kaitse Kodu! peatoimetaja

Te asusite ametisse kuus ja pool aastat tagasi. Millised olid teie plaanid siis?

Ütlen ausalt, ma olin enda jaoks välja töötanud oma programmi, milles oli olulisel kohal võitlusvõimsuse kasvatamine, sest iga ülem vastutab võitlusvõimsuse eest.

Võitlusvõimsus sisaldab kolme komponenti – füüsilist, intellektuaalset ja moraalset. Minu põhirõhk oli esialgu intellektuaalsel komponendil. See tähendab, et me pidime aru saama, kuidas me sõdime, milline on meie vastane, millised on meie doktrinaalsed alused ja kuidas me neid rakendame. Moraalne komponent aga tähendab motivatsiooni. Me peame oma inimesi motiveerima ja juhtima. Kuna Kaitseliit on avalik-õiguslik vabatahtlik organisatsioon, tuli hakata rohkem rõhku panema juhtimiskultuurile, mitte käsukultuurile. Sinna on pea alati konflikt sisse programmeeritud ning tegevväelastel võtab juhtimiskultuuri praktiseerimine aega. Paljudel see ei õnnestugi. Kuid põhiline oli just see, et me väärtustaksime kõiki meie kaitseliitlasi.

Ka kaitsetahte tõstmine oli minu fookuses ja siinkohal julgen väita, et valitud tee – riigikaitse ei ole mitte ainult kodaniku kohus, vaid kodaniku õigus – pidas paika. Õigus on väga tugev emotsioon. Õigus on muuseas ka ohtlik emotsioon, kui see ei ole hästi rakendatud, kui seda ei ole ohjatud. Aga kui õigus on raamistatud või suunatud õigetesse kanalitesse, õigete mõjude saavutamiseks, siis on õigus väga-väga tugev ja edasiviiv jõud. Ja sellist lähenemist me oleme Kaitseliidus tegelikult edendanud ja täiesti teadlikult rakendanud.

Mis on plaanist õnnestunud ellu viia ja mis jääb järgmisele ülemale edasi tegutseda?

Mis oli minu enda kontseptsioon ja plaan, see on täidetud. Kõik edasised tegevussuunad on aga kirjas Kaitseliidu pikaajalises arengukavas. See on ka üks asi, mille üle olen ma kindlasti uhke, sest see kirjeldab seisundit, lähtudes riigikaitse laia käsitluse mõistest. Ja tänu sellele, et me kirjeldame seisundit, ei ole see mitte ressursi arengukava. Sest kui me teeme ressursi arengukava, siis me tahes või tahtmata hakkame mehitama varustust, aga kui me kirjeldame seisundit vaheetappide ja alaeesmärkide kaudu, siis me varustame inimesi. Ja see on väga-väga oluline.

Samuti olen ma tõesti uhke selle üle, et me oleme suutnud välja töötada doktrinaalse aluse, mille üheks juhtmõtteks on, et see on manööverlik. Mitte ainult füüsilises mõõtes, et me manööverdame maastikul, vaid ka selles mõttes, et me oleme suutelised planeerima ja tegutsema asümmeetriliselt.

Asso Puidet

Ma olen ülimalt rahul ka sellega, et me oleme loonud ringkondliku juhtimissüsteemi. Ja ma rõhutan, see on loodud, mitte üle võetud. Ja see on maakaitse või territoriaalkaitse põhialus. See annab võimaluse detsentraliseeritud juhtimiseks.

Kontseptuaalselt on maakaitse ju territoriaalkaitse. See tähendab relvastatud rahvakaitsesüsteemi, mida viiakse ellu totaalkaitse põhimõtetel. Totaalkaitse on aga see, kus kõik kodanikud saavad panustada. See ei ole lihtsalt niimoodi, et me hakkame totaalselt vastu, et igaühel on portselanist granaat kaminasimsil. Niimoodi see päriselt ei ole. Totaalkaitse on ühiskonna kaitsevõime. Ehk meie ühiskonna enda tugevused tuleb esile tuua, kaitsetahe tuleb esile tuua.

Ma olen väga tänulik noortele, naistele ja Kaitseliidu sellele osale, mis võib-olla mõnda aega ei olnud põhifookuses. See oli minu kalkuleeritud risk ja ma olen väga tänulik, et nad mõistsid ja toetasid.

Kaitseliit koondab endas palju tegevusi ja nende tegevuste raames peab seadma fookuse. Mina võtsingi alguses fookusesse sõjaliste üksuste loomise. Esiteks näitas Ukraina kriis, et meil võib neid vaja minna. Teiseks ei olnud me sel momendil sellisel tasemel, nagu oleksime pidanud olema. Ja kolmandaks oli ka praktilisi ja pragmaatilisi põhjusi, miks see Kaitseliidu pehmem osa jäi teatud perioodil mõneti vaeselapse ossa. Aga kui me ei oleks täitnud RKAKs ette nähtud ülesandeid, ei oleks meil praegu neid ressursse, mis meie käsutuses on. Me oleme lahinguvõimelised ja täitsime RKAK ülesanded kaks aastat kiiremini, kui esialgu plaanitud oli. Ning praeguseks on sellega loodud eeldus, et kõik Kaitseliidu tegevused ja seadusega seatud ülesanded on ressursiga tagatud ja täidetavad.

Naiskodukaitse on astunud tubli sammu edasi ja on võtnud initsiatiivi. Näiteks evakuatsioon – kui võitlusvõimeline on sõdur, kes ei ole kindel, et tema pere ei ole kaitstud? Või staabiassistendid. Nad on tohutu lisaväärtus, mida võib-olla ei osata alati hinnata, kuid tänu nendele saavad ohvitserid ja allohvitserid tegeleda sellega, milleks neid on koolitatud.

Ja ka äpp „Ole valmis“, millel on suur ühiskondlik lisaväärtus, mille mõjusid me alles hakkame tundma.

Noored on väga hästi arenenud. Näiteks oskavad nad kriisisituatsioonis käituda paremini kui paljud nende vanemad. Samuti on isamaalise hariduse programm loonud võimaluse kaasata märksa suuremat hulka inimesi.

Ma võin julgelt öelda, et endale püstitatud plaani täitsin ma täielikult, mis on ka üks põhjus, miks ma täiesti teadlikult leian, et mul on aeg minna. On teada-tuntud tõde, et kui üks ülem jääb liiga kauaks, võib see organisatsioonile isegi pärssiv olla. Kindlasti hakkab järgmine ülem kujundama organisatsiooni oma näo järgi, aga kui varasemad põhisuunad on hea kvaliteediga, siis järgmised ülemad kannavad neid edasi.

Mida te ise edasi teete?

Mu järgmine ametikoht on NATO staabis Belgias. Olen seal Eesti rahvuslik esindaja, hakkan kaitsma Eesti riiklikke huve ja võib-olla kunagi, kui me teeme strateegia, siis ka selle suunamist ja mõjutamist meile soodsas suunas.

See, et me oleme liitlased, ei tähenda automaatselt seda, et me mängime kõik ühte ja sama muusikat. Me peame andma endast maksimaalse. Ja me peame olema suutelised kõnelema NATO-s strateegilisel tasandil, mitte kinni jääma taktikalistesse vibratsioonidesse. See on teatud määral proovikivi. Ma loodan sinna oma panuse anda.

Kuidas on Kaitseliidu ülemana teenitud aeg teid muutnud?

Palju on muutnud. Ma küll alustasin Kaitseliidus, aga minu põhiline karjäär möödus enne Kaitseliidu ülemaks saamist kaitseväes. Ja kui inimene tuleb käsukultuurist juhtimiskultuuri, nõuab see kohanemist.

Asso Puidet

Ma olen kohanenud ning ka meeletult palju juurde õppinud, sest inimene peab olema elukestvas õppes. Ma olen väga palju õppinud kaitseliitlastelt. Ja see peabki niimoodi olema, sest mis on Kaitseliit? Kaitseliit on täiskasvanud inimeste, väga suurte elukogemustega inimeste organisatsioon. Kaitseliit annab lisaväärtust just tänu sellele, et neil inimestel on oma isiklik kogemus ja kutseoskused.

Kaitseliit ei ole muidugi muutnud minu elu põhimõtteid, seda kindlasti mitte. Põhimõtted, mis olid mul olemas enne, on säilinud, küll aga olen täiendanud oma käitumisnorme ja juhiomadusi, sest kaitseliitlastelt on palju õppida.

Kaitseliidu ülemana omandatud kogemused võtate kaasa oma järgmisele ametikohale. Kuidas need teile seal kasuks tulevad?

NATO on riikide kogum, kel on olukorrast tegelikult erinevad tunnetused. Mis on oluline näiteks Kesk- Euroopas, ei pruugi oluline tunduda meile ja vastupidi, mistõttu üks minu ülesandeid saab seal kindlasti olema kohalike olude ja vastase tundmise viimine strateegiliste otsustajateni.

Ma saan nii SACEUR-i kui DESACEURiga rääkida Eesti tegelikust olukorrast. Heidutusest ja selle kohalikust mõjust. Ega heidutus ei ole ainult see, et meil on eFP ja me näitame Challengeri tanke, heidutus on näiteks ka see, kui meil on väga terve majanduslik

olukord, sest see loob inimestele turvatunde. Me peame eeldama, et ka meie tugevused on heidutavad. Ma saan seal väga selgelt rääkida, mida tähendab ühiskonnaülene kaitsetahe, mille heaks näiteks on Kaitseliit. See on väärt kogemus.

Kaitseliit on suur organisatsioon, kus on väga palju pühendunud liikmeid. Mis te arvate, mis selle taga on? Mis on selle pühendumuse võti?

Ma arvan, et see on õigus oma riiki kaitsta. Kaitseliit on avalik-õiguslik organisatsioon, mis tähendab, et see on sündinud altpoolt üles. See on kodanikuinitsiatiiviga loodud organisatsioon ning kuulub oma liikmetele. Ja see annab inimestele tunnetuse, et neil on õigus oma riiki kaitsta ning võimalus oma õigust rakendada, tehes seda metoodiliselt ja läbimõeldult. Kahjuks päris paljud päris kõrgel tasandil ei saa aru, et see on Kaitseliidu tugevus.

Samuti tuleb alles hoida vaba tahe. Vaba tahet aga saab elus hoida, kui kaitseliitlased tunnevad, et see on nende organisatsioon. Mina usun, et kaitseliitlased tunnevad seda. See on minu usk, sest ma olen näinud kaitseliitlasi tegevuses.

Vahel kritiseeritakse, et see vana Kaitseliit on kadunud, aga siis ma tahaks teada, mis see vana Kaitseliit on? Kaitseliit ei saa olla praegu, 2019. aastal see, mis ta oli 1991. aastal. Loomulikult on organisatsioon muutunud ja peab ka edaspidi muutuma, sest see on elav ja hingav organism, mis peab ajaga kaasas käima. Kuid niikaua, kui me järgime põhimõtteid, mis on kirjas 1925. aastal paika pandud Kaitseliidu põhikirjas, on Kaitseliidu olemus ja põhiväärtused tagatud. Olen tihti lugenud seda esiisade koostatud dokumenti ja mõõtnud oma juhtimisotsuseid selle valguses ning kinnitan, et Kaitseliit ja selle olemus on säilinud algsel moel.

Ma tahan tänada kõiki kaitseliitlasi toetuse ja mõistmise eest sellel muutuste teel, kus me koos oleme käinud.

Martin Andreller