Kuidas teha lõket

KUIDAS TEHA LÕKET

Kuhjates kokku kilode kaupa paberit ning puistates selle üle suvaliste kaigaste ja okstega, kulutate ebamõistlikult palju aega, närve ja tikke, enne kui saate viimaks istuda tossava ja susiseva moodustise juures, mida tinglikult võib nimetada lõkkeks.

Tekst: ASSO PUIDET, Kaitse Kodu! tegevtoimetaja

Loetletud kuluartiklite säästmiseks võib aga kaaluda „suva, küll läheb” lõkketüübi asemel korrastatumat ning läbimõeldumat lähenemist. Neist levinumateks on püstkoja ja palkmaja tüüpi lõkked.

Lõkketüübi valiku dikteerib see, millist materjali ümbruskonnas leidub. Ja vastupidi – see, millist materjali täpsemalt vaja, sõltub sellest, millist tüüpi lõket teha soovite.

Olgu lõke ja puu millist sorti tahes, üks on kindel – tulematerjal peab olema kuiv. Märg või toores puu ei sütti või kui viimaks süttibki, eelneb sellele suurem kogus tossu. Pehkinud puu, isegi kui see on kuiv, ei anna aga suuremat sooja. Seda arvesse võttes ei tasu notte päris rohujuure tasandil korjata, vaid eelistada tuleks kõrgemal asuvaid oksi.

Lõkkematerjali kogudes ära unusta hankida tulealgatust. Selleks võib olla näiteks peotäis kasetohtu, kimp peenikesi kuuseoksi või muud kergesti süttivat ja suure leegiga põlevat materjali.

Tulealgatus ja puud kogutud, tuleb laduda nendest lõke, pidades seejuures silmas, et põlemiseks on vaja kolme komponenti: õhku, kuumust ja küttematerjali. Valides ükskõik kumma kirjeldatud lõkketüüpidest ja ehitades selle korralikest, kuivadest puudest, on need ressursid ka tagatud.

PÜSTKODA

Kõige levinum ja vahest kõige lihtsamini valmistatav lõkketüüp olukordades, kus on vaja kiiresti sooja ja valgust saada. Et seda tüüpi lõkke kuumus levib peamiselt üles, sobib see hästi puhuks, kui on vaja lõkke kohale riputatud anumas vesi keema saada. Puuduseks suur küttematerjalikulu.

Asso Puidas

Püstkoja tüüpi lõkke valmistamiseks aseta esmalt süütematerjal püstkojakujuliselt lõkkeaseme keskele. Seejärel võta kogutud puudest peenemad ja aseta need omakorda püstkojakujuliselt ümber süütematerjali. Siis toimime samamoodi juba jämedamate puudega. Puid paigutades ära suru neid tihkelt üksteise kõrvale, vaid jäta vahed, et õhk vabalt ligi pääseks. Ning veel, et mitte ehitada kilplaste stiilis ilma uste ja akendeta hoonet, jäta ligipääs ka lõkke keskel asuvale süütematerjalile.

PALKMAJA

Lõkketüüp edasijõudnutele, mille tarvis on vaja koguda enam-vähem ühepikkusi, näiteks küünarvarre pikkusi erineva jämedusega puid ja oksi. Täpsemalt üks sületäis käsivarrejämedusi, teine pöidlajämedusi, peotäis pliiatsijämedusi ning hunnik pliiatsitina või pastakasüdamiku jämedusi.

Erinevalt püstkoja tüüpi lõkkest kulutab seda tüüpi lõke vähem puitu ning annab samal ajal rohkem ja ühtlasemalt kuuma ja toodab suuremal hulgal sütt, sobides seega hästi nii küpsetamiseks kui teisteks kuumtöötlemist nõudvateks töödeks.

Kõige lihtsama seda tüüpi lõkke valmistamiseks aseta kaks käsivarrejämedust puud paralleelselt üksteise kõrvale, risti nende otstesse teised kaks, mille peale omakorda risti järgmised. Ja nii edasi ja nii edasi kõrgustesse, kuni moodustub hõredate seintega seest tühi palkmaja, millesse asetad hunniku süütematerjali ja annad tuld. See võib töötada.

Aga et kindel olla, siis järgnevalt veidi keerukam arhitektuuriline lahendus. Alusta lõkkeaseme keskele kraavi või vao uuristamisega. See peaks olema just nii sügav, et mahuksid sinna sisse pistma käe tiku või põleva kasetohuga. Kraavi suund peaks kattuma tuule suunaga.

Raami kraav kolmest küljest umbes käsivarrejämeduste puudega, jättes avatud külje allatuult. Lao kolmele aluspalgile risti peenikesed, umbes pöidlajämedused pulgad. See on korrus, millele paigutad süütematerjali. Seega lao pulgad suhteliselt üksteise lähedale, aga mitte üksteise vastu, sest muidu takistad õhuvoolu.

Nüüd aseta palkmaja ehitamise stiilis nelja külge natuke jämedamad oksad, need pöidlajämedused. Ja nende peale samamoodi veel üks või kaks tiiru. Nõnda ehitad seinad kambrile, millesse asetad lõkkealustusmaterjali.

Nüüd aseta süütematerjalist risti üle peenikesed, umbes pliiatsijämedused oksad. Et need paigal püsiks, aseta neile kummalegi poole pöidlajämedune oks. Nende vahele laota samasuunaliselt peotäis pastakasüdamiku jämedusi kuivi oksi. Hästi sobivad selleks peened ja kuivad kuuseoksad.

Seejärel lao neist uuesti risti üle pliiatsijämedused pulgad, kindlusta need pöidlajämedustega ning kata nendevaheline põrand pliiatsitina jämeduste kuivanud okstega. Kindluse mõttes võid ehitada veel kolmandagi sellise korruse. Nõnda tagad lõkke kiire süttimise.

Seejärel kata konstruktsioon nelja või viie jämedama, üksteise kõrvale asetatud puuga. Nõnda, et peenemad jääksid keskele ja jämedamad väljapoole. Ning nende peale omakorda risti veel neli puud. Ja järgmine samasugune korrus, kui soovi ja puid jagub.

Viimaks poeta algul kaevatud kraavi kaudu kogu kupatuse alla põlev tikk või, veel parem, kasetohutükk ning vaata, kuidas hoole ja vaevaga ehitatud palkmaja rõõmsalt lõkendama lööb.

ÕPPIDA, ÕPPIDA, ÕPPIDA

Lisaks kirjeldatud lõkketüüpidele on veel kümneid võimalusi lõkke ladumiseks, olgu nendeks platvorm- või tähtlõke, püramiid- või toestatud lõke. Samuti kombinatsioone – näiteks keskele väike palkmaja ning selle ümber püstkoda. Või vastupidi – püstkoda keskele ja palkmaja selle ümber.

Oluline on leida just see tuletegemise tehnika, mis tundub endale kõige käepärasem ja vajalikum. Kasvõi see „suva, küll läheb”. Ning harjutada seda erinevates tingimustes. Nii, et võiksid kindel olla, et läheb.

VAJA LÄHEB:

Kuivi puid Tulealgatust, süütevahendeid Ajakulu: 30 minutit

MILLIST LIIKI PUUD EELISTADA?

Saar: suhteliselt kerge, aga väga tugev puu, mida on lihtne raiuda. Põlemisel annab väga kuuma tuld, mistõttu sobib hästi, kui plaanis on jahedal ööl lõkke ääres magada.

Kask: pehme struktuuriga ja kiiresti põlev puu, mis annab korralikult sooja. Põleb suure leegiga, et erita väga sädemeid ega tossu. Puuduseks suur puudekulu.

Vaher: sitke ja seetõttu mõneti keeruline raiuda. Ent kui õnnestub tükk kätte saada, põleb see pikalt ning annab võimsalt kuuma. Sealjuures väga tossamata.

Mänd: ei lähe maas mädanema ja ussitama nii kiiresti nagu mõni teine puit. Süttib kergesti ja põleb suhteliselt kiiresti, sobides eriti hästi tule algatamiseks.

Kuusk: mitte just parim lõkkepuu, sest põleb kiiresti ja pillub palju sädemeid.