NAISKODUKAITSJAD ÜHINESID UKRAINLASTE ABISTAMISEKS

NAISKODUKAITSJAD ÜHINESID UKRAINLASTE ABISTAMISEKS

Järva naiskodukaitsjad said Ukraina sõja esimestel päevadel Poola-Ukraina piirilinna Peremyslisse ette võetud 70tunnisel evakuatsioonioperatsioonil osalejatena hindamatu kogemuse, mida ükski õppus vaevalt annaks.

Tekst: URMAS GLASE, vabatahtlik autor

Polnud juhus, et viis naiskodukaitsjat Järvamaa eri nurkadest, kellest kolm olid minu reisikaaslased Kaitse Kodu! eelmises numbris kirjeldatud evakuatsioonireisil, asutasid märtsi algusest tõuke saanud ja pisut laagerdunud mõtte krooniks Järvamaal Ukraina sõjapõgenike abistamiseks mõeldud mittetulundusühingu ja on tänaseks teinud maakonna omavalitsuses hindamatut tööd.

MTÜ Ukraina Sõbrad Järvamaal seadis olulisimaks põhikirjaliseks eesmärgiks anda heategevuslikku abi Ukraina lastele, orbudele, suurperedele, vanuritele, invaliididele, loomadele ja teistele abivajajatele.

TOEKAS TURVAVÕRGUSTIK

„Tajusime kohe, et meie tegevus tuleb intensiivne ja pikaajaline, ning kuna tegemist on akuutse ja erandliku olukorraga, siis on tegevusteks vaja pidevalt lisaressurssi nii inimestena kui ainelise toena,“ selgitas üks asutajatest Maarja Brause.

Ta lisas, et nende süda kuulub ukrainlastele sõja esimesest sekundist saadik ja nad teavad, et toetavad neid täpselt nii kaua, kui vaja, ja kõigis asjades, mis vaja. „Asjaajamise hõlbustamiseks ja rahatehingute ametlikustamiseks oli mõistlik luua oma juriidiline keha, et koguda näiteks sihtannetusi ja teha vastavalt vajadusele väljamakseid,“ lausus ta.

„Kui meile saabus märtsi keskel hulk Ukrainas rindel sõdivate politseinike perekondi, naisi ja lapsi, oli selge, et lahutada seda sõpruskonda ei saa ning on vaja algusest peale korraldada nii, et neile tekiks kodu, töö ja kõik muu päriselu juurde kuuluv, mis asendaks natukenegi seda, millest nad on päevapealt ilma jäänud,“ meenutas Brause.

Nagu Brause nentis, ei suuda nad leevendada sõja eest pagenute muret oma abikaasade või Ukrainasse jäänud vanemate pärast, küll aga suudetakse luua neile siin toetav ja turvaline keskkond, kus saab abi kaasmaalastelt, Ukrainast saabunud ja samas olukorras olevatelt sõbrannadelt, laste emadelt, ja ka kohalikelt.

Selleks, et terve hulk perekondi ühte linna kokku saada ja võimaldada neil edasi liikuda hotellist korteritesse, on Türi kogukond ära teinud suure töö.

„See kõik on seda väärt, sest nähes nüüd Türi kesklinnas uusi sõpru jalutamas, rõõmsalt tere hõikamas ja mänguplatsi ääres lapsi jälgimas nagu emad kunagi, on süda rahul. Türi on väike, siin pole raske sisse astuda sõbranna poole, juua teiste pereemadega kohvi ja vahetada mõtteid. Ukrainlannad suhtlevad tihedalt omavahel ja ka kohalikega,“ tõi Brause näite Järvamaa ühest nurgast.

HEADUS ÜHENDAB

Brause kinnitusel on ametnikud olnud sõbralikud ja abivalmis ning näiteks koolide kohta jätkub tal ainult ülivõrdes kiidusõnu. Eriti tähtis roll on aga olnud kogukonnal ja vabatahtlikel aitajatel. „Sõprus on midagi, millel ei ole hinda. Siis ei vaadata kella ega loeta sente,“ kinnitas ta. Kui inimestel on nii kolossaalne ühine mure, siis tullakse kokku. Järvamaa inimesed on osutunud südamlikeks, tragideks, visadeks ja väga vastutulelikeks.

Türi vabatahtlike üks suurimaid ühiseid ettevõtmisi oli paarile perele kolmetoalise korteri ettevalmistamine. Koos sisustamisega vajati selleks kaht nädalavahetust ja vähemalt 20 inimest, kes jooksid ringi värvipottide, tapeedirullide, mööblitükkide, tekkide-patjade ja muu vajaliku kraamiga.

„Lõpptulemus on kindlasti hea. Sellised aktsioonid ei ühenda mitte ainult uusi elanikke meie omadega, vaid ka meid, türilasi, omavahel. Usun, et samasuguseid kogemusi võivad jagada kõik kogukonnad Eesti linnades ja asulates,“ usub Brause.

Brause ütlust mööda ühendab selline organisatsioon neid ka moraalselt ja nad saavad tuua kokku inimesi üle maakonna, samuti aitab juriidiline vorm koordineerida tegevusi ja ühisüritusi. Näiteks viidi annetajate toel maakonna ukrainlased kontserdile Saku Suurhalli.

TÜRI-PAIDE-KIIEV

Merje Mihkelsaar kinnitas, et ka Paides tehakse samasuguseid asju. Aidatakse ukrainlastel nii Eestisse jõuda ja siin kohaneda kui ka tagasi Ukrainasse pöörduda. Otsitakse neile tööd, aidatakse leida elukohta, sisustada uut kodu mööbliga, hankida voodipesu või suvekingi. Õpitakse ja õpetatakse eesti keelt, käiakse üksteise sünnipäevadel ja korraldatakse õhtusööke. „Eks sealt kooruvad ka kurvad lood, aga elu ongi katsumus, mis vahel on karm,“ nentis Mihkelsaar.

Hea on aga see, et toetajate ring aina laieneb. Näiteks väga aktiivset abi osutab Paide Rattapood. Selle perenaine Riina Türner liitus Naiskodukaitsega ja rühmab täie hooga jalgrataste leidmisel, remontimisel ning arvutite jagamisel. Kirsika Ilmjärv juhtis tähelepanu asjaolule, et mittetulundusühing on Järva ringkonna naiskodukaitsjate kodanikualgatus. „Idee tekkis väga kiiresti, aega võttis dokumentatsiooni vormistamine,“ lausus ta.

Ilmjärve selgitusel on ühingu juhatuse liikmetega kaetud kogu maakond. „Oleme kõik eri omavalitsustest ja alates sellest, kui Järvamaale saabusid esimesed sõjapõgenikud, oleme koostöös paljude heade inimestega käed külge pannud,“ ütles ta. „Olles ise tugiisikuteks mitmele perele, on meile selged ka kitsaskohad, me teame, millest siia saabunud pered puudust tunnevad ja millist abi nad vajavad.“

TAHE LOEB

Ukraina sõprade Järvamaa ühingu kaudu on abi pakkunud hulk ettevõtteid. Suure, hindamatu panuse on andnud lugematu arv järvakaid, kes on sõjapõgenikke toetanud esemetega föönist pannini ja kardinapuust sülearvutini, aga pakkunud ka elamispindu. „Aitäh teile kõigile!“ tänab Ilmjärv abistajaid, märkides, et kõige keerulisem on leida põgenikele eluasemeid ja töökohti. Järva-Jaani kultuurimajas peeti aprilli lõpus Eesti kultuuriõhtu ukrainlastele, mis tõi sõja tõttu Eestisse pillutatud ja Järva vallas ajutise kodu leidnud kaasmaalased esimest korda kokku.

Tene Metsma märkis, et seoses sõjapõgenike Järvamaale elama asumisega on võrgustikutöö saanud hoo sisse. „Tegemist on eelkõige vabatahtliku heategevusliku ettevõtmisega, mille põhieesmärk on aidata Ukraina sõjapõgenikke oma maakonnas. Oleme üks lisavõimalus põgenike abistamisel ja meie tegevust saab ühingu kaudu rahaliselt toetada,“ lausus ta. „Meie siht on sõja lõppedes aidata neil inimestel ka oma koju tagasi jõuda.“

Metsma selgitusel on võimalik toetada ukrainlasi nii materiaalselt kui ka psühholoogilise abiga. „Mittetulundusühinguna saame juriidilise organisatsiooni kaudu tegutseda koos ettevõtete, üksikisikute, teiste organisatsioonide, kohalike omavalitsuste ja kõigi nendega, kes saavad ja soovivad oma abi pakkuda,“ ütles Metsma.

26. aprillil peeti Järva-Jaani kultuurimajas ukrainlastele Eesti kultuuriõhtu, mis andis võimaluse taas kokku saada ka sama bussiga Eestisse jõudnud sõjapõgenikel, kes polnud vahepeal üksteist näinud