KAITSELIIT
PÄRNUMAA MALEV: JÕUD MAA, VEE JA RIIGIPIIRI VAHEL Kaitseliidu Pärnumaa maleva vastutusalas on Eesti suurim linn - Pärnu, kus tipphooajal on turiste peaaegu sama palju kui linnas püsielanikke. Selliseid linnu ei ole Eestis palju ja oma tegevustes peab malevgi selle eripäraga arvestama. Kaitse Kodu! küsimustele vastab
Kaitseliidu Pärnumaa maleva pealik kolonelleitnant RASMUS LIPPUR
Mis on see, mis Pärnumaa malevat iseloomustab? Maleva territoorium on ümbritsetud mere, maismaa ja riigipiiriga. Teeme tihedat koostööd naabermalevate ja teisel pool riigipiiri asuvate Läti vabatahtlike riigikaitsjatega Zemessardzest. Tallinna ja Harju maleva järel on Pärnumaa malev liikmeskonna arvult kolmas. Oleme uhked oma ligemale 1600 kaitseliitlase, maakonna parima mehe ja naise üle. Kaitseliitlased moodustavad kogu maakonna elanikest peaaegu 3%. Pärnumaa maleva staap täidab ka Lääne maakaitseringkonna staabi ülesandeid. Maleva staap asub esimese vabariigi ajal kaitseliitlaste annetuste eest ostetud ajaloolises hoones Pikal tänaval.
Mida teete selleks, et maleva liikmeskond kasvaks? Pärnumaa maleva instruktorid pingutavad selle nimel, et anda parimat väljaõpet. Liikmeskonna suurendamise kõrval on vähemalt sama oluline olemasolevate liikmete motiveerimine. Kaitseliitlased panustavad oma vaba tahet ja aega riigikaitsesse ning Kaitseliidu kui organisatsiooni ülesanne on võimaldada teha seda maksimaalselt efektiivselt. Tähtis on, et iga
12
6/2020
kaitseliitlane saaks vastavalt oma võimetele ja oskustele panuse anda ning instruktorite juhendamisel peab toimuma areng. Raske võib olla, aga igav ei tohi olla. Kasvatamisega tegelevad ka riigikaitseõpetajad. Pärnu maakonnas on igas koolis riigikaitseõpetus ja sellega me süvendame noorte kaitsetahet. Me oleme nähtavad ja avatud, et igal soovijal oleks võimalus meie tegemistega kursis olla ning tahtmise avaldumisel liikmeks astuda.
Millised on olulisemad kokkupuutepunktid kohaliku kogukonnaga? Kaitseliit ongi kohalik kogukond. Kohalik kogukond jaguneb Kaitseliidu liikmeteks ja mitteliikmeteks. Ka see osa kogukonnast, kes ei kuulu Kaitseliitu, peab teadma, miks seda organisatsiooni vaja on. Selleks võtame osa koostööpartnerite algatustest ja korraldame ise avalikke üritusi. Kui kogukond teab ja saab aru, mis asi on Kaitseliit, siis ta toetab meie tegemisi. Meie tähtsaimad partnerid on politsei- ja piirivalveamet, päästeamet ja kohalikud omavalitsused. Me teeme koostööd kriisiajal ja ühiste ürituste korraldamisel.
Aga teiste malevatega? Kõige tihedamalt teeme koostööd Saaremaa ja Lääne maleva ehk Lääne maakaitseringkonna malevatega.
Meil on ühine väljaõppeplaan, meil on ühised reservõppekogunemised ja suurõppused. Kuna Kaitseliit on üks organisatsioon, siis loomulikult puutume kokku ka teiste ringkondade malevatega. Võtame osa suurõppustest, võistlustest, jagame vastavalt vajadusele instruktoreid. Meie oluliseks partneriks on ka 16. malev ehk Läti vabatahtlik riigikaitseorganisatsioon Zemessardze. Osaleme vastastikku väljaõppeüritustel ja külastame teineteist tähtpäevadel. Koostöö järjepidevuse heaks näiteks võib lugeda, et on olemas vabatahtlikke lätlasi, kes on osalenud kõigil neljateistkümnel Orkaani õppusel.
Mil moel toetab või kaasab malev noorkotkaste ja kodutütarde tegevust? Kui abi on vaja ja maleval on võimalus aidata, siis ikka aitame. Paljud noorteinstruktorid on kaitseliitlased. Nad kaasavad noori ka Kaitseliidu õppustesse. Väljaõppe kõikidest elementidest ei tohi noored osa võtta, aga on mitmeid rühmi ja palju ülesandeid, kus noored saavad käed külge panna. On oluline, et sellest jääks positiivne mälestus, lihtsalt ahju kütma pole mõtet noori kutsuda. Suvel on Pärnumaal tulemas laager, mida aitavad läbi viia kaitseliitlased ja naiskodukaitsjad. Eesmärk on tutvustada noorkotkastele ja kodutütardele organisatsiooni mitmekesisust, et soovi korral leiaks iga noor oma vald-
