MILTAARKUNST
MEIE LIITLASTE SÕJAKUNSTNIKUD Et Eesti militaarsest maalikunstist on ajakirjas Kaitse Kodu! varem kirjutatud (nr 2 ja 3, 2018), heitkem nüüd pilk ka sellele, mida on mujal maailmas samas valdkonnas tehtud ja siiamaani tehakse. Tekst: KARL-ERIK TALVET, militaarkunstnik
M
õistagi ulatuvad paljude suurriikide sõjakunstitraditsioonid palju kaugemale kui meie omad. Võib tagasi minna lausa antiikaega, mil heroilisi sõjaepisoode kujutati vaasidel või reljeefidel. Nii oli roomlastel kombeks raiuda oma sõjakäike võidusammastele, mille kõige kuulsam näide on kindlasti Traianuse sammas Roomas. Ent liikudes ajaloos meile lähemasse aega, tuleb märkida, et kui Napoléoni sõdade jäädvustamisel oli veel väga suur tähtsus monumentaalsel ajaloomaalil, mida teostasid riikide palgatud lahingukunstnikud batalistid (prantsuskeelsest sõnast bataille ’lahing’), siis 19. sajandi teisel poolel hakkas suurenema fotograafia roll. Uus meedium tõestas oma tähtsust Ameerika kodusõjas ning kinnitas kanda mõlemas maailmasõjas, jagades kohta samal ajal kerkiva filmikunstiga. Sellegipoolest jäi maalikunstile määrav tähtsus, sest selle meediumiga sai kujutada sündmusi niisugustena, nagu võimumehed neid näha tahtsid. Paraku mindi varasemate aegade monumentaalsusest ajapikku järjest rohkem üle allegooriale ja lausa protestimaalile, seda eriti pärast Esimese maailmasõja õuduste algust ja romantiliste ideaalide purunemist. Kui varem oli sõtta mindud suure hurraaga lootuses, et selle väikese formaalsusega saadakse kerge vaeva ja paari lahinguga kiiresti
80
6/2020
ühele poole, siis neli aastat kestnud tapatalgud jätsid kustumatu mulje nii ühiskonnale kui ka kultuurile. Sõdivatele riikidele töötanud sõjakunstnikud ei jätnud kasutamata võimalust leida uusi viise sõja ja selle tagajärgede kujutamiseks. Nende loomingust kadus vanade aegade heroilisus, mis asendus kaevikusõja õudustega. Ka ametlikest, propaganda tarbeks tehtud töödest kadusid kirevad värvid, nende asemel kasutati halle ja süngeid toone, rõhutamaks sõja radikaalselt muutunud iseloomu. Samal ajal tekkisid sõdivate riikide tagalas, eriti sõja kaotanud Saksamaal, uued abstraktsemad ja ekspressiivsemad kunstivoolud, mille mõjud ulatusid ka Eestisse.
AMEERIKA SÕJAKUNSTNIKUD
Üks propaganda tarbeks loodud kunstiprogramm, mis tänaseni USA armee sõjaajaloo keskuse (US Army Center of Military History) alluvuses ametlikult eksisteerib, on USA armee kunstiprogramm (United States Army Art Program). Esimese maailmasõja puhkedes värvati äsja asutatud programmi raames kaheksa kunstnikku, kelle ülesandeks sai Euroopasse saabunud Ameerika ekspeditsioonikorpuse tegevuse kajastamine.
