KRISTJAN LAUBHOLTS - MEEDIK NAGU RAMBO

KRISTJAN LAUBHOLTS - MEEDIK NAGU RAMBO

Kord juhtunud Kristjan Laubholtsil kodus selline ootamatu olukord, mis vajas kohest kirurgilist sekkumist. Nõel ja niit on ju kodus olemas, seega mõeldud ja tehtud. Paari pistega õmbles Kristjan oma veritseva vasaku käe haava kinni. Umbes täpselt nagu Rambo.

Tekst: LIIS AMBOS, vabatahtlik autor

See pole ka mingi ime. Kristjan, kelle ellukutsutud meditsiiniteemaline koolitussari „Viru veri“ tunnistati Kaitseliidu läinud aasta teo tiitli vääriliseks, töötab igapäevaselt Rakvere haiglas, kuhu ta asus tööle pärast õenduse põhiõppe teise kursuse kirurgiapraktikat. Põhiliselt on Kristjan töötanud erakorralise meditsiini osakonnas, alguses abiõena ning praegu intensiivõendusele spetsialiseerunud õena.

Pärast põhiõppe läbimist olevat Kristjan naljatanud: „Kuigi emal jäi soovitud tütar saamata, sai vähemalt ülejäänud pere endale õe.“ Paar aastat on ta tegutsenud ka operatsiooniosakonna õendusjuhina ning COVIDi kriisi ajal haigla kriisijuhina.

ÕDE, AGA MITTE TÜTAR

Juba lapsepõlves tundis Kristjan, et teda huvitab meditsiin ja kõik, mis sellega seotud. Tema enesearengu valikud, hobid ja tulevikumõtted olid seotud unistusega töötada tulevikus tervishoiu valdkonnas. „Keeruline on öelda, kas olen jõudnud meditsiini juurde tänu oma isikuomadustele või vastupidi, olen kasvatanud ennast nii, et sellesse maailma sobida,“ tõdeb ta.

2023. aasta novembrist töötab Kristjan palgalisena ka Kirde maakaitseringkonna meditsiinispetsialistina. Enne seda oli ta umbes viis aastat Viru maleva vabatahtlik meditsiinipealik, kelleks sai eelkäija Heiko Porvali soovitusel.

Vabatahtliku meditsiinipealikuna jagas ta oma eesmärgid kolme suurde valdkonda. Esiteks oli talle oluline, et kui ta ise lahinguväljal viga saab, oleks keegi, kes suudaks teda aidata. Kristjan hakkas otsima ja looma võimalusi koolitada uusi meedikuid ning täiendada olemasolevate oskusi ja teadmisi.

Teiseks eesmärgiks oli hoolitseda maleva meditsiinivarustuse eest. Tänu sellele muutus kontroll ja aina paremate väljaõppevahendite hankimine järjepidevaks. Kolmandaks kavatses ta muuta meditsiini nähtavamaks ja atraktiivsemaks, mis õnnestus tänu maleva ja ringkonna koolitatud vabatahtlikele meedikutele ja uuendatud varustusele. Esialgu ulmelisena tundunud mõtted õnnestusid järjepideva töö ja eesmärkide seadmisega.

IGAMEHE MEDITSIINIÕPE

2023. aastal võis Kristjan enesega rahul olla, et tal on õnnestunud teha meedikutele väljaõpet, pealegi väga spetsiifilistel teemadel. Edasi aga proovis ta leida väljundit, kuidas meditsiiniväljaõpet mitmekesistada ning anda neid teadmisi edasi ka mittemeedikutele. Reeglipäraselt on meditsiiniväljaõpe kättesaadav peamiselt nendele, kes on planeeritud või juba määratud mingil tasemel meediku ametikohale, ja enamasti on see õpe üpris kallis.

Kristjani ellukutsutud „Viru veri“ annab aga kõikidele Kaitseliidu liikmetele võimaluse osaleda meditsiiniväljaõppes väikeste ampsude kaupa, olenemata varasemast kogemusest.

„Viru vere“ meditsiinisarja kohtumised on enamasti nädala sees kord kuus õhtuti, et kõigil huvitatutel oleks võimalik seda oma tegevustesse mahutada. Keskmiselt on ühel paaritunnisel kohtumisel 20–30 osalejat ja kokku on koolitust saanud ligikaudu viissada osalist.

Kokkusaamistel on räägitud hambatraumadest, PPA meditsiinisüsteemist, erakorralisest amputatsioonist, Ukraina sõja õppekohtadest, TCCC uuendustest ja paljust muust. Teemad on olnud väga erinevad ja osalejate seas on nii pidevaid kohalkäijaid kui üksikute teemade kuulajaid.

Haiglas ja Kaitseliidus töötamise kõrvalt on Kristjan pidanud oluliseks harida meditsiiniteemadel ühiskonda laiemalt. Selleks on ta perega loonud väikeettevõtte Corulus Edendamine OÜ, mille tegevuseks on peaaegu kõik, mida võib seostada meditsiiniga – esmaabikoolitused, töötoad lastele ja täiskasvanutele ning projektipõhised väljaõpped.

NOORED SÜDAMES

Isegi kui Kristjan parajasti meditsiiniga ei tegele, on ta mõttes ja südames ikka kaitseliitlane. Talle meeldib nii maastikul mütata kui ka õppeklassis uusi teadmisi omandada. Väga aktiivse noortejuhina peab ta oluliseks tegeleda järelkasvuga, et oleks, keda soovitada järgmisena näiteks meditsiinivaldkonna juhiks. Meedikuna on tema südameasi, et noored oleksid pädevad esmaabiandjad ning leiaksid väljundeid vastavalt oma oskustele.

2024. aastal oli Kristjan 25­liikmelise meditsiinimeeskonnaga tagamas esmaabi noorte suurlaagris Spekter, kus koos korraldajatega oli ligi 1200 osalist. Ta julgeb väita, et paljud noored on tänu kvaliteetsele ja mitmekesisele väljaõppele väga paljudes valdkondades pädevamad kui keskmine kaitseliitlane või naiskodukaitsja.

Noorte Kotkaste ja Kodutütarde organisatsiooni liikmetena on tema Kunda Tulikivi rühma noored varakult kindla käega õigele teele suunatud. Kristjan on kindel, et igaüks neist leiab tulevikus just selle teema ja valdkonna, mis paneb tema silmad särama.

Kõige olulisemaks peab Kristjan kvaliteetaega oma perega, mis annab võimaluse ennast laadida ja mõtteid kõigest muust eemale saada. Koos aktiivse abikaasaga leiavad nad oma suure pere tegemistes sageli tasakaalu nõnda, et kolm väikest last on Kaitseliidu ja noorteorganisatsiooni sündmustel kaasas. Tihtipeale on kuskil metsa all naiste ja meeste vahel jooksmas ning „manöövreid“ tegemas pisikesed riigikaitsjad, keda isa naljatledes minikodukotkasteks nimetab ning kes tema jälgedes kasvavad kindlasti sama aktiivseteks ja eesmärgikindlateks kodanikeks.