„VIRU VERI“ MIS, KUS JA KELLELE?

„VIRU VERI“ MIS, KUS JA KELLELE?

Mis see „Viru veri“ siis täpsemalt on, kas mingi müstiline veregrupp, mis voolab Viru maleva liikmete veresoontes ja raputamise peale ei värise, või midagi käegakatsutavamat?

Tekst: KRISTJAN LAUBHOLTS, Viru maleva meditsiinipealik

Mingis mõttes võiks öelda, et tegu on müstilise väljaõppesarjaga, sest minu teada pole varem kuskil mujal midagi seesugust tehtud. Kuid samal ajal on see käegakatsutav, sest kõikidel organisatsiooni liikmetel on võimalus selles osaleda.

Koolitussarja eesmärk on võimalikult mitmekesiselt käsitleda tervishoiuvaldkonda üleüldiselt ja anda nii esimest korda meditsiinist kuulnud noorele kui ka kogenud meedikule võimalust täiendada oma silmaringi ja oskusi. Vaatame siinkohal ajas tagasi ning teeme kiire ülevaate teemadest, mida on väljaõppes käsitletud alates 2023. aastast, kui väljaõppesari alguse sai.

MITTE AINULT TEOORIA

Esimene kohtumine oli seotud kampaaniaga „Stop the bleed“ ehk „Peata verejooks“. Praeguseks on see kampaania Põhja­Eesti Regionaalhaigla ja

Kaitseväe Akadeemia eestvedamisel hulgaliselt tuntust kogunud, aga siis olid sellest kuulnud vähesed. Tegu on Ameerika kirurgide liidu loodud kiirkursusega, mille eesmärk on anda inimestele praktilised oskused verejooksu peatamiseks. Militaarmaailmas ei ole selles midagi erilist, aga see oli väga hea viis, kuidas värskendada võitlejate MK­1 kasutamise oskust ning populariseerida meditsiinioskuste õppimist.

Kuuli­ ja killuhaavad, purskav kunstveri ning erinevad matkevahendid andsid tõuke, mida oli vaja sarja loomisega tõestada. Osaliste huvi oli nii suur, et samal päeval pidime instruktoreid juurde otsima ning kolima osa õppuritega praktiliste harjutuste ajaks staabi koridori peale.

Veel oleme kiirabi brigaadijuhi ja EST­USAR varingupääste meeskonna liikme Luigi Oolma käe all käsitlenud varingu alla jäänud kannatanu jäseme erakorralist amputatsiooni sõja­ ja katastroofitingimustes. Esialgu tutvusime päästemeeskonna igapäevatöö telgitagustega ning nende väljaõppe ja õppustega. Värskelt Türgi missioonilt tagasi saabunud koolitajailt saime kuulda, kuidas toimus seal päästemeeskonna töö ja kui karm on tegelik reaalsus. Kohtumine lõppes praktilise harjutusega, kus iga osaleja sai soovi korral proovida amputatsiooni teostamist erakorralises situatsioonis. Olime kohale toonud kõikvõimalikud vahendid ning põhiatraktsioon, täispikkuses seajalg, lühenes sentimeeterhaaval, kuni seda polnud enam võimalik lühemaks amputeerida.

STRESS MAHA

Sama tähtis kui erinevad ekstreemsed võtted ja olukorrad on ka vaimne tervis. Sellest oli lektorina rääkimas 1. jalaväebrigaadi psühholoog leitnant Sander Murumaa. Põhifookuses oli stress – nii kodus kui ka lahinguväljal.

Õpiti, mida üldse tähendab stress, kuidas see väljendub ning kuidas see enda kasuks tööle panna. Samuti seda, kuidas reageerida ning aidata kedagi, kes ei tule enam iseendaga toime. Lõpetuseks õpiti tundma stressi maandamise erinevaid võtteid.

Hea ja lihtne viis on näiteks kastihingamine: hinga 4 sekundi jooksul läbi nina aeglaselt ja sügavalt sisse, hoia 4 sekundi jooksul hinge kinni ning hinga 4 sekundi jooksul läbi suu aeglaselt välja. Tehes mõned minutid sellist hingamist, saab märgatavalt parandada oma toimetulekut stressiolukorras.

Kuid meil on ka traumavaldkondi, mida väga tihti ei käsitleta, olgugi et õnnetusi tuleb samuti sageli ette. Üks selliseid on hambatraumad. Tänu Rakvere haigla ravijuhile ja Rakvere hambapolikliiniku hambaarstile dr Liis Otstavelile saime teada, kuidas tulla toime erinevate hambatraumade ja ­valudega ning mida saame ise, ilma hambaarstita ära teha.

Alustasime kiire kokkuvõttega hammastega seotud anatoomiast ja füsioloogiast, et paremini mõista käsitletavaid probleeme. Kuulajad tutvusid erinevate haigustega, mis põhjustavad hambavalu, ning enamik oli üllatunud, et hambavalu võib tekkida hoopis muude probleemide tõttu. Lõpuks tutvusime võimalustega, mis meil on siis, kui trauma tekib piiratud ressurssidega sündmuskohal, ja traumahaige käsitlemisega maksimaalselt MK­3 seljakotis olemas oleva varustusega. Siinkohal tahan välja tuua Tervisekassa loodud väga head trükist „Hambatraumad“, soovitan kõikidel lugejatel sellega veebis tutvuda.

ÜHENDAV LÜLI

Et kaitseliitlane ei oleks kaitseväesüsteemis võõrliik ning mõistaks paremini seda, kuhu ta plaanides paigutub, on meid abistanud Tapa sõjaväelinnaku meditsiinikeskuse ja ROLE 2 vanemõde leitnant Kristy Kalmus ning vanemparameedik vanemseersant Martin Mooses, kes tegelevad reservväelaste evakuatsiooniketi väljaõppega ning vastutavad evakuatsioonimasinate eest. Kohtumise teemaks oli 1. jalaväebrigaadi ROLE 2 ehk Kaitseväe välihaigla võimekuse tutvustamine ning aruteluks evakuatsiooniketi toimine alt üles läbi Kaitseväe silmade. Liikmed, kes puutuvad kogu evakuatsiooniketi planeerimisega vähem kokku, said ülevaate suuremast pildist ning täpsemalt aru, kuhu nad paigutuvad.

Tõenäoliselt kannab see kohtumine tulevikus kõige enam vilja, sest lektoritelt saime tagasisidet, et sellises stiilis kohtumisi ning väljaõpet peaks tegema rohkem, siis suudame üksteist paremini mõista ja toetada.

Kuid et mitte jääda liiga tugevalt kinni Kaitseväe süsteemi, sai „Viru verele“ esinemiskutse ka Kaitseliidu peastaabi meditsiiniohvitser kapten Diana Vänt, kes tutvustas vabatahtlikele kogu Kaitseliidu meditsiinikorraldust.

LÄHEB HOOGA EDASI

Järgmine põnev kohtumine toimus PPA arenduseksperdi vanemkomissar Heiko Porvali eestvedamisel. Tutvusime lähemalt, kuidas on meditsiin organiseeritud PPAs, milliseid vahendeid ja protseduure kasutatakse. Saime võimaluse piiluda nende väljaõppe telgitagustesse ning näha, millisel tasemel oskustega on PPA ametnikud alates patrullpolitseinikust kuni kiirreageerijani.

Kaitseliitlastele pakkus kogu kohtumine meeldiva üllatuse, sest teeme ju pidevalt PPAga koostööd ja saime nüüd kinnitust, et ka nendel on võimalik meid meditsiiniga aidata ning vajadusel mõistame üksteise keelt.

Lisaks eelkirjeldatule oleme „Viru verel“ käsitlenud väljaõppemulaažide kasutamist, meditsiinivahendite ja ­aparaatide kasutamist, NATO meditsiiniabi tasemeid, maakonna meditsiinivõime kaardistamist, veterinaarmeditsiini, MEDEVACi masinate tutvustust, sidumistehnikaid, TCCC uuendusi ja Ukraina sõja õppekohti, samuti teinud mõned üksusespetsiifilised väljaõpped.

Ja alles hiljuti, septembri lõpus toimunud kohtumisel olid põhifookuses haavad. Vaadati lähemalt, kuidas erinevaid haavatüüpe käsitleda ja millised on nende paranemisfaasid. Tutvuti õmblustehnikatega ning prooviti kõik võimalused ise kohapeal mulaažidel järele.

Kindlasti ei jää seegi õppepäev sarja viimaseks. Kes soovib osaleda järgmisel õppepäeval, ükskõik kas kuulajana või, miks ka mitte, mõne teema tutvustajana, andke endast teada e-kirjaga kristjan.laubholts@kaitseliit.ee.