RESERVVÄELASE ROLL - PÕHJANAEL 2024

RESERVVÄELASE ROLL - PÕHJANAEL 2024

Septembris toimus Tallinna, Harjumaa ja Raplamaa territooriumil esmakordselt Põhja maakaitseringkonna õppus Põhjanael. Õppusele oli kutsutud ligi 500 reservväelast maakaitserühmadest.

Tekst: nooremleitnant KRISTLIN KÕRGESAAR, Põhja maakaitseringkonna CIMIC-ohvitser

Ussisõdalastest osalesid seekord õppusel vaid juhtkonnad – rühmaülemast jaoülemani. Täpselt samas koosseisus nagu 2023. aasta õppusel Ussisõnad. „Rühmi me ei lõhu ja üritame seda koosseisu hoida olenemata erinevatest ettepanekutest. Rühm on see, mis peaks jääma nii, nagu olete treeninud. Sealt peab tekkima ka võrgustik, kes üksteist tunnevad. Nüüd on meil loodud sõjaaja malevkonnad ja teie kuulute nende juurde. Juhtimisstruktuur on äärmiselt oluline,“ kinnitas õppuse avakõnes Põhja maakaitseringkonna ülem kolonel Tarmo Luhaäär reservväelastele.

Õppuse eesmärk oli tundma õppida oma juhtimisstruktuuri ehk malevkonda, saada täiendav väljaõpe, tutvuda kaitstavate objektidega oma vastutusalas ning koostada koostöös nende objektide omanike ja vastutajatega objektidele väekaitseplaanid.

Koostatud plaanid vaatab ringkond üle ja tutvustab ka objekti omanikele, et ettepanekud saaks ellu viia. Suurem eesmärk on see, et Põhja maakaitseringkonna vastutusalas on julgeolek tagatud!

MEHITATUS 108 PROTSENTI

Lisaks reservväelastele oli Põhja maakaitseringkonnas õppusel väljas 13 sõjaaja malevkonda ligi 200 Kaitseliidu ja Naiskodukaitse vabatahtlikuga, kes vastutasid reservväelaste väljaõppe ja tagalatoetuse eest. Ka võrgustikud kaasati oma rollides.

Malevkondade juhtkondadele algas õppus juba varem – valitud objektide omanikega tuli kokku leppida objekti külastus ja ülevaatamine. Oma reservväelastele ja vabatahtlikele tuli leida oma piirkonda majutus ja õpperuumid ning luua kontakt kohaliku linnaosavalitsuse või siis kohaliku omavalitsusega.

Ühe laua taha pidid õppuse jooksul jõudma sõjaaja malevkonna juhtkond, naiskodukaitsja, kohalik omavalitsus, politsei, pääste, olemasolul kohalik kriisitark ja linnaosades ka munitsipaalpolitsei. Sellega sai enamik malevkondi väga hästi hakkama, kuid tuleb tõdeda, et osades malevkondades toimib koostöö kohaliku omavalitsusega juba aastaid.

Toompea malevkonna reservväelasi, keda juhtis Kaido Tropp, külastasid õppuse raames ka Kaitseliidu ülem kindralmajor Ilmar Tamm ja kaitseminister Hanno Pevkur koos kantsler Kaimo Kuusega. Kohtumisel paistis silma ussisõdalaste positiivne meelestatus. Üheskoos meenutati Toompea malevkonna esimest pealikut Otto Tiefi ja kaitseminister luges meenutuseks ette Eesti Vabariigi kaitsejõudude truuduse tõotuse.

Põhja maakaitseringkonna ülem kolonel Tarmo Luhaäär külastas ringkonna tasemel omakorda Tallinna linnavalitsust. Kohtumisel kriisikomisjoni esindajatega anti neile põhjalik ülevaade ringkonna struktuurist ja võimekusest ning õppusest Põhjanael ja selle eesmärkidest, samuti lepiti kokku edasise koostöö tegevused.

Personalijuhi Marianne Rohtla sõnul oli osavõtt õppusest väga hea. Formeerimisel oli näha motiveeritust ja tahtmist täis nägusid. Seda tõestas ka õppusele kohale tulnud reservväelaste arv, mis ületas kõik ootused – personali andmetel oli ette nähtud ametikohtadele vastav mehitatus lausa 108%!

MIS EDASI?

„Kontakt koostööks kohalike omavalitsuste ja linnaosavalitsustega on saavutatud. Seda koostööd tuleb jätkata. Järgmisel aastal tuleb reservväelastele taas õppus Põhjanael 2025, kuid sinna oodatakse erialarühmi. Aastal 2027 peame suurõppusel Kevadtorm olema valmis selleks, et kõigil on oma roll selge,“ selgitab Põhja maakaitseringkonna ülem kolonel Tarmo Luhaäär.

Tsiviil­militaarkoostöö ohvitserina olen väga rahul, et koostöö sai käima lükatud ka malevkondade ja kohalike omavalitsuste või linnaosavalitsuste vahel. Põhja maakaitseringkonna CIMIC­rühma ohvitserid said kohalikega suhelda nii Raplamaal, Harjumaal kui Tallinnas.