SNAIPRIVÕISTLUS SAKSAMAAL - KUIDAS KIRDE MAAKAITSERINGKONNA JAHIPISTRIKUD TERAVUST SÄILITAVAD

SNAIPRIVÕISTLUS SAKSAMAAL - KUIDAS KIRDE MAAKAITSERINGKONNA JAHIPISTRIKUD TERAVUST SÄILITAVAD

Kirde maakaitseringkonna snaiprirühm Jahipistrik tähistas tänavu märtsis oma kolmandat sünnipäeva. Nagu rühmaülem vanemveebel Üllar Käggo rivistusel ütles, ollakse lahinguks valmis. Kuid selleks, et olla veelgi teravam, on vaja väljaõppes treenitud oskused proovile panna. Ühe hea võimaluse selleks annab snaiprite mõõduvõtt maastikul ja maksimaalselt realistlikus olukorras. Näiteks võistlusel Saksamaal.

Tekst: INDREK JURTŠENKO, Kirde maakaitseringkonna teavitusspetsialist

Jahipistriku snaiprid on Saksamaal võistlemas käinud juba kolm aastat järjest. 2022. aasta maikuus tuli USAREUR­AFi juhatuselt Eesti Kaitseväele ametlik kiri „Euroopa parima snaiprimeeskonna võistluse“ kohta.

„Kuna Kaitseväe poole pealt toona minejaid ei olnud, siis pakuti seda suurepärast võimalust Jahipistriku isikkoosseisule. Kokku osales 2022. aastal Saksamaa võistlusel meie ringkonnast kaks snaiprimeeskonda, mõlemas meeskonnas spotter + snaiper,“ ütles Kirde maakaitseringkonna snaiprirühma ülem vanemveebel Üllar Käggo. „Tänaseks oleme osalenud sel võistlusel juba kolm korda, iga kord erinevate meeskondadega. Kahel eelmisel aastal osalesid koos meiega ka Läti Zemessardze vabatahtlikud, tänavu olime 36 meeskonna seas ainukesed vabatahtlikud snaiprid. Kokkuvõttes on see meile olnud väga vajalik võimalus mõõtu võtta oma eriala parimatega nii Euroopas kui ka teistes NATO liikmesriikides. Nii saame teada, mis seisus oleme ja mida vaja veel harjutada.“

Tegemist on platvormiga „Euroopa parima snaiprimeeskonna võistlus“, kus võistlejad saavad 7–8 päeva jooksul end proovile panna väga erinevates snaipridistsipliinides.

„Kui minna detailsemaks, siis üheks oluliseks alaks on snaipri välioskused, sh varjatud lähenemine sihtmärgile ja selle hävitamine „esimese lasuga“. Esimene lask tähendab seda, et snaiper peab tabama sihtmärki „külmaraualasuga“. Kui see jääb tabamata, on teise lasuga parandamisruumi, aga siis dikteerib kontrollija aja, lugedes sekundeid 8st allapoole,“ selgitas rühmaülem Käggo.

Vanemveebel Käggo sõnade kohaselt on võistluse teiseks oluliseks osaks erinevad laskedistsipliinid alates püstolist ja lõpetades kopterilt laskmisega.

„Nendel laskmistel on snaiprid pidanud arvestama sihtmärgi ja tuule liikumise suuna ning kiirusega, sihtmärgi suurusega, reageerima sihtmärkide ilmumise peale ja neid mõjutama. Samuti pidid snaiprid mäenuki pealt laskmiseks tegema vajalikke matemaatilisi arvutusi (Pythagorase teoreemi abil), suutma kiiruse peale evakueerida haavatut, liikuma ja puhastama kaevikut, laskma nagu I maailmasõjas gaasimaskis, laadides relva üks padrun korraga,“ kirjeldas ta.

Vanemveebli sõnul on snaiprirühm Jahipistrik ammutanud neist kolmest aastast väärtuslikke kogemusi ja ennekõike kinnitust, et vabatahtlikkusele tuginevad snaiprimeeskonnad on täiesti võrdsed tegevväelastega ehk n­ö oma eriala täisproffidega, kui neil on sama relvastuse ja varustuse platvorm.

„Lisaks peab olema tagatud piisav kogus laskemoona erinevate distsipliinide harjutamiseks. Siinjuures tuleb teha selge vahe suuremate ja jõukamate riikide ning väikeriikide võimaluste vahel ning olla pragmaatiline. Arvestades vabatahtliku ajalisi piiranguid erialaväljaõppeks, Kaitseliidu panust ja muid võimalusi snaiprivaldkonna arendamiseks tervikuna, on võistlustel seni läinud üllatavalt hästi,“ on rühmaülem Käggo veendunud.

Tema sõnade kohaselt osaleb Jahipistrik võistlusel lihtsal põhjusel.

„Snaiprid saavad oma oskusi proovile panna kahes kohas – vahetult sõjas või omavahel võisteldes,“ selgitab rühmaülem. „Viimane annab esmase tagasiside sinu üksuse väljaõppe taseme, relvade, erialavahendite ja struktuuri ajakohasuse kohta. Kinnitab seda või lükkab ümber. Kui sõda on snaiprirühma väljaõppetaseme mõõtmiseks liiga kallis, siis selle võistluse formaadis saame tulemi sõjaga võrreldes kommiraha eest. Riigid saadavad sinna üldjuhul parimad snaiprid, kes esindavad oma riigi lippu ja üksuse värve parimal võimalikul moel.

Seda on teinud ka Kirde maakaitseringkonna snaiprirühma Jahipistrik snaiprid, esindades Eesti Vabariiki ja oma rügementi rahvusvahelisel snaiprivõistlusel Saksamaa Liitvabariigis aastatel 2022–2024.“

Kommentaarid

VÕISTLUSEL OSALENUD JAHIPISTRIK G1A:

„Olen osalenud kahel viimasel aastal, 2023–2024. Eelmisel aastal oli väga meeldiv kutset saada, mõnes mõttes oli see privileeg ja kompliment seni tehtud tööle. Kogemuse mõttes on pakutav väga äge ja ehe. Olen oma mõlema aasta tulemusega väga rahul vaatamata sellele, et tänavu oli mul varustus juba palju parem kui aasta varem. Sportlikus võtmes, kui sul on käega katsuda 6. koht ja seda parimate seas … Kuid eks midagi peab jääma ka tulevikuks.

Üks olulisemaid aspekte võistlemise juures on enda proovilepanek pingeolukorras. Lasketiirus või väljaõppel maastikul, kus kell otseselt kõrval ei tiksu, on rahulikum, kuid võistlusel, kus loetakse sekundeid, pead oma mugavustsoonist välja tulema ja see on väga vajalik. Ülemõtlemisele tasub alati tähelepanu pöörata, sest pingelisel hetkel sul selleks aega ei ole, kriitilised otsused pead tegema väga kiiresti. Kuna olime kõik koos rohkem kui nädala, siis käisid meeskonnatunnetuse hoidmine ja uute suhete loomine käsikäes. Loodame, et lähiajal saame ka väljaõppes teha midagi liitlastega koos ning üksteiselt veelgi enam õppida.“

VÕISTLUSEL OSALENUD JAHIPISTRIK G1:

„Saksamaal toimunud snaiprivõistlus oli organiseerimise ja osavõtjate poolest Euroopa tipp, kus meid pandi proovile sisuliselt snaiprieriala igas detailis. Oli suur au oma oskusi ja teadmisi võrrelda näiteks USA ranger’i taustaga eriväelastega, Prantsuse võõrleegionäridega ja teiste riikide eriüksustega, kes olid oma kodumaad esindamas. Näitena saan veel tuua, et meiega samas grupis oli võistlustules Ameerika Ühendriikides tuntud snaiper, kes on ajaloos ainsana läbinud (Fort Moore’i) snaiprikooli eksamil kõik ülesanded 100% täpsusega. Nii et kohal olidki parimatest parimad.

Võistlus pakkus võistlejatele suurepärast võimalust lisaks oskuste proovilepanekule ka omavahel suhelda ja sõduriasju arutada. Teistele oli alati suureks üllatuseks, et olime (ainsatena) võistlemas vabatahtlikena, sest välja paistsime teistega sarnased nii oma varustuse kui ka oskuste poolest ja tasemelt olime terve võistluse kestel võrdväärsed. Kokkuvõttes saime kinnitust, et meie üksus ajab õiget asja ja liigume õiges suunas. Nägime ka kohti, kus saame areneda, mis tegelikult ongi kõige olulisem, mida sellistelt üritustelt kaasa võtta. Samuti on suure väärtusega rahvusvahelised tutvused oma valdkonnas, mis loovad eeldused edaspidiseks koostööks.“