SÕJASPORT - HEA VÕIMALUS ÜHENDADA SÕJANDUSLIK HUVI RIIGIKAITSE VAJADUSTEGA

SÕJASPORT - HEA VÕIMALUS ÜHENDADA SÕJANDUSLIK HUVI RIIGIKAITSE VAJADUSTEGA

Iga omataoliste seas üheks maailma raskeimaks jõukatsumiseks peetav Admiral Pitka luurevõistlus on omanäoline. Seda nii raja, ülesannete kui osalejate poolest. Kaitseliidu, Kaitseväe tegevväelaste ja liitlaste kõrval oli tänavu esmakordselt stardis eranditult reservväelastest koosnev võistkond, mis esindas oma sõjaaja allüksust, 1. Kuperjanovi jalaväepataljoni.

Tekst: kapten SANDER MÄNDOJA, 2. jalaväebrigaadi staabiohvitser

Kuperjanovlased on võistlusel osalenud varemgi, mitmel korral isegi võitjaks tulnud, kuid siis on võistkonnad olnud komplekteeritud kogemustega tegevväelastest. Eriti tähelepanuväärseks muudab seekordse reservväelastest koosnenud tiimi osavõtu fakt, et lõpetati auhinnalise kolmanda kohaga. Milline aga nägi välja teekond sellise eduka tulemuseni?

TAHE ENNAST PROOVILE PANNA

Võistkonna kapteni lipnik Martti Šorini sõnul tekkis soov ennast militaarvõistlustel proovile panna juba ajateenistuses: „Nooremallohvitseride kursuse ajal sarnanesid meie rännakud ülesehituselt Pitka luurevõistlusega, tuli sooritada nii füüsilisi, vaimseid kui ka meeskonnatöö võimeid proovile panevaid ülesandeid. Selliste katsumuste läbimine nõudis pidevalt eneseületust.“

Koos samal kursusel teeninud kaasvõitlejatega õnnestus neil võtta osa Kaitseväe Akadeemia luurevõistlusest, mis oli kõigi jaoks esimene omataoline jõuproov. Eksprompt ette võetud väljakutse ei toonud küll poodiumikohta, kuid andis hea ettekujutuse vaimsest ja füüsilisest koormusest, mis selliste mitmepäevaste võistlustega kaasneb.

Möödunud aasta suvel lõpetas lipnik Šorin koos üksusekaaslastega 1. Kuperjanovi jalaväepataljonis ajateenistuse ning arvati reservi. Omavaheline suhtlus siiski jätkus, nagu jätkus ka meeste huvi militaarvaldkonna ja sõjalis­sportlike võistluste vastu.

„Jõudsime selle aasta märtsis reservväelaste tööampsuna instruktoritena Taara linnakusse tagasi ning saime uuesti koos olles aru, et ka tulevikus võiksime ühiselt ennast mõnel militaarvõistlustel proovile panna,“ selgitas Šorin. Nähes mais kordusüleskutset Admiral Pitka luurevõistlusele registreerumiseks, ei olnud niisiis palju vaja mõelda.

Ka 1. Kuperjanovi jalaväepataljon toetas ideed igati. „Kui võtsin ühendust enda sõjaaja üksusega, siis oli esimene reaktsioon veidi äraolev, aga pärast kompaniiülemaga konsulteerimist ja temalt positiivse soovituse saamist oli edasine toetus tugev ja aitas meid nii võistluseks valmistumisel kui rajal väga palju,“ ütles lipnik Šorin.

ETTEVALMISTUS ON OLULINE

Hoolimata ajateenistuse ajal läbitud Kaitseväe Akadeemia luurevõistlusest ei söandanud reservväelased ilma korraliku soojenduseta Admiral Pitkale minna. Selleks võeti juuli alguses ette Põrgupõhja retk, mille läbimine parandas omavahelist koostööd veelgi ning lisas tiimiliikmetele ka enesekindlust, et pikemalgi militaarvõistlusel võib hea õnne korral kõrgetele kohtadele pretendeerida.

Sellist ettevalmistavat proovikivi soovitab võistkonna kapten Šorin ka teistele, kes alles mõtlevad sõjalis­sportlikel võistlustel üles astuda. „Mõistlik oleks alustada mõne kergema võistlusega, et nii enda kui oma võistkonna tugevusi ja nõrkusi tundma õppida. Sealt saab vajalike ettevalmistustega alati raskemate väljakutsete juurde edasi liikuda. Enne Pitkale minekut peaks võistkonnal ikkagi mingisugune pagas juba olemas olema.“

Ettevalmistused ei piirdunud loomulikult ainult Põrgupõhja retkega. Ülesanded, mida Admiral Pitka luurevõistlusel lahendada tuleb, nõuavad üsna mitmeid erioskusi, milleta pole lootust kõrgetele kohtadele konkureerida. Näiteks peab oskama käsitseda lõhkeaineid, ehitada raadioantenni ning lennutada drooni. Erialateadmiste omandamisel kulus sõjaaja üksuse tugi marjaks ära: 1. Kuperjanovi jalaväepataljon jagas tiimile õppematerjale ning viis vahetult enne õppust läbi ka paaripäevase kiirkursuse erinevate valdkondade spetsialistide käe all. Kõigele lisaks oli võistkonna esindajal, varem Admiral Pitka retke võitnud Kuperjanovi jalaväepataljoni tegevväelasel leitnant Andree Porilal ka omalt poolt jagada kasulikke näpunäiteid ja kogemusi, mis aitasid võistkonnal ennast viiepäevaseks katsumuseks võimalikult hästi ette valmistada.

HEA MEESKONNATÖÖ

Võistlus algas kuperjanovlastele vägagi edukalt, ligi 48 tundi hoiti rajal esikohta. Kapteni sõnul ei olnud poodiumile tõus tiimile omaette eesmärk, kuid ta möönab, et sisimas loodeti ikkagi kõrget kohta püüda.

„Pärast Põrgupõhja retke läbimist olime võistkonna tegelikust potent­ siaalist teadlikud. Pitka võistluse avamisel lõõpisime, et peame tulema esikümnesse, seejuures kindlasti edestades liitlaste võistkondi, sest kes ikka suudab Eesti maastikul paremini toime tulla kui Eesti reservväelane. Saades esindaja kaudu infot oma liidrikohast, tõusid muidugi ka meie ootused tulemusele,“ meenutas lipnik Šorin.

Võistkonna trumbiks oligi tema hinnangul hea meeskonnatöö ja positiivne sisekliima, mis aitas huumoriga üle saada nii väsimusest kui ka väiksematest ebaõnnestumistest rajal. Parimad tulemused saadi luurepunktis, tulejuhtimisel ja mäluülesandel, mõlemas oli kuperjanovlaste võistkond võistluse parim. Ülesandepunktide vahel liikudes loovutati vastutegevusele ainult kaks karistuspunkti, millest paremat suutsid vaid esimesed kaks võistkonda. Tõsi, valitud marsruut kulges tihti üle raske maastiku, mis võttis lõivu meeste füüsiselt. Kõigist raskustest hoolimata jõuti finišisse kahekümne kahest alustanud võistkonnast kolmandana!

Raja keerulisusest annab tunnistust tõsiasi, et tervelt kaheksa võistkonda katkestas ega jõudnudki lõppu. Lipnik Šorini sõnul oli võistkond tulemusega rahul: „Lõpujoone ületamisel tundsime kõik suurt kergendust, sest kogu võistlusel, eriti lõpujooksul, andsime endast maksimumi. Tol hetkel me saavutatud kohale otseselt ei mõelnudki, kuid uskusime, et tuleme medalile. Kokkuvõttes oli kolmas koht võistkonnale igati hea tulemus, sest osalesime ju esimest korda.“

Võiks arvata, et neli päeva minimaalset und, 125 kilomeetrit rännakut raskel maastikul ning keerulised ülesanded pigem vähendavad edasist huvi militaarvõistluste vastu. Vastupidi, juba mõeldakse järgmisele kondiproovile, milleks võib olla Kaitseliidu Pärnu maleva korraldatav Sookoll. „Sõjalissportlikud võistlused on hea võimalus ühendada isiklik sõjanduslik huvi riigikaitse vajadustega: põhijõud peab olemata alati vormis,“ ärgitab lipnik Šorin kõiki militaarhuvilisi ennast sellistel võistlustel proovile panema.

1. Kuperjanovi jalaväepataljoni võistkonda kuulusid Martti Šorin, Aksel Kaasik, Randel Mattiisen ja Denis Rõžov. Võistkonna esindaja oli Andree Porila.

Video: https://youtu.be/gvziY7K5q-c