4 minute read

PEAVALUTABLETT MILITAARSPORDIVÕISTLUSE KORRALDAJALE

PEAVALUTABLETT MILITAARSPORDIVÕISTLUSE KORRALDAJALE

Kuidas korraldada üks militaarspordivõistlus nõnda, et ise närvivapustust ei saaks ning võistlejatel oleks põnev? Või kuidas võistlejana rajale minnes suurendada enda võimalusi edukalt lõpuni vastu pidada? Need on miljoniküsimused. Ja neile on vastused!

Tekst: GEA OTSA , Naiskodukaitse Saue jaoskond

Tänavune Naiskodukaitse koormusmatk osutus nii ilma, pika distantsi kui ka proovilepanevate ülesannete tõttu oodatust keerulisemaks. 13 rajale läinud naiskonnast jõudis finišisse 7. Raskusi tekitas ootamatult kuum ilm. Kuid milliseid õppetunde tasub edasiseks kõrva taha panna nii korraldajatel kui ka võistlejatel?

Ja ehkki koormusmatka põhjal tehtud, kehtivad need tõed ükskõik millise militaarvõistluse korraldajatele ning osalejatele.

PEABKI RASKE OLEMA!

Võistluse üks korraldajaid Eili Erg leiab, et koormusmatk peabki raske olema, pakkumaks naistele eneseületamise rõõmu. On ju tegemist Naiskodukaitse aasta kõige väljakutsuvama võistlusega. Kaitse Kodu! palvel annab ta tänavuse võistluse õppetundide põhjal järgmise aasta korraldajatele mõned soovitused.

ESITEKS. Rada ja ülesandeid kavandades mõelge julgelt! Ärge alahinnake naiskodukaitsjate nutikust, suurt teadmiste­oskuste pagasit, sitkust ja Eesti naise jonni. Oskus finišisse jõudvate naiste hingeellu piiluda tuleb kasuks – just selles mõttes, et osalejate jaoks on suurim ja hingeliselt kaalukaim võit iseenda üle, see tunne, et „poleks ise ka uskunud, et hakkama saan“. Lisaks ladus koostöö rajal – üksteise tugevustele toetumisest kasvav kokkukuuluvustunne. Ma usun, et just see on osalejate silmis tähtsaim tulemus, mida korraldajad võistlust kokku pannes võiksid endale olulisimaks eesmärgiks võtta. 36tunnine jalutuskäik kaunis Eesti looduses ei ole see, milleks võistkonnad oma vaimu valmis seavad.

TEISEKS. Korraldajatel peab olema valmisolek kohaneda. Plaan pole miski, jooksev planeerimine on edu alus. Sellel korral võeti öösel vastu otsus, et osade punktide vahel transporditakse võistlejaid autodega. Ergi sõnul langes otsus ladusalt. „Varuplaanid peavad olema valmis pandud, kohanemine igas olukorras on ka korraldajate oluline oskus. Ja info peab liikuma kogu aeg rajalt staapi, et otsuseid langetada – siin on kuldaväärt ja unikaalsed panustajad staabiassistendid,“ ütles Erg.

Seejuures peavad korraldajad olema analüüsivõimelised ka võistlejatega sarnases üleväsimuse seisundis. Omavaheline suhtlusoskus ja koostöövõime tagab siin otsustamise lihtsuse ja õigustatuse. „Võiks ju pikemalt arutada, mida oleksid võistkonnad võinud rajal võistluse algupoolel teisiti teha ja kuidas ettevalmistust paremini sättida, aga korraldajate poolelt usun küll, et see otsus tuli ladusas koostöös, üksteisemõistmises ja korralduslikus mõttes õigeaegselt,“ lisab ta.

KOLMANDAKS. Võistluse ajal tuleb kõigile korraldajatele kehtestada parimate võitlejareeglite järgi kehtiv puhkeaja graafik. Eriti peab hoidma tähtsamaid juhte ja vastutajaid. Ja nemad peavad usaldama üksteist –puhkama suunduv juht peab endaga rahu tegema teades, et tema kaaslased suudavad teha õigeid, õiglasi, kiireid ja kõigi huve arvestavaid otsuseid ka temata. Üleväsimus on korraldaja suur vaenlane. Harjukate staabiassistentidele siinkohal pikk pai ja sügav tänukummardus!

NELJANDAKS. Korraldustiimis olgu nii isikliku koormusmatka kogemusega (ka katkestamine on korraldamisse panustamisel oluline kogemus) naiskodukaitsjaid kui ka „värsket verd“ – uute ideedega, valdkondlike pädevustega, julgeid kaasamõtlejaid ja ülesannete enda kanda võtjaid. Ja muidugi ka nutikaid, abivalmis kaaslasi Kaitseliidust ning nendest organisatsioonidest, kes tahavad kontrollpunktidesse pakkuda oma valdkonna ülesandeid.

MILLE ÜLE OLI SUURIM HEAMEEL?

Erilise laengu sai Erg teisel ööl Majakivi vaatlustornis, kui Tallinna võistkond peale laskumist väljendas lausa pettumust, kui neile teada anti, et nüüd lähevad nad enne järgmist kontrollpunkti autoga puhkama. „Äh, mis mõttes?! Paneme siit ikka otse järgmisesse punkti!“ Uskumatu hasart – just see tundelaeng, mida korraldaja osalejatelt ka raja viimasel kolmandikul kuulda tahaks.

„See peegeldus andis kinnituse, et hea võistlus sai korraldatud ja võistlejad nautisid täiel hingel. Vaatamata väsinud ja katkistele jalgadele ning juba kogetud vintsutustele,“ räägib Erg.

Ka staap toimis hästi. „Siinkohal tänu ka Kaitseliidu Harju maleva meestele, kes on andnud meie side­ ja staabinaistele võimalusi õppustel staabielu korraldada.

Selle kogemuse najal kasvanud pädevus on Harju STASSidele andnud väga hea vundamendi ja see paistis staabi töökorralduses hiilgava edukusega välja. Igas mõttes,” kiidab ta.

Veel toob Erg esile peakorraldaja Elbe Lumiste ja peakohtunik kolonelleitnant Ain Tiidruse ladusa koostöö ning suht­ lusoskuse. Meeskond on ju täpselt nii tugev, kui hästi ta on juhitud. „Mul oli suur au saada korraldamiskogemusi nende kahe juhtimisel. Lisaks meie kaitseinglid, Harju ringkonna instruktorid Lana Toomvap ja Jaanika Kindlam – vajalik varustus oli detailideni paigas, toimis, miski polnud puudu. Eeskujulik ettenägelikkus!“

KOLM SOOVITUST OSALEJALE

Tänavusel koormusmatkal oli tavapärasest enam katkestanud võistkondi. Harju ringkonna meditsiinigrupi juht ja võistlusel meditsiini eest vastutanud Ruth Pääsuke annab järgmisteks aastateks kolm olulist nippi, mida iga osaleja peaks silmas pidama.

1. Vesi. Kõlab elementaarselt, aga seda kiputakse siiski unustama. Joo tihti ja väikeste lonksude kaupa. Kui tunned janu, on tegelikult vedelikupuudus juba käes.

2. Kaitseprillid. Kui kohustusliku varustuse nimekirjas on kaitseprillid, siis ei piisa sellest, et need on lihtsalt kotis kaasas. Metsas liikudes tuleb need kindlasti ka ette panna, eriti pimedas! Kahjuks juhtus ka tänavusel võistlusel silmavigastus.

3. Jalad. Pikal matkal on jalgade tervishoid võtmeküsimus. Saapad peavad olema sisse kantud ja üks number suuremad, et jalal oleks ruumi paisuda. Kui tead, millised kohad jalgadel tavaliselt kipuvad katki minema, siis enneta seda ja teibi need juba ette ära. Kui siiski villid tekivad, kasuta spetsiaalseid villiplaastreid – need ravivad ja vaigistavad valu. Lisaks on kaval nipp panna jalga kaks paari sokke, seegi vähendab hõõrdumist.

Video: https://youtu.be/rhgwO-Uscw4

This article is from: