TOOMPEA MALEVKONNA SUPPRAMAG

TOOMPEA MALEVKONNA SUPPRAMAG

Ütled Koksläpvagn 104 MT – ja keegi ei saa midagi aru. Ütled Toompea malevkonna väliköök – ja kohe hakkavad asjasse pühendatud võitlejatel neelud käima ning mõte liigub kõiksugu hõrgutavate roogade juurde, mida selles köögis valmistatakse.

Tekst: ASSO PUIDET, Kaitse Kodu! tegevtoimetaja

Kõnealune möödunud sajandi teises pooles Rootsi armees kasutusel olnud väliköök markeeringuga Koksläpvagn on teadaolevalt ainulaadne kogu Kaitseliidus. Soetati see juba aastaid tagasi Toompea malevkonna liikmete annetuste toel. Ja need, kes ühise eesmärgi ning kosutava kõhutäie nimel rahad kokku panid, pole siiani pidanud kahetsema. Vastupidi.

„Kui väljas on kakssada meest ja 199 neist ütleb, et see on nende elu parim hetk, kui nad on saanud meie kokkade valmistatud sööki, siis see teeb tuju väga heaks,“ märgib Toompea malevkonna logistikarühma köögimeeskonna ülem leitnant Andres Reimer muheledes.

Ent mis muudab selle köögi eriliseks? Esmalt kahtlemata kokad, kelle südamesoojust ja käteosavust on tunda igas suutäies. Need on väärtused, mida raha eest osta ei saa. Vaadates aga lähemalt tingimusi, mis Toompea malevkond on oma välikokkadele loonud, võib uskuda välikokk Anu Sommeri sõnu, et teised üksused on nende peale isegi pisut kadedad.

SAAB KINDEL OLLA

Ratastel, lahtivolditava põrandapinnaga köögimasina eelis tavapärase järelveetava katla ees seisneb selles, et kogu toiduvalmistamisprotsess alates ettevalmistamisest kuni valmistoidu välja jagamiseni saab toimuda katuse all ning maapinnast kõrgemal, metallist põranda peal. Nõnda on kokad kaitstud kõikvõimalike ilmaolude eest ning, mis vähemalt sama oluline, tagatud on söögitegemisel kriitilise tähtsusega hügieen.

Vahe on suur, nagu Sommer omast käest teab. Kui ta kümmekond aastat tagasi välikokana oma esimesi roogi valmistas, siis Toompea malevkonnal seda masinat veel ei olnud. Tuli töötada lageda taeva all. Ükskõik, kas puistasid pilved lund või keevitas päike. Saadi hakkama küll. Aga nüüd on parem. Palju parem.

Muidugi, kuivemal ja soojemal ajal ei pea ennast seinte vahele varjama. Ettevalmistavad tegevused nagu juurviljade viilutamise, kartulikoorimise ja muu taolise saab ära teha ka köögimasina kõrval, selle kahele poole lahti volditava katuse all. Lähevad aga ilmad kurjemaks, saab katuseservadest alla riputada ka seinad. See funktsioon pole vajalik mitte ainult personali ja produktide kaitsmiseks ilmastiku eest, vaid ka köögist kumava valguse varjestamiseks. Küljekatted alla, varjevõrk peale ning vähemalt paljale silmale jääb kusagil tihedamas puudesalus üles seatud köögikompleks märkamatuks.

KÕIGI VÕIMALUSTEGA

Aga veel olulisem on see, mis jääb nende katete alla ehk köögi sisemusse. Algselt aurusurvekateldega varustatud köögimasina südameks on nüüd kaks Kaitseliidus laiemalt levinud puuküttega Rootsi katelt. Kummaski katlas kaks potti. Piisavalt, et korraga paarisajale inimesele söök valmistada.

Kaks katelt annavad piisavalt mänguruumi ka eri roogade valmistamiseks. Teinekord ongi nii tehtud, et igas potis on eri produktid podisemas. Ühes kartulid, teises kapsad, kolmandas kaste ning neljandas vesi kohvi ja tee jaoks.

Kes nüüd tuleohu pärast pabistab, siis selleks pole põhjust. Korstnad on kõrged ning katlad ise maapinnast rohkem kui meetri kõrgusel. Väikese, kuid olulise detailina on katelde kohal ka ventilatsioonisüsteem. Jällegi väga vajalik neil päevil, mil köögi seinad alla volditud ja katlad podisevad. Ilma ventilatsioonisüsteemita saaks köögist nõnda üsna kiiresti midagi Türgi sauna taolist.

Ventilatsioonisüsteem mõistagi eeldab, et köök on varustatud elektriga. Ja nii see tõepoolest on. Generaator hakkab urisema ning käivitubki ventilaator ja köögi laes süttivad päevavalguslambid. Seegi on märkimisväärne pluss, kui arvestada, et köögimeeskond õppustel alustab tihtilugu esimesena ja lõpetab viimasena. Mis tähendab, et üsna mitu töötundi jääb kellaajale, kus naturaalset valgust napib. Ning pealambiga, nagu teab Sommer, on köögis päris keeruline toimetada.

Lisaks kateldele on köögis koha leidnud ka tarvikute kapid. Mõlad, kahvlid, noad, kulbid, kausid, samuti puhastustarbed ning esmaabi­ ja tulekustutusvahendid – kõik on olemas, mis ühes täisfunktsionaalses köögis olema peab.

KOLMEL MASINAL

Aga toiduained, kus need on? See on hea küsimus. Kuivtoiduainete ladu paikneb kööki vedava Mercedes­Benz 1017 kastis. Nii et kui köök maastikule liigub, siis liigub ta koos laoga. Ja vesi – ilma selleta on ju samuti keeruline süüa teha – on haagitud MercedesBenz Unimogi järele. Neile lisaks külmik, mille liigutamiseks läheb samuti vaja veomasina jõudu.

Seega, kui köögikompleks täies koosseisus välja liigub, tähendab see kolme haagist ja kolme veomasinat. Lisaks veel soovituslikult vähemalt nelja kokka. Ning hea, kui logistikarühmast saaks keegi veel abiks olla köögi üles seadmisel.

Olgu siinkohal seegi öeldud, et väliköögi tegutsemisvalmis saamiseks pärast sihtkohta jõudmist kulub Reimeri andmetel kolmveerand tundi kuni tund. Teinekord keerukamates tingimustes võib minna ka kauem.

Kas see kõik on seda vaeva väärt? Seda võib ju küsida Toompea malevkonna võitlejatelt, ent vastus, nagu artikli alguses välja toodud, on niigi ilmselge.

Video: https://youtu.be/OMwHF_Zs-DQ