MUHU KARIKAS MUUTUB PAREMAKS

MUHU KARIKAS MUUTUB PAREMAKS

Pikamaa laskevõistlustest kirjutatakse tavaliselt igavalt: pikad tabelid tulemuste ja analüüsiga, mis ei ütle 99 protsendile lugejatest mitte midagi. Kohustuslikud fotod õnneliku näoga auhindade vastuvõtjatest ja taustal vähem õnnelikud, keda võis medalist lahutada üks ebaõnnestunud lask ja paar punkti. Igav ju? Kindlasti.

Tekst: HEIKKI KIROTAR, Snaiprigild

Oktoobris toimus Muhumaal Koguvas Kaitseliidu 2023. aasta pikamaa laskevõistluse kolmas etapp Muhu Karikas. Tegelikult leidis Koguval aset Kaitseliidu mitteametliku meditatsiooniklubi järjekordne väliüritus, sest laskmisel ja meditatsioonil on palju ühist. Hoolika keskendumise ja rahuliku hingamisega püütakse saavutada hetk, kui relv on täpselt ühel joonel sihtmärgiga, et siis lasta kuul täpselt sihtmärki.

Termin ’meditatsioon’ ise pärineb Wikipedia andmetel ladinakeelsest sõnast meditari, mis tähendab ’mõtlema’. Tänapäeval kasutatakse seda sõna ka laiemalt idamaiste vaimsete praktikate üldnimetajana. Eestikeelne Wikipedia oskab loetleda paarkümmend erinevat meditatsioonitehnikat, millele võiks vabalt lisada ka pikamaalaskmise. Sarnaselt meditatsiooniga on laskmises edukad inimesed, kes teadvustavad, mida on vaja teha, mõtlevad, kuidas on vaja harjutada, ning siis harjutavad. Harjutavad palju. Aastaid ja aastakümneid.

Kaitseliidu spordipealik Margus Purlau ütles: „Tuleval, 2024. aastal on Kaitseliidu pikamaalaskmise meistrisari neljaetapiline ja päädib rahvusvahelise finaaletapiga Muhu saarel. Võistlused toimuvad veebruaris, aprillis ja juunis erinevates kohtades ning nende parimad saavad võimaluse osaleda oktoobrikuus Muhu Karikal, kuhu kutsutakse osalema kõikide teiste Baltimaade ja Skandinaavia laskureid.“

Purlau sõnul oli 2022/2023. aastal pikamaalaskmise peamine eesmärk anda võistlustega kaitseliitlastele võimalus pikka maad lasta, kolleegidega kogemusi vahetada ja luua endale ettekujutus, kuidas saab ennast võistluseks ette valmistada. 2024. aastal on plaan kutsealaselt edasi liikuda professionaalsuse poole. „Pikamaalaskmise etapid on tulevikus kahepäevased ja sisaldavad lisaks võistlusele ka parimat kogemusjuhendamist õppepäevana. Samuti ootavad võistlusformaati ees mõningad muudatused ja täiendused, mis pannakse kirja Kaitseliidu pikamaalaskmise eeskirja. Eeskirja mõte on anda ettekujutus ja mõtestatud tegevused koostisosadena, mis aitavad igal kaitseliitlasel pikamaalaskmisega alustada! Seega ootan ka ise põnevusega aastat 2024,“ lisas Purlau.

Nendele, kes jaksasid siiamaani lugeda, võin avaldada, et kahekümne esimesel oktoobril oli Koguvas väga hea tuuline ja päikesepaisteline ilm. Paar kraadi sooja ning õhurõhk aastaajale tüüpiline 1013 hektopaskalit (hPA). Õhuniiskus kaheksakümmend protsenti. Tuul puhus laskejoonelt sihtmärkide suunas vaadatuna umbes neljakümne viie kraadise nurga alt (tähendab pool mõju) puhanguliselt kolmest kuni üheksa meetrini sekundis nii, et tuule suuna ja mõju hindamiseks üles seatud lindid olid tavaliselt täiesti sirged. Kella sihverplaadi järgi oli tuule suund seega pool kaks. Sihtmärgid asusid laseriga mõõdetuna laskejoone keskelt 189, 299, 485, 680, 815 ja 930 meetri kaugusel. Natuke tagapool asuva lisalaskejoone tagant mõõdetuna olid kaugemad sihtmärgid 870 ja 985 meetrit. Koduse ülesandena võib arvestada oma sõjapüssi sihikuparandused reaalsetele laskekaugustele ja tuuleparanduste tabeli kahemeetrise sammuga.

Võistluse käigus tuli ette, et tuul muutus seeria jooksul nii palju, et osa laske olid sihtmärgis ja osa sihtmärgi kõrvalt mööda. See on puhangulise tuulega tavaline. Sellepärast õpetataksegi täpsuslaskmises valima laskmiseks tuulevaikset hetke või muutma tugevama tuulega positsiooni niimoodi, et tuul puhuks otse eest või tagant, sest siis on selle mõju kõige väiksem. Näiteks viiesaja meetri kaugusele lastes oleks nimetatud tuulekiiruste ja ­suunaga pidanud tegema alljärgnevad tuuleparandused paremale, sest tuul lükkab kuuli vasakule (numbrid on sentimeetrites ja milliradiaanides).

• 1 ms 5 cm 0,1 mrad

• 3 ms 21 cm 0,4 mrad

• 5 ms 38 cm 0,8 mrad

• 7 ms 55 cm 1,1 mrad

• 9 ms 73 cm 1,5 mrad

Tuulevaikuses tuleks teha sellelt kauguselt küljeparandust vasakule umbes neli sentimeetrit ehk derivatsiooni võrra. Derivatsioon tähendab kuuli pöörlevast liikumisest tekkivat kaldumist pöörlemise suunas, vintsooned on tavaliselt paremale ja ka kuul pöörleb paremale.

Puhangulise tuulega pool või isegi poolteist sihtmärgi laiust kõrvale sihtida tähendaski, et oli palju tabamusi sihtmärgi kõrvale. Teine meetod on keerata tuuleparandus sihikule, kuid see kehtib ainult kindla tuulesuuna ja ­kiirusega. Kumba eelistada, sõltub laskuri väljaõppest ja harjumusest. Teine oluline asi, mida pikamaa­ laskmisel peab aru saama, on see, et laserkaugusmõõdikuga kauguste mõõtmine on küll kiire, kuid selle kasutamist võib näha ka vastane ja Ukraina kogemus näitab, et avastamisele järgneb kaudtulelöök või lasud lahingumasina peakaliibrist. Seega tuleb harjutada ka vanamoodsat optilist kauguste hindamist silma, binokli ja sihikuga ning pärast lasku kiiresti positsiooni vahetada.

Head harjutamist, sest rasketes ilmastikutingimustes täpselt laskmist saab treenida ainult rasketes ilmastikutingimustes lastes!