NOORTE ERIKATSEDNÕUDED UUENDUSTEEL

NOORTE ERIKATSEDNÕUDED UUENDUSTEEL

Kaitseliidu Noorte Kotkaste organisatsioon on alustanud erikatsete uuendamise protsessi, mille käigus plaanitakse üle vaadata kõik täna kehtivad erikatsed ja nende katsenõuded.

Tekst: SILVER TAMM, Noorte Kotkaste peavanem

REIMO JÜRJO , noorkotkas

Noorte Kotkaste organisatsiooni missioon on väärtustades vabatahtlikkust pakkuda noortele parimaid eneseteostusvõimalusi isamaalise hariduse kaudu. Noorsootöö tugineb peamiselt mitteformaalsele õppele, mis erineb paljudele koolipingist tuttavast formaalsest õppest.

Mitteformaalne õpe põhineb vabatahtlikkusel ja on eesmärgistatud. Juhendajateks võivad olla nii erialaeksperdid, vabatahtlikud harrastajad kui ka omaealised noored.

Mitteformaalset õpet iseloomustavad enamasti järgmised tunnused: eesmärgipärasus ja planeeritus; vabatahtlikkus; personaalne lähenemine; paindlikkus struktureeritud viisil; kättesaadavus kõigile ning individuaalse ja sotsiaalse õppimise tasakaal.

Klassikaline mitteformaalne õpe tähendab, et õppija on tugevalt kaasatud ja püüdleb oma eesmärkide poole, mistõttu väliste tunnuste järgi – näiteks puudub ka õppekava – ei osata seda tihti õppimiseks pidadagi.

Kaitseliidus on püütud mitteformaalses õppes selgust luua ühtse katsete süsteemi kirjeldusega, mis jätab noortejuhile paindlikkuse valida ise õppeks aeg, koht ja meetod.

Noorliikmete koolitussüsteem on jaotatud kaheks: järgukatsed ja erikatsed. Järgukatseteni jõutakse baaskoolituse käigus, mida peab läbima iga noorkotkas. Järgukatseid on kokku kuus ja nende raskusaste sõltub noorkotka vanusest. Katsete teemad on läbivalt samad: matkatarkused, riigikaitse, ohutus, Eesti ajalugu, kodanikuõpetus ja kehalised katsed.

Mitteformaalne õpe annab kvalifikatsiooni ja oskusi, mida koolist ei pruugi saada, näiteks riigikaitseoskusi, aga ka suhtlemise, meeskonnatöö, tegevus­ ja arenguplaanide loomise oskusi, mis kujunevad projektitöö käigus.

4200 ERIKATSEMÄRKI

Lisaks baaskoolitusele on noorkotkal võimalus laiendada oma pädevusi erikatsete abil. Erikatse eduka sooritamise järel saab noorkotkas katset iseloomustava märgi oma pidulikule vormile, tulevikus ka välivormile.

Alates 2008. aastast, mil organisatsioon tutvustas uuendatud erikatseid, on noorkotkastele omistatud enam kui 4200 erikatsemärki. Populaarseimad katsed on matkaja, sportlane, meedik ja pioneer. Erikatseteks valmistumine annab noorkotkale võimaluse süvendada oma teadmisi ja oskusi konkreetses valdkonnas, lähtudes noore enda huvist, aga sageli ka rühmapealiku huvist või hobist. Nii on moodustatud erialarühmi spetsiifilistes valdkondades nagu merendus või küberkaitse. Erialarühma võivad liituda sarnaste huvidega noored, kes koguvad oma pealiku ja kaasinstruktorite juhendamisel kindlal alal uusi teadmisi ja oskusi.

EBAÜHTLANE TASE

Noorkotkaste õpetamisega nii järgukatseteks kui ka erikatseteks tegelevad peamiselt rühmapealikud, kelle ettevalmistus võib olla mitmesugune.

Rühmapealikud saavad baaskoolituse Kaitseliidu noorteorganisatsioonides, kuid praegu ei valmista me noortejuhte ette konkreetsete erikatsete õpetamiseks. Rühmapealikud võivad olla katsenõuete õpetamisel ja hindamisel paindlikud, mille tagajärjel võib õpetamise ja hindamise tase olla piirkonniti ebaühtlane.

Olukord, kus vormil olev märk ei pruugi täpselt peegeldada noore erialast oskust, seab osa noorliikmeid ebavõrdsesse olukorda. Noorkotkastele on erialamärgi kandmine privileeg, mis eristab neid teistest. Märgi saamine motiveerib uusi teadmisi ja oskusi omandama.

KATSEID VÄHEMAKS

Et selliseid kitsaskohti kaotada, oleme valdkonna eksperte kaasates alustanud erikatsete uuendamise protsessi. See on töö, milles osalevad rühmapealikud, Kaitseliidu liikmed ja muidugi ka noorliikmed. Et õppida saaksid noorliikmed, õpivad ka nende juhid ja Kaitseliit katusorganisatsioonina.

Tulevikus plaanime mõnevõrra vähendada erikatsete arvu, praegu on neid ligi 70. Mõned katsed ühendatakse või jäetakse ajalukku, mõned luuakse ka juurde.

Kehtiv noorteorganisatsioonide arengukava rõhutab, et kõik tegevused peavad olema planeeritud, läbimõel­ dud ja omavahel seotud. Katsete süsteem peab olema terviklik, kajastama noorteorganisatsioonide eesmärke ja väärtusi ning toetama noorte arengut. Katsete sooritamine peab olema kättesaadav ja samas kauge, et eeldada pingutust, ning tegevusvormidelt põnev ja kaasahaarav, sest kes muidu tahaks pärast kooli veel „lisaportsu“ õpet saada.

ÜHTNE ARUSAAM

Erikatsete süsteem on ainult üks osa Kaitseliidu noorteorganisatsioonide tegevusest. Katsete kõrval on olulised ka muud õppevormid, sündmused ja projektid. Samuti on sobilik aeg mõtiskleda, milliseid ühisosi me näeme erikatsetel ja kaitseliitlaste õppel, millist oskuste­teadmiste paketti on vaja, et noorkotka sisenemine tegevliikmena KL maleva tegevusse oleks maksimaalselt sujuv, edukas ja kerkne.

On selge, et noorkotkaste organisatsioon on pühendunud noorte arengule, pakkudes neile rohkelt võimalusi eneseteostuseks ning aidates neil saada osa Kaitseliidu traditsioonidest ja tegevustest. Uuendatud erikatsete süsteemiga loodame veelgi paremini toetada noorte arengut, pakkudes neile tänapäevaseid ja asjakohaseid väljakutseid ning luua ühtne arusaamine õpetamisel ja hindamisel.

Oluline on hoida fookuses KL noorteorganisatsioonide arengukavas 2025 sõnastatud visiooni „Oleme Eestimaa noorte esmane võimalus panustada riigikaitsesse!“. Noorliikmetele suunatud tegevused peavad suurendama neis suutlikkust tegutseda kriisis, nende välitegevuse oskused peavad paranema, noorte teadlikkus riigikaitses osalemise võimalustest peab suurenema ja nende üldine kaitsetahe peab olema kõrge.

See on Noorte Kotkaste panus laiapindsesse riigikaitsesse. Maast madalast end harides on professionaalsus asjade loomulik jätk ning proffe vajab iga valdkond, ka riigikaitse.

VIIDE NK JÄRGUKATSETELE: https://nooredkotkad.ee/tegevus/jargukatsed/

VIIDE NK ERIKATSETELE: https://nooredkotkad.ee/tegevus/erikatsed/