NAISKODUKAITSJAD AJALOO SUURIMAL EVAKUATSIOONIÕPPUSEL

NAISKODUKAITSJAD AJALOO SUURIMAL EVAKUATSIOONIÕPPUSEL

Riigikantselei koordineerimisel, päästeameti juhtimisel ja Naiskodukaitse osalusel sai teoks läbi aegade suurim evakuatsiooniõppus CREVEX 2023.

Tekst: ELISA JAKSON, Naiskodukaitse arendusspetsialist

Naiskodukaitsjatele rolle jagus: neid vajati nii kogunemispunkti, evakuatsioonikohtadesse, staapidesse, hindajateks­vaatlejateks kui ka evakueeritavateks. Kokku oli seoses CREVEXi õppusega väljas üle 150 naiskodukaitsja.

Õppuse stsenaariumi järgi oli Muugal toimunud suurõnnetus, rongide kokkupõrge, mille järel vajas tuhat inimest ohualast evakueerimist. Tallinna, Harju ja Rapla ringkondade evakuatsioonirühmad pidid õppusel mehitama ühe evakuatsioonikoha.

Oma hindamatu panuse andsid evakuatsioonirühmade ülemad: Tallinn 1 ülem Triin Kravets, Tallinn 2 ülem Merle Roos, Harju 1 ülem Liina Riismaa, Harju 2 ülem Kaire Vahur ja Rapla ülem Marika Viisimaa koos rühmaülemate abidega.

Tallinna ja Rapla rühmad seadsid püsti evakuatsioonikoha Loo spordihoones ning said muuhulgas omavahel harjutada ka juhtimise üleandmist teisele rühmale.

NAISI EI KOHUTA

Triin Kravets, EvakR ülem Tallinna ringkonnast, peab CREVEXit tõestuseks, et evakuatsioonirühma on kogunenud eriti ägedad naised, sest lahenduseta ei jäänud ükski olukord, huumorit ei unustatud ja kõike seni õpitut rakendati parimal viisil.

„See, kuidas kolm rühma, väike spordihoone, palju häid mõtteid, tegusad naised ja üle saja evakueeritava väiksel territooriumil suurte mõtetega toime tulevad, võiks igaühe värisema panna. Olukorrad muutuvad, „kaikad“ lendavad mängult kodaratesse – aga sellised asjad meie naisi küll ei murra,“ sõnas Kravets.

Läbiva märksõnana toob Kravets välja koostöö evakuatsioonikohas: „Koostöö Tallinna rühmade siseselt, koostöö Rapla rühmaga, koostöö spordihoone haldajaga. Ja eks ikka õppimise väärtustamine ja harjutamine – isegi kui tundub, et juba on päris hästi, siis tegelikult on igast olukorrast õpikohti kaasa võtta.“

KÕIGEKS VALMIS

Vastavalt õppuse stsenaariumile kolis evakuatsioonikoht neljapäeva öösel vastu reedet teise kohta, nimelt Sauele, kus uue evakuatsioonikoha pidid kiiresti üles seadma Harju kahe evakuatsioonirühma liikmed. Väljakutse saabus õhtul kell 22 ning kibekiiresti oli vaja vastuvõtuks valmis panna Saue spordihoone – 135 inimest majutati teisest evakuatsioonikohast ümber.

Harju 1 evakuatsioonirühma ülema Liina Riismaa sõnul oli CREVEX 2023 Harju evakuatsioonirühma liikmetele põnev proovikivi. Väga paljudele oli see esmakordne õppus, kus teoorias omandatud teadmisi sai praktikasse rakendada.

„Liikmed kibelesid nii tegevusse, et istusid kodus valmisolekus, evakuatsioonirühma vorm seljas, asjad kokku pakitud, ja olid stardivalmis. Saime hea õppetunni, et Harjumaa on suur ja lai ning ühest otsast teise jõudmine võtabki reaalselt palju aega, ole sa nii valmis kui tahes,“ tõi Riismaa välja ühe kasuliku teadmise.

Saue evakuatsioonikohas leidsid rühmaliikmed kiireid lahendusi. Näiteks kuidas märgistada vajalikud alad, ruumid, ning kuidas „joonistada“ kunstmurukattega põrandale magamisala märgistused.

OODATUD OOTAMATUSED

Selleks, et liikmed ei tunneks öisel ajal igavust, sai evakuatsioonikohta jooksvalt produtseerida mitmesuguseid ootamatuid situatsioone. Näiteks vanaproua, kes saabus keset ööd, soojad pirukadki kaasas, enda lapselast otsima. Või siis trepil kukkunud härrasmees, kelle haav vajas meedikute tähelepanu. Riismaa sõnul oli öös teisigi vimkasid: „Näiteks tekitati tahtmatult situatsioon hoopis situatsioonitekitajatele endile. Kaval plaan varastada köögimeeskonnalt suur veekeedunõu läks vett vedama, sest köögimeeskond asus tegevusse pool tundi plaanitust varem. Nii jäigi veekeedunõu varastamata ja kõik said õigel ajal süüa.“

Sauel tegid naiskodukaitsjad tihedat ja head koostööd Saue vallaga, on ju kohalikul omavalitsusel kriisi lahendamisel suur roll. Õppuse lõppedes on osalistel kindlam tunne – oleme valmis ja saame kriisiolukorras hakkama.

SAAB KINDEL OLLA

Sama veendumuse sai Loo spordihoones avatud evakuatsioonikohta külastanud siseministeeriumi asekantsler Viola Murd, kes tänas siseministeeriumi poolt kõiki õppusel osalenud naiskodukaitsjaid nende professionaalse töö eest.

Asekantsleri sõnul oli kõik detailideni paigas ja evakueeritud inimesed igakülgselt toetatud. „See, mida ma Loo spordihoonet külastades nägin, ületas kõiki ootusi. Registreerimine, vastuvõtt, suunavad sildid, esmaabi ja ka psühhosotsiaalne kriisiabi olid korraldatud reaalselt. Lastega tegelemine, isegi prügi sorteerimine – kõik oli detailideni läbi mõeldud ja ära tehtud,“ kiitis Murd nähtut.

Kuid mis Murdi sõnul kõige olulisem – kõik inimesed, kellega ta kokku puutus, olid abivalmid, toimekad ja väga profid. „Mul on hea tunne, et Naiskodukaitse on meie tugev partner, teie peale saab kindel olla!“

JAGUS KÕIKJALE

Lisaks evakuatsioonirühma liikmetele jagus naiskodukaitsjaid ka Riigikantselei staapi, õppuse käigus üles seatud regionaalsesse ja riiklikku staapi, evakuatsioonipunkti reaalse esmaabi tagajateks ja kriisitöötubade läbiviijateks. Aga ka kõiksugustesse abistavatesse tegevustesse, samuti evakueeritavateks ja ulatusliku evakuatsiooni protsessi hindajaks.

Evakueeritavate jaotuskeskuses Tallinnas korraldasid Järva naiskodukaitsjad evakueeritavatele töötube, kus mängu abil räägiti inimestele kriisiks valmisolekust. Naiskodukaitse Järva ringkonna instruktori Merje Mihkelsaare sõnul oli osalejatel palju aega ja tänu sellele said nad kontakti üsna paljude evakueeritava rolli täitnud inimestega.

„Selline mänguline lähenemine on parem ja lihtsam hoomata kui pikk ja igav kriisiloeng. Saime sealt ideid oma mängude täiendamiseks ja ka uute loomiseks,“ sõnas Mihkelsaar. Naise sõnul on sellisel suurõppusel osalemine kasulik igas rollis: „Mida rohkem me mõtleme kriisiolukordadele enda peas, peres, naabritega, sõpruskonnaga, seda enam anname endale võimaluse kriisidega paremini toime tulla.“

PROTSESSID ON PAIGAS

Naiskodukaitse Viru ringkonna instruktor Aili Ehamaa osales CREVEXi õppusel päästeameti hindajate grupis, põhiliseks hinnatavaks oli Loo evakuatsioonikoht.

Ehamaa on varem olnud ise korraldaja rollis ning hindaja töö oli talle esmakordne. Ja hinnata ei olegi nii kerge, kui võiks arvata. „Seestpoolt nägin asju hoopis teise nurga alt. Loo evakuatsioonikohas tegutsenud Tallinna ja Rapla evakuatsioonirühmad said ülesannetega hästi hakkama. Väljaõppeliselt sain palju õpituvastusi, mida järgmistel evakuatsiooniõppustel saan rakendada ka korraldajana,“ jagas Ehamaa oma kogemust.

CREVEXi õppuse järel võib öelda, et naiskodukaitsjad said väga hästi hakkama, eesmärgid täideti ja jäi ka õppimiskohti, mida tulevastel õppustel rohkem harjutada. Üldised protsessid on paigas, arendada saab vaid kiirust, sujuvust ning planeerimist – nt läbi harjutada logistikaga ja personalitoimingutega seotud protseduure. Samuti seda, kuidas võiks meeskonnatöö sujuda veel ladusamalt, kommunikatsioon toetaks muud tööd ja info liiguks mitte ainult meeskondades, vaid ka rühmade vahel ning erinevate staapide vahel.