RAHVAS RANNA KAITSEL EHK MÕNDA MEREKAITSELIIDUST

RAHVAS RANNA KAITSEL EHK MÕNDA MEREKAITSELIIDUST

Pärast 1924. aasta 1. detsembri mässukatset kiirkorras taaselustatud Kaitseliidus hakati moodustama ka mereüksusi. Merekaitseliidu loomise eesmärgid olid rannakaitse tugevdamine, reservmereväelaste väljaõpe ja meresõjanduse populariseerimine.

Tekst: REET NABER, ajaloolane

Kui majanduskriisi tõttu kerkis üles Eesti riigikaitse põhjaliku reorganiseerimise küsimus, hakati alates 1932. aastast aktiivselt propageerima ka vabatahtliku merekaitse korraldamist ning tegelema laiapõhjalise rannakaitse organiseerimisega. 1933. aasta aprilliks formuleeriti merejõudude staabis Kaitseliidu mereüksuste esialgsed ülesanded ning korraldamise kava. Ülesanded, mida merekaitseliidul tulnuks täita, pidid olema järgmised:

1. luure­ ja vaatlusteenistus;

2. sideteenistus;

3. merekitsuste (väinad, lahed) ning sadamate mineerimine ja sulgemine;

4. faarvaatrite (laevateede) traalimine;

5. allveelaevade vastu võitlemine;

6. dessandi vastu võitlemine jne.

ORGANISEERIMINE

Esimene mere(side)rühm moodustati ametlikult Toilas Jõhvi malevkonna Voka kompanii juurde 15. novembril 1932. Kuna enamik Toila kaitseliitlastest olid kas kalurid või mereväes teeninud mehed, siis oli soov paralleelselt maakaitseliidu rühmale luua mererühm.

Kuna maaväekeskses Kaitseliidus vajalik kompetents puudus, kutsuti 1933. aastal mereüksusi organiseerima (ilma palgata) reservmereväeohvitserid: mais peastaapi Jaen Klaar*, septembrist Tallinna malevasse Eduard Avik ning Harju malevasse Tiido Kraus (Kore).

Novembris lähetati merejõududest Kaitseliidu peastaapi õppeplaane koostama ja üksusi organiseerima kaptenleitnant Rudolf Gildemann (Enno Sinivee). Tema sõitis detsembris­jaanuaris läbi kõik tähtsamad rannaasulad Narvast Heinasteni, tehes selgitustööd, andes juhtnööre, kaasates asjast huvitatud isikuid ja merendusorganisatsioone ning registreerides sobivaid eramootorpaate.

Tegevus edenes visalt, sest enamik Kaitseliidu juhte oli suvel puhkusel. Vahest olulisemaks tulemuseks oli Tallinna maleva mereüksuse aluseks saama pidanud Sadama malevkonna juurde 29. augustil moodustatud 4. rühm mereüksusesse astuda soovijatele. Mererühmi jõuti moodustada paikades, kus enamik malevlasi olid meremehed, kalurid või endised mereväelased: Loksa, Leesi, Pärnu, Narva­Jõesuu, Kihelkonna, Torgu, Jõelähtme.

1934. aastal tegevus intensiivistus, liikmeskond kasvas kiiresti. 21. jaanuaril 1934 alustanud Paldiski mererühma, millel oli registreeritud 4 traal­ ja 2 luurepaati ning lõhkesalk, võeti samal päeval liikmeks 29 meest ja veebruaris veel 21 ning kinnitati ka õppekava. 6. mail 1934 korraldati Kaitseliidu peastaabis esimene mereüksuste pealike ja spetsialistide nõupidamine, arutamaks üksuste organisee­ rimise, väljaõppekavade koostamise, vormi ja sümboolika küsimusi.

Dokumentide vormistamine võttis aega. Esimene mereüksusi puudutav ametlikult kinnitatud seadusakt oli 10. augustil 1934 „Kaitseliidu ujuvvahendite üldlipu ja ­vimpli kavandid ning tarvitamise kord“. Kui Kaitseliidu ülem need 6. novembril oma käskkirjas avaldas, pidas ta vajalikuks lisada: „Kaitseliidu ujuvabinõude lippude kinnitamisega on Vabariigi Valitsus heakskiitnud ja tarvilikuks tunnistanud kaitseliidu meriüksuste moodustamise.“ Ametivimplite ja komandolippude kavandid kinnitas kaitsevägede ülemjuhataja 29. märtsil 1935.

2. novembril 1934 riigivanema otsusega kinnitatud Kaitseliidu uutes koosseisudes oli lubatud peastaabi õppe­spordiosakonna koosseisus mehitada mereüksuste jaoskonna pealiku koht.

29. märtsil 1935 kinnitati riigivanema otsusega merekaitseliidu vorm, 10. märtsil 1937 merekindluste KL divisjonide ja allüksuste meeskondade oma. Merejõudude staabis ette valmistatud „Mere­ ja ranna sõjaaegse vaatlusteenistuse ja sadamate kaitse organisatsiooni ja ülesannete kava“ ning „Merekaitseliidu üksuste normaalkoosseisud“ kinnitas kaitsevägede ülemjuhataja 3. juulil 1935.

Kogu mereranniku ulatusse kavandati kuus rajooni juhatust (koosseisus à 5 meest), 19 meresideposti (à 5) 103 valvepaati (à 4), 18 traalerit (à 6), 22 traaler­veeskajat (à 7), 4 allveelaevade hävitajat (à 5), 4 lõhkesalka (à 7). Lisaks 10 erikomandot (à 5) Peipsi­, Pihkva­ ja Lämmijärve piirkonnas (ülesandeks luure, diversiooni ärahoidmine, sadamate ja jõesuudmete blokeerimine). Selleks ajaks oli paate arvele võetud 133. Isikkoosseisu planeeriti kuni 1200 meest.

1. veebruarist 1935 võeti Jaen Klaar reservist tegevteenistusse ja määrati Kaitseliidu peastaabi mereüksuste jaoskonna pealiku kohusetäitjaks. 5. juunil esitas ta kaitseväe ülemjuhatajale põhjaliku ettekande „Merekaitseliidu sihtjooned“.

Oma valmisolekut demonstreerisid mereüksused 22. juunil 1935 Kaitseliidu päeval. Tallinna reidil demonstreeriti koos merejõududega miiniveeskamist ja ­traalimist, päästeoperatsiooni „Mees üle parda“, allveelaevade ründamist süvaveepommidega, meremiini plahvatust, torpeedorünnakut ja suitsukatte all dessandi maandamist Pirita randa, samuti peeti sõudevõistlus Merivälja ja Pirita vahel.

1937. aasta 6. juuni merenduspäeva üritustel oli merekaitseliidul merejõudude kõrval kandev osa kõigis arvestatavates merenduskeskustes Narvast Pärnuni. 1937. aasta aprillis lubati Jaen Klaar palgata puhkusele. Tema ülesandeid täitis kuni 17. aprillini 1939 merejõudude staabist lähetatud vanemleitnant August Vares.

VÄLJAÕPE

Väljaõppetegevuse korraldamine jäi alguses merejõudude ohvitseride ja allohvitseride kanda, tasapisi koolitati ka kohalikke pealikke. Tegevus oli jagatud kaheks: talvine, peamiselt teoreetiline, ning suvine praktiline.

Esimesed loengud ning praktiline õppus viidi läbi 1933. aasta novembris torpeedopaadil Sulev ja miinitraaleril Olev Harju maleva Loksa ja Paldiski mererajoonide rühmadele. Esimesed kursused korraldati paadijuhtidele 1934. aasta talvel­kevadel kord nädalas õhtuti Sadama malevkonnas ja 3.–8. detsembrini Saaremaal, kus osavõtjaid oli 50 kogu Saaremaalt, isegi Ruhnu saarelt. Tööd tehti kuni 9 tundi päevas.

1934. aasta 6. mail Kaitseliidu peastaabis peetud mereüksuste pealike ja spetsialistide nõupidamise ajaks olid koostatud esialgsed väljaõppekavad. Merekaitseliitlased pidid läbima lisaks üldsõjalistele (lahinguväljaõpe, taktika, rivi jms) õppustele ja laskeharjutustele regulaarselt korraldatavad erialakursused ning praktilised õppused.

1936. aastast lisandusid samariitlaste ja gaasikaitseõppused, õhutõrje kuulipilduritele jms.

Suuremad praktilised ühisõppused merejõududega toimusid 1934. aasta 6. juunist 2. juulini. Kaasatud olid miinitraalerid Kalev ja Olev, suurtükilaev Mardus, torpeedopaat Sulev, abilaev Laine ning miiniveeskajad Ristna ja Suurop, mis olid varustatud vajalike õppevahenditega. Mereväelased õpetasid miinide ehitust, korraldati nende traalimist ja veeskamist, tehti lõhketöid maal ja merel, harjutati (signaal)lippude ja semaforiga sidepidamist kalda sidepostide ja laevade vahel. Paadipealikud ja ­abid said võimaluse iseseisvalt laevu juhtida ja manöövriharjutusi teha. Päevaplaanis oli tegevust hommikul kella 9st kuni õhtul 22ni.

1936. aastal ilmus Kaitseliidu peastaabi väljaandena peamiselt mereväeohvitseride koostatud 404­leheküljeline taskuformaadis „Merekaitseliitlase käsiraamat“, mis koondas kõike seda, mida merekaitseliitlastel tarvis. Vastavalt Kaitseliidu ülema käskkirjale tuli see kasutusele võtta õpikuna merekaitseliitlaste iseseisvaks ettevalmistumiseks. Selle järgi õppisid ka noorkotkad.

Esimesed üleriigilised mereüksuste pealike ettevalmistuskursused korraldati Tallinnas mereväe õppekompaniis 23.–25. oktoobrini 1936, neist võttis osa 138 meremalevlast navigatsioonialal ja 23 purustus­miinialal. Eriti oluline oli meresidepostide ettevalmistamine, mis pidid sõjaolukorras täiendama merejõudude sideteenistust, sest kogu rannikut hõlmavat side­ ja vaatlusteenistust ei suutnud mereside 17 sideposti katta. Täiendavate meresidepostide asukohtade väljavalimisega alustati 1933. aastal, kusjuures toonitati, et need tuleb valida vaatega mere poolt.

Kohapealse väljaõppega tegelesid peamiselt merejõudude meresidepostide vanemad, aga ka maaväe sidespetsialistid. Peamised olid morse­ ja semaforiharjutused. Näiteks sideüksuste mehed pidid kodus ära õppima morsetähestiku (saatmine või vastuvõtmine vähemalt 20 tähte minutis) ja varslippudega (semafor) signaliseerimise. Just signalistidena soovitati kaasata noorkotkaid.

1937. aastaks oli välja töötatud Kaitseliidu mereüksuste signaalide kood ja mereväelaevastiku 1938. aasta sügisõppustel Lääne­Eesti saarestikus kontrolliti esmakordselt meresidevõrgu funktsioneerimist. Poola allveelaeva Orzel põgenemise ajal 1939. aasta septembris rakendati töösse peaaegu kõik sidepostid, seega tuli sidemeestel läbi teha ette planeerimata pikem õppus. Signaliseerimisvõistlusi korraldati kõigi suuremate õppuste ja ürituste raames.

Peipsi ja Pihkva järvede rannikul merejõududel meresideposte polnud. Asjaga hakati tõsiselt tegelema alles 1938. aasta sügisest. 1939 oli nimekirjas 35 meresideposti: rahuaegsed merejõududel 17, Kaitseliidul rannikul 18 Toilast Häädemeesteni.

2. juulil 1939 peeti Narva­Jõesuus esimesed üleriiklikud mereüksuste signaalala võistlused. Suuliselt vastati testküsimustele määrustike kohta ning seejärel võisteldi morse (helklambiga) ja semafori abil sidepidamise kiiruses ja täpsuses. Admiral Johan Pitka** annetatud rändauhinna parimale signalistile, graniitalusel hõbedase tuletorni, võitis Narva malevlane Felix Kasepõld, teistele jagati välja tosin väärtuslikku auhinda.

1937. aasta sügisel peeti mereüksuste suurõppused kõigi malevate piirkondades kõigi üksuste osavõtul. Need olid äärmiselt intensiivsed. Näiteks Narva maleva rajoonis algas tegevus Oru reidil 4. septembril kell 20.00, puhkeaega oli 5. septembri öösel kella 2.45–6.30, seejärel jätkati Narva­Jõesuu suunas (ka dessanti maale saates) kuni kella 16ni. Sadama malevkonna 8 paati olid õppustel 15.–17. oktoobrini. Tegutseda tuli tormisel merel, osa üksusi oli vahetpidamata tegevuses esimesel päeval kella 15st kuni ülejärgmise päeva kella 10ni, osa sai sadamas viibida vaid mõne tunni. Mootorpaadi KL 1 meeskond pidi võitlema ka tugeva lekkega.

Mereüksuste tegevuse intensiivistumisel, eriti aastast 1938, hakkas merejõududele üle jõu käima neile keskasutustest piisavalt instruktoreid saata ja merejõudude juhataja mereväekapten Valev Mere tegi ettepaneku koolitada piirkondades malevlasi rohkem kohalike ohvitseride ja allohvitseride jõududega ning valmistada pealikke põhjalikumalt ette õppetöö läbiviimiseks oma üksustes. Kursuste korraldamine mereväe õppekompanii baasil oli nii administratiivselt kui ka materiaalselt koormav. Tuli korraldada elu­ ja õpperuumid, toitlustamine, arstiabi. Osa kulusid tasus küll Kaitseliit, aga neistki summadest kanti osa kaitseministeeriumi arvele.

Tallinnas 19.–29. märtsini 1938 Kaitseliidu peastaabi korraldatud mereüksuste pealike ettevalmistuskursusel navigatsiooni, traali­miini ja lõhkamistööde alal oli osalejaid 233. Eesmärgiks oli anda pealikele täiendav ettevalmistus sõjalise kasvatuse, navigatsiooni, miini­traali, lõhketööde, signaliseerimise ja mereside, mehaanika ja merepraktika aladel ning ühtlustada teoreetilise ja praktilise väljaõppe tase. Navigatsioonikursuse lõpetanud said pärast katsete (eksamite) sooritamist ja vajaliku praktika olemasolul õiguse juhtida rannasõidus 5 või 20 BRT kogumahutavusega aluseid. Õppeprogramm oli viidud vastavusse mereväenõuetega, lektoriteks kutsutud mereväeohvitserid ja instruktorid. Sügisel korraldati Tartus ühisõppus siseveteüksustele.

1938. aastal korraldati kokku 734 mitmesugust õppust 9258 osavõtjaga, seega võttis iga merekaitseliitlane õppusest osa keskmiselt 4,9 korda. 1939–1940 jäeti „erakorraliste aegade tõttu“ kõik Kaitseliidu peastaabi korraldatavad üldõppused ära.

Järgneb.

* See andis Kaitseliidu ülemale kolonel Johannes Roskale (Orasmaa) põhjuse teatada juba 7. mail merejõudude juhatajale mereväekapten Valentin Grenzile: ettevalmistused on kestnud pikemat aega, lähematel päevadel pannakse organisatsiooniline alus merekaitseliidu üksustele.

** Johan Pitka oli valitud Tallinna Sadama malevkonna auliikmeks.

ALLIKAD:

Kasutatud on Rahvusarhiivi materjale, tolleaegseid malevate teatajaid ja perioodikat.

LISALUGEMIST:

1. Merekaitseliit 1933–1940/1992–2015. Koostaja Tanel Lään. Kaitseliit 2015. https://www.kaitseliit.ee/files/kaitseliit/img/files/Merekaitseliit.pdf

2. Reet Naber. Kolme Vabadusristi kavaler Jaen Klaar Kaitseliidu mereüksusi organiseerimas. Kogumikus Kaitsevägi ja Kaitseliit 100: ajalookonverents 6. oktoobril 2018 Tallinnas. Tallinn 2018.