USSISÕNADE VÄEL, MAAKAITSERINGONDADE TAHTEL - TUGEVAMAKS KUI EALES VAREM

USSISÕNADE VÄEL, MAAKAITSERINGONDADE TAHTEL - TUGEVAMAKS KUI EALES VAREM

Augusti viimasel nädalal Põhja-Eestis alguse saanud ning oktoobris Lõuna-Eestis lõppenud õppuse Ussisõnad raames värskendas ligi 10 000 maakaitseüksuste reservväelast oma üksikvõitleja individuaalseid sõjalisi baasteadmisi. Samuti harjutati jao ja rühma tasemel vastase kulutamist ning varitsuste ja tõkete püstitamist.

Tekst: KAITSE KODU!

Operatsiooniga Ussisõnad suurendame sõjaaja Kaitseväge 10 000 inimese võrra. Sisuliselt on see üks suuremaid kvantitatiivseid arenguhüppeid Kaitseväe ajaloos, mis toimub poolteise aasta jooksul. See on kahtlemata suur väljakutse Kaitseväele ja Kaitseliidule, kuid julgeolekuolukord meie ümber ei anna meile õigust teha neid asju aeglasemalt või väiksemas mahus,“ märkis Kaitseväe juhataja kindral Martin Herem veel enne suurõppuse algust.

Ussisõnadel osalesid valdavalt need reservväelased, kes määrati 2022. aasta jooksul maakaitseüksuste koosseisu, kelle ajateenistusest on möödunud üle viie aasta ja kelle senised ametikohad on täidetud hiljem ajateenistuse lõpetanud reservväelastega. Samas võimaldab nende väljaõpe jätkuvalt täita sõjalisi ülesandeid.

Õppuse aktiivsem tegevus leidis aset 28. augustist 8. oktoobrini. Selles ajavahemikus korraldasid kõik Kaitseliidu maakaitseringkonnad koostöös Kaitseväe üksustega neile määratud üksuste väljaõppe. Iga üksuse väljaõpe oli jagatud ülemate väljaõppeks, põhikoosseisu väljaõppeks ja koostegevusharjutuseks.

Üldjoontes kestis iga maakaitseringkonna korraldatav väljaõpe ligi 10 päeva. Aktiivsem tegevus regiooniti oli jaotunud järgmiselt:

• Põhja maakaitseringkonnas: 28. august – 10. september;

• Kirde maakaitseringkonnas: 13.–22. september;

• Lääne maakaitseringkonnas: 20.–29. september;

• Lõuna maakaitseringkonnas: 15.–24. september ja 29. september – 8. oktoober.

USSISÕNAD PÕHJA MAAKAITSERINGKONNAS: TEENÄITAJAD TEISTELE

Tekst: RASMUS KAGGE, Põhja maakaitseringkond

Õppus Ussisõnad algas Põhja maakaitseringkonna reservväelastest allüksuste juhtide formeerimisega 28. augustil. 2. septembril liitusid üksuste võitlejad ja algas väljaõpe, mille kohta paljud reservväelased ütlesid ligi nädal hiljem, et see oli üllatavalt intensiivne, tempokas, asjalik ja kasulik.

„Muljed on positiivsed. Korraldus oli tipp­topp, toit oli hea, logistika toimis, juhtiv koosseis pädev, varustus viimase peal, üksuse liikmed vahvad ja päevad tihedalt sisustatud,“ ütles Priit Vaikmaa, kes osales õppekogunemisel esimest korda pärast seda, kui teenis aastatel 2001–2002 aega Tallinna üksik­päästekompaniis.

Igapäevaselt IT­ettevõtjana ja börsifirma TexyMagic tegevjuhina tegutsev Vaikmaa sai Ussisõnadelt kinnituse, et Eesti on hästi kaitstud. „Kindlasti osalen ka järgmistel õppustel, sest selle sisu avardas oluliselt silmaringi. Paljud teadmised kuluvad marjaks ära ka tsiviilelus – alustades meditsiinist kuni kriisisituatsioonis toimetulekuni välja. Nädalane intensiivne õppus läheb kiirelt ja passimist pole,“ ütles ta. „Seetõttu soovitan kindlasti kõigil, kes kutse saavad, seda võimalust kasutada ja õppekogunemisele minna.“

KAITSELIIT KÕIKJAL

Kaitseliitlased ja naiskodukaitsjad panustasid ajaloo suurima reservõppekogunemise kordaminekusse igal tasemel. Alustades ennenägematust logistilisest operatsioonist, kuidas varustada korraga, tõrgeteta ja lühikese ajaga sadu mehi, ning jätkates toitlustamise ja transpordiga kuni allüksuste juhtimise ja staabitööni välja.

Põhja maakaitseringkonna õppuse Ussisõnad väljaõppe koordinaatori nooremleitnant Peeter Ilisoni sõnul olid kõige suuremateks proovikivideks isikkoosseisu liigutamine punktist A punkti B ning instruktor­mentorite koosseisu suurus ja väljaõppevahendite hulk.

„Transpordi osas pidime olema leidlikud ning pöörama plaanitust rohkem tähelepanu transpordi ettevalmistamisele ja märgistamisele. Ilmselt oli see üks peamine tegur, kus tekkis vältimatu ootamis­passimismoment (mõni värav välja arvatud), kuid learning-by-doing,“ lausus ta. „Instruktor­mentorite koosseisu tagasid osalt kaitseliitlased, kuid suurima panuse andis väljaõppesse Scoutspataljon oma instruktoritega, kellega koostegemises oli tunda meeskonnavaimu ja tahet panustada õppekogunemise kordaminekusse. Väljaõppevahendite hulk nii suure massi ja nii vähese ajaga on kriitiline. Taas tuli loovalt läheneda ning viimasel minutil aitas suurimast hädast välja 1. JvBr pioneeripataljon.“

EDULUGU MITMES MÕTTES

Kaitseliidu Põhja maakaitseringkonna ülema kolonel Tarmo Luhaääre sõnul oli nende ringkonna õppus teerajajaks, mille kogemused ja tähelepanekud aitasid muuta Ussisõnad järgmistele ringkondadele paremaks. „Esiteks, maakaitse segumasin töötas. Teiseks, Kaitseliidu võitlejad segati reservväelastega üheks ning tulemuseks oli maakaitsevägi, mis on 50% diviisist. Kolmandaks, Kaitseliit ja Kaitsevägi mõistavad nüüd teineteist paremini,“ ütles kolonel. „Liitlasi üllatasime rohkem kui enda ühiskonda. 10 000 uut võitlejat, kes on varustatud ja välja õpetatud, ei ole võimekohane ka suurtele riikidele. Reservarmee ning relvastatud ja välja õpetatud vabatahtlikud on meie edu unikaalne võti.“

Luhaääre sõnul olid Ussisõnad mitmes mõttes edulugu, kuid ta pidas oluliseks rõhutada, et operatsioon algas juba eelmise aasta lõpus ja täna ei saa veel öelda, et see oleks läbi. „Kui vaadata ajajoont, siis oleme alles esimeses etapis, sest nüüd on vaja kogu seda väge alal hoida ja edasi arendada. Varustus ja varud peavad saama ladustatud ning lahinguvalmiduse saavutamiseks valmis seatud. Koostada tuleb väljaõppeplaan, mis hoiab seda teavet ja oskust alal. Selleks on järgmise aasta sügisel plaanis 3–4päevane täiendõpe juhtivkoosseisule.”

TERVE ÜHISKONNA PINGUTUS

Ilison tõi õppetunnina välja, et tulevikus tuleb planeerides tagada, et isikkoosseisule jaguks piisavalt väljaõppevahendeid ja instruktoreid „Kuivõrd ajame taga „oskab“­taset, siis on ääretult oluline, et igal mehel oleks praktiliste asjade sooritamine lihasmälus,“ lisas ta.

„Ühiskonnale on vaja kinnistada arusaama, et julgeoleku saavutamine on meeskonnatöö ja vaja läheb meie kõigi panust, et kurjategija ei näeks võimalust. Lahingutegevuseks valmistumine on piirkondlik pingutus ja kogukonna panus, mitte laiguliste soolo. Seda me siin Tallinnas ja Tallinna all tegime. See ei toimunud keskkonnas, kus harjutavad laigulised omavahel, vaid see oli piirkondlik pingutus, terve ühiskonna pingutus – mis kaasas politsei­ ja piirivalveameti, päästeameti, kohalikud omavalitsused, elutähtsate teenuste pakkujad,“ ütles kolonel Luhaäär kokkuvõtteks.

Ilison lisas, et Ussisõnadel said murtud kõik kahtlused reservväelaste motivatsiooni kohta ning nende pealehakkamine ja õlatunne mõjusid väga inspireerivalt. „Kõik tulid, nägid ja viisid meid õlg õla kõrval ühiste pingutustega võiduni,“ lisas nooremleitnant. „Üksi jõuab kiiremini, koos jõuab kaugemale. Kes teab, see teab. Mina tänan!“

USSISÕNAD KIRDE MAAKAITSERINGKONNAS: LAHINGUKS VALMIS

Tekst: INDREK JURTŠENKO , Kirde maakaitseringkond, Viru maleva teabespetsialist

Tänavu 10. septembril Põhja maakaitseringkonnas lõppenud õppus Ussisõnad jätkus septembrikuu 13. päeval Kaitseliidu Kirde maakaitseringkonnas. Nagu ikka, esmalt formeerimisega ning seejärel võitlejate sõjaliste baasteadmiste värskendamisega, et siis juba maastikul erinevaid taktikalisi ülesandeid harjutada.

Et saavutada turvalisemalt üksuste lahinguvalmidus, on üks lahendusi tuua formeerimine maastikule. See on vajalik selleks, et saaks võitlejad turvaliselt kokku koguda, varustus kätte anda ja enne ülesandele saatmist ka eelnevale värskendusväljaõppele suunata.

Kui oled maastikul, sõltud sellest, kui hästi on tehtud planeering. See on väga suure hulga erinevate üksuste omavaheline koostöö: koordineerimi­ ne kõikidel tasanditel. Omaette teema on kogu ülesehitatu käigushoidmine x päevade vältel, rääkimata lahkformeerimisest.

Kogunemisala kohta leidis KiMKRi pealik kolonelleitnant Jaanus Ainsalu, et seegi tegevus peab olema formeerimisalast eraldi. „Kokkuvõttes ongi oluline tulemus: viia formeerimine läbi turvaliselt, tagades üksustele ja ringkonnale maksimaalse lahinguvalmiduse. Tänaseks on teada, et sellise hulga reservväelastega pole Eestis varem mitte ühelgi õppusel maastikul formeerimist tehtud. Õpikohti on alati, need korjame üles ja saame viia kogu toimingute protsessi ladusamaks, alates planeerimisest kuni läbiviimiseni.“

KOOSTÖÖ OMA ÜKSUSTEGA JA LIITLASTEGA

Peale KiMKRi Alutaguse, Jõgeva, Järva ning Viru malevate üksuste ja vabatahtlike aitasid ringkonda erinevate ülesannete lahendamisel ka 1. jalaväebrigaad, Scoutspataljon ja pioneeripataljon, Naiskodukaitse evakuatsioonirühmade toitlustusmeeskonnad, samuti formeerimise, toitlustamise ja tagalateenistusega seotud sihtüksused.

KiMKRi vastutusalas toimetavad Noorte Kotkaste Viru maleva ja Kodutütarde Viru ringkonna noored andsid väga suure panuse, et muuta kogunemisalal töö kiireks ja ladusaks. Õppuse Ussisõnad suurim väliköök asus samuti Rutjal, kus toimus ühtlasi Naiskodukaitse üle­eestiline välikokakursus.

Väljaõppe etapis juhendasid reservväelasi instruktorid Ühendkuningriigist ja Ameerika Ühendriikidest Maryland National Guardist. „Pärast 30 aastat vastastikku kasulikku partnerlust Marylandi ja Eesti vahel pole meist saanud mitte ainult NATO liitlased, vaid ka sõbrad,“ ütles Marylandi National Guardi ülema asetäitja kolonel Andrew William Collins.

Mõlema liitlasriigi instruktorid andsid oma panuse nii reservväelaste väljaõppesse kui ka taktikaliste ülesannete täitmisse õppuse viimases faasis.

Samuti osales õppuse Ussisõnad ajal ESTDIV alluvuses KiMKRi vastutusalas Eestis tegutsev Prantsuse relvajõudude õhudessantvägede 1. langevarjurite rügemendi (Compagnie d’Infanterie Légère, 1er Régiment de Chasseurs Parachutistes) kompaniisuurune üksus. Nende ülesanne oli reservväelastega koos ja Viru maleva maakaitsekompanii instruktorite abiga vastu seista Viru maleva vastutusalas „Kunda lahingus“ tugevat vastast mänginud Viru maleva lahingukompaniile.

„Õppisime tundma Kaitseliitu kui organisatsiooni ja kogusime ideid, mida rakendada omal maal,“ ütles Prantsuse kontingendi ülem kolonelleitnant Thomas Miailhes. „Samuti püüdsime koostöö käigus üksteiselt õppida ka erinevate taktikaliste tegevuste läbiviimist teatud maastikel.“

Väga hea koostööpartner on ringkonnale aastaid olnud ka politsei­ja piirivalveamet, kellega koos püstitati ja mehitati õppuse Ülgas raames teedel kontrollpunkte ja viidi läbi erinevaid taktikalisi tegevusi, millele eelnes korralik mitmepäevane väljaõpe Rutja õppeväljakul.

JOOKSUSILD TULEVIKKU

KiMKRi Järva maleva vastutusalas pandi püsti üks õppuse Ussisõnad suurimaid kontrollpunkte, samuti patrullisid reservväelased koos politsei­ja piirivalveameti politseinikega Alutaguse maleva vastutusalas Narva linnas ja Jõgeva maleva vastutusalas Jõgeva linnas ja mujal.

Nagu Ainsalu kinnitas, tõusis ringkonna sõjaline kaitsevõime õppuse Ussisõnad raames märkimisväärselt. Seda nii individuaal­ kui meeskonnatreeningu kaudu. Ja see on see, mis tagab, et suudame vajadusel kiirelt sõjalisele ohule reageerida. „Ja samamoodi, nagu meie ringkonna pioneeride ja Viru maleva lahingukompanii ehitatud jooksusild kandis välja peaaegu rügemendi jagu reservväelasi taktikalise rünnaku õpikohas, kannab ka KiMKR oma vastutuskoormat, kui Eestit peaks ähvardama julgeolekuoht,“ kinnitas Ainsalu.

USSISÕNAD LÄÄNE RINGKONNAS: ÜKS RINGKOND, KOLM MALEVAT, NELI MAAKONDA

Tekst: KARMEN VESSELOV , Lääne maakaitseringkond, teavituse ja tsiviil-sõjalise koostöö spetsialist

Pärnu­, Lääne­, Saare­ ja Hiiumaa kodukandi kaitsmiseks moodustatud üksuste võitlejate kord koguneda õppusele Ussisõnad saabus septembrikuu 23. päeval.

Muidugi korraldati ka Lääne maakaitseringkonnas maakaitse reservväelaste õppekogunemine ühtsetel alustel, ent siiski oli igas maakonna nurgas erisusi. Seega selleks, et täita õpieesmärke, tuli malevates arvesse võtta kohalikke eripärasid.

PÄRNUMAA MALEV

Kaitseliidu Pärnumaa maleva Ussisõnade sõnapilve suurim märksõna oleks MALEVKOND. On ju maakaitseüksused määratud täiendavaks jõuks malevkondade juurde. Just malevkonnad olid vastutavad oma ussisõdalaste rühmade väljaõppe kohapealse planeerimise eest.

Formeerimisaegse baasväljaõppe läbimise järel liiguti kohe oma malevkonna vastutusalale. Nii said ussisõdalased, kellest paljud olidki kohaliku kogukonna liikmed, harjutada omaenda kodu kaitsmist endale tuttavates metsades.

Kaitseliidu Pärnumaa maleva pealiku ja Lääne maakaitseringkonna ülema kolonelleitnant Raigo Paimla hinnangul oli õppus malevkondadele juhtimistasandina hea proovikivi ning püstitatud eesmärgid said täidetud.

SAAREMAA MALEV

Saaremaa malevale olid Ussisõnad esimene suurõppus koos suvel liitunud Hiiumaa malevkonnaga. Varem oli Hiiumaa Lääne maleva koosseisus.

Saaremaa maleva pealiku kaptenleitnant Arto Reinmaa sõnul oli nende kõige suuremaks väljakutseks saada kõik reservüksused nii Saaremaal, Hiiumaal kui Muhumaal võimalikult kiiresti ja operatiivselt formeeritud ning suunatud oma alalistesse paiknemisaladesse.

Kolme suursaart koondava Saaremaa maleva eripära oligi hajutatus. Kogu varustuse, aga ka instruktorite ja väljaõppevahendite jaotus saarte vahel tuli ülima hoolsusega planeerida. Lisaks sellele olid ussisõdalased õppuse ajal rühmade kaupa hajutatud üle kogu vastutusala. Eelnevalt koostatud väljaõppe­, toitlustus­, majutus­ ja transpordikontseptsiooni järgimine ja logistiline toetus oli üksuste, nende juurde määratud instruktorite ning malevkondade juhtelementide tagada.

Malevapealiku hinnangul võimaldas see üksustel paremini kokku kasvada ja tunnetada määratud ülesannete tähtsust oma vastutusalas. „Kuna üksuste formeerimine oli esmakordne ja paiknemisalad olid hajutatud üle kolme suursaare, siis võib kõigi panuse ja tulemusega väga rahule jääda,“ kinnitas kaptenleitnant Reinmaa.

LÄÄNE MALEV

Lääne maleva Ussisõnad lausuti selleks ajaks vähem kui kaks kuud ametis olnud malevapealiku major Kristjan Mulla juhtimisel. Lääne maleva omapära oli see, et õppus viidi läbi kahes peamises asukohas. Väljaõpe toimus ringkoolitusena, kus üks instruktorite grupp viis ühe väljaõppe läbi kõigile osalejatele. Malevapealiku hinnangul tagati sellega kõigile üksustele ühesugune väljaõpe.

Sellest plaanist oli tingitud ka Lääne maleva suurim katsumus Ussisõnade ajal. Õppuse sujuvuseks oli tarvis plaanida osalejate transport nii, et kõik õppusel osalejad oleksid õigel ajal õiges kohas.

TAHE LOEB

Lääne maakaitseringkonna ülem kolonelleitnant Raigo Paimla hindas õppuse järel kõrgelt nii õppuse läbiviijate, Kaitseliidu ja Kaitseväe instruktorite kui ka õppuse õnnestumisele kaasa aidanud asutuste, ettevõtete ja eraisikute panust terves ringkonnas.

Ussisõnadel nähtust kõige olulisemaks pidas ta siiski õppekogunemisel osalenud reservväelaste kaitsetahet. „Kõige suurem panus olete teie ise, teie kaitsetahe. Me oleme paremini valmis kaitsma oma kodu ja peret, Pärnumaad ja Eestit. Ma nägin õppusel teie suurt tahet,“ rääkis Paimla lõpurivistusel.

Kümne koosoldud päeva jooksul tekkis ussisõdalastel arusaadavalt hea side oma kodukandi malevkonnaga. See on andnud päris paljudele reservistidele ajendi kirjutada avaldus Kaitseliiduga liitumiseks. Uute tulijate rohkus on omakorda tunnistuseks, et rahulolu õppusega oli suur ning maakaitsjad on valmis edaspidi enamgi riigikaitsesse panustama.

USSISÕNAD LÕUNA MAAKAITSERINGKONNAS: KÕRGE MORAAL JA VANKUMATU ENESEKINDLUS

Tekst: JULIA SIIMBERG , Lõuna maakaitseringkond, teavituse ja tsiviil-sõjalise koostöö spetsialist

Lõuna maakaitseringkonna vastutusalasse jõudis õppus Ussisõnad 29. septembril, mil Tartu, Põlva, Võru­ ja Valgamaa malevate reservväelastest maakaitsevõitlejad asusid oma oskusi meelde tuletama ja täiendama.

Täiendõpe relvastuse, varustuse, aga ka mitmete miinide ning tankitõrjevahendite praktikas tundmaõppimise kaudu – see on see, mida ligi 25 aastat tagasi ajateenistuse läbinud ja taas teenistusse kutsutud reservväelased vajasid. Ja seda nad õppuselt Ussisõnad ka said. Lõuna maakaitseringkonnas said nad seda tänu kaitseliitlastest instruktoritele, keda omakorda toetasid Kaitseväe Akadeemia kadetid ja tegevväelased.

Jah, maakaitseüksuste loomine annab kiirreageerimisreservist välja arvatud võitlejatele uue funktsiooni, mis hoiab nende väljaõppetaset ja lahinguvalmidust.

TÕSI TAGA

Et kõik sujuks, keskendusid õppekogunemise esimesed kolm päeva juhtivkoosseisu väljaõppele, kus rühmaülemad, rühmavanemad ja jaoülemad läbisid individuaaloskuste värskenduse peamiselt relvaõppes, mida kinnistati kohe ka praktilise laskeharjutusega automaadist AK­4.

Juhtimisväljaõpe jätkus taktikalise juhtimise põhitõdede meeldetuletamisega erinevate plaanide, käskude ja ettekannete koostamise kaudu.

Ning juba oligi aeg oma oskusi lihvima hakata reservväelastest maakaitseväelastel. Esimese kahe päeva jooksul said võitlejad ringõppe formaadis relva­ ja laskeõppe ning pioneerialase värskendusõppe.

Kaitseliidu Tartu maleva liige vanemseersant Martin Kabral, kes õppusel oli instruktori rollis, kiitis õppusele saabunud maakaitseväelaste kõrget moraali – nad mõtlevad kaasa ja võtavad asja tõsiselt. „Meil kui instruktoritel on väga hea selliste meestega koostööd teha ja väljaõpe sujub kenasti,“ kinnitas Kabral.

KUI VAJA, SIIS JÄLLE!

Lõuna maakaitseringkonnas kulmineerus õppus Ussisõnad 6.–7. oktoobril koostegevusharjutusega. Siin olid peamisteks tegevusteks kontroll­ läbilaskepunktide töö harjutamine, olulise tähtsusega taristuobjektide julgestamine ning varitsuste korraldamine. Kandev roll oli reservväelastest ülematel, kes said oma rühmade ja jagude tegevusi võimalikult realistlikes oludes praktiliselt harjutada.

Ning siis, pühapäeval, 8. oktoobril, lõppes ka Lõuna maakaitseringkonna Tartu, Põlva, Võru­ ja Valgamaa maleva vastutusalades kümme päeva kestnud õppus Ussisõnad, mille eesmärk oli harjutada oma kodukoha kaitsmist.

„Vaatamata mõningatele täiendavalt harjutamist vajavatele teemadele saab tulemust hinnata heaks. Nii reservväelased kui ka neid juhendanud kaitseliitlastest instruktorid ja Kaitseväe Akadeemia kadetid said vaatamata rasketele ilmastikuoludele kogemusi, mis nii parandavad oskusi kui ka tõstavad meeste enesekindlust,“ ütles Lõuna maakaitseringkonna pealik kolonelleitnant Raul Kütt.

Lõuna maakaitseringkonna pealik lisas, et mehed näitasid üles suurt pühendumust, täites oma kohust sügistormist ilma trotsides. Kümned kontrollpostid said mehitatud ja tähtsate objektide julgestus tagatud. „Te tegite seda hästi ja kui vaja, siis teeme seda ka järgmisel korral üheskoos. Aitäh teile kõigile panuse eest, Lõuna maakaitseringkonna ussisõdalased!“ ütles kolonelleitnant Kütt.

TÄNA VEEL TUGEVAMAD

Sellega oligi kuus nädalat kestnud õppus Ussisõnad selleks korraks läbi. Mitte mingi tavaline õppus, vaid Eesti ajaloo suurim reservväelaste väljaõpetamisele keskenduv õppekogunemine, mille vältel õpetati välja mitmeid tuhandeid maakaitserühmadesse määratud reservväelasi. Õppus hõlmas kõiki Kaitseliidu nelja maakaitseringkonda ehk kogu Eesti territooriumi.

Vahest kõige paremini võtavad selle õppuse eesmärgi ja tulemuse kokku Lõuna maakaitseringkonna pioneerirühmas õppuse läbi teinud reamees Kristjan Sado sõnad: „Kontrollitud kaos oma tugeva löögirusikaga paneb vastase kindlasti järele mõtlema, kas ikka tasub rünnata. Me oleme juba saja aasta eest neist jagu saanud, täna oleme veelgi tugevamad.“

Video: https://youtu.be/0YYEuq_GH4Y