DROONIDE MÄNG: VÄLJAÕPPEST LAHINGUVÄLJANI

DROONIDE MÄNG: VÄLJAÕPPEST LAHINGUVÄLJANI

Tsiviildroonid, mida varem kasutasid professionaalid ja harrastajad peamiselt õhukaadrite jäädvustamiseks, võistlemiseks või tööstuslikel eesmärkidel, on kiirelt kujundamas tänapäevast sõjapidamismaastikku.

Tekst: RENELL KAELEP , Kaitseliidu kool, instruktor-koolitaja

Droonideks loetakse mitmesuguseid mehitamata sõidukeid, sealhulgas maa­, mereja õhuvahendeid. Käesolevas artiklis keskendume mehitamata õhusõidukitele, mida peamiselt tuntakse nime all UAV (Unmanned Aerial Vehicle). Need võivad olla nii väikesed ja kergesti juhitavad lennumasinad kui ka suured kaugjuhitavad lennukid.

Selles artiklis peame droonide all silmas peamiselt tsiviilsektoris toodetud multirootoritega mikro UAV­sid, mille suurusklassi kirjeldamiseks on täna kõige paremaks näiteks DJI Mavic seeria droonid.1

TSIVIILDROONID LAHINGUS

Kui varem räägiti droonidest sõjas, siis mõeldi peamiselt strateegilise taseme droone, nagu näiteks MQ­9 Reaper jms, mis on hinnalt väga kallid. Ning muidugi ka kurikuulus Bayraktar TB2, millest ukrainlased on konflikti ühe sümbolina laulugi kirjutanud.

Täna aga tuleb drooni mainides tõenäoliselt esimesena silme ette pigem tsiviildroon, mille hind jääb peamiselt 400 ja 15 000 euro vahele ning mida peetakse Ukrainas juba kuluvahendiks.

Kui alguses õpiti droone kasutama peamiselt lahingutegevuse käigus, kus enamik droone kaotati inimliku eksimuse tõttu, siis nüüdseks viiakse läbi süsteemset väljaõpet ja selliseid kaotusi esineb vähem.

Küll aga kaotatakse palju droone Vene Föderatsiooni EW (Electronic Warfare) võime laialdase kasutamise tõttu. Ühe uuringu kohaselt kestab üks droon tänases konfliktis umbes kolm päeva, mis arvestuslikult tähendab, et ühes kuus kaob või hävib umbes 10 000 drooni.2

Ukrainas on tänaseks kasutatud väga erinevaid droone, alustades väga väikesest Norra toodetud Black Hornetist, mille rootori pikkus on vaid 12 sentimeetrit, kuni 12meetrise tiivasiruulatusega droonideni.

Väikesed tsiviilsüsteemid mängivad Ukrainas aina enam rolli, peamiselt siis DJI ja Autel Roboticsi tooted. Aina huvitavam on jälgida nn kamikazedroonide kasutamist, milleks kasutatakse kas siis letikaupa või iseehitatud FPV (First-Person View) droone. Neile on kinnitatud laengud, mis objekti vastu lennates plahvatavad ja vastasele kahju tekitavad. Nende kohta tekkisid esimesed videod sotsiaal­ meediasse eelmise aasta suvel ja neid tekib aina juurde.

Täna on Ukrainas juba edasi mindud ja FPV droone kasutatakse laengute täpselt kohale lennutamiseks. Seejuures vabastatakse laeng hoo pealt, tänu millele droon jääb ise alles, mis muudab rünnakud veelgi kulutõhusamaks.

OPERAATORITE KOOLITAMINE

Meil on Kaitseliidus droonindushuvilisi üle Eesti, kes juba täna kasutavad väljaõppes nii enda isiklikke kui ka allüksusele soetatud droone. Selleks, et see kasutus oleks taktikalistes olukordades tõhus, hakkab Kaitseliidu kool süsteemselt koolitama instruktoreid, kelle ülesandeks jääb koolitada malevates välja lõppkasutajad ehk allüksuste droonioperaatorid.

Eesmärk on tekitada igasse allüksusesse võime vähemalt kahe operaatori näol, kes suudavad teostada drooniga efektiivselt ja jätkusuutlikult peamiselt maastiku­ ja objektireket ning tellida vastase positsioonidele kaudtuld.

Kursusel käiakse läbi kõik vajalikud teemad, mis toetavad taktikalise droonioperaatori tööd. Nende seas on püsitoimingute kohaselt lennuplaa­ nide koostamine ja droonide ohutu juhtimine, mis on ülesannete lahutamatu osa.

Kuna sõjaajal väldime droonidega GNSS-süsteemide (Global Navigation Satellite System) kasutamist, sest see ei ole vastase elektroonilise võitluse vahendite tõttu usaldusväärne, siis tuleb lisaks jalgsi maastikul orienteerumisele osata seda teha ka visuaalselt õhust.

Kursusel õpitakse, kuidas planeerida droonilende vastavalt erinevatele taktikalistele stsenaariumitele, võttes arvesse lennuteid, kõrgusi, lennu kestust ja ilmastikutingimusi. See tagab erinevates olukordades ohutuma ja tõhusama droonikasutuse.

Lisaks droonikasutuse laiadele aspektidele hõlmab kursus ka spetsiifilisi oskusi, mis on olulised taktikaliste ülesannete täitmiseks.

Näiteks käsitletakse laengute kukutamist droonidelt, kaudtule tellimist drooni abil ning droonimeeskonna juhtimist. Nende teadmiste ja oskuste omandamine tagab, et operaator suudab tõhusalt ja vastutustundlikult täita keerukaid ja mitmekesiseid ülesandeid ning aidata kaasa lahinguülesannete edukale täideviimisele.

Põhiteadmised tehnikatest ja taktikatest ning parimatest praktikatest jõuavad meile Ukrainast, mida me vastavalt Eesti keskkonnale ja teistele eripäradele endale sobivaks kohandame.

Tehnika areneb väga kiiresti nii riistvaraliselt kui ka tarkvaraliselt ning sellega koos ka droonindus, juurde tekib uusi võimalusi ja võimeid, mida tuleb õppida kasutama. Sellest tulenevalt muutuvad ka taktikalised protseduurid droonidega, mis nõuab pidevat täiendõpet, et ressursse võimalikult efektiivselt kasutada.

Kuna meie operaatorid saavad peamise praktika rahuaja tingimustes väljaõppes ja õppustel, siis peame lähtuma ka lennundusseadusest. Sellega on seotud eeldused kursusele pääsemiseks ehk sooritatud peab olema transpordiametis avatud kategooria A1/ A3 taseme eksam, mille saab igaüks kodus veebimaterjali läbitöötamise järel sooritada.3

DROONID KUI VÄLTIMATUD VAHENDID

Esimesi droone kasutati strateegilisel tasandil õhurekke tarbeks suuremas mastaabis juba Vietnami sõjas (1955–1975), kus alustati ka nende kasutamist peibutisena, rakettide tulistamiseks sihtmärkide pihta ning ka psühholoogiliste operatsioonide käigus lendlehtede levitamiseks4

Täna on droonid taktikalisel tasandil saanud jalaväele juba hädavajalikuks vahendiks. Ukrainas ilma õhuvaatluse toetuseta rünnakuid praktiliselt läbi ei viida, sest ilma selleta on olukorrateadlikkus oluliselt madalam.

Taskukohane ja kasutajasõbralik droon on viinud sõjalised operatsioonid uuele tasemele, peamiselt tänu õhurekkele, mis on saanud hindamatuks abivahendiks lahingutandril. Oma suurusest sõltumata on droonid demonstreerinud suurt usaldusväärsust isegi kõige kriitilisemates ülesannetes.

Seega on droonid muutunud sõjapidamise lahutamatuks osaks ning vaadates käimasolevaid tehnoloogilisi arendusi, on selge, et need jätkavad ka tuleviku sõjapidamise kujundamist ning avaldavad lahingutes veelgi suuremat mõju kui täna.

Droonid on Ukrainas edukalt kasutust leidnud ka psühholoogiliste operatsioonide läbiviimises. Neid on kasutatud UA valitsuse kontrollitud aladel elanikkonnale lahkete ja toetavate sõnadega lendlehtede levitamiseks, et tõsta nende moraali, ja vastase kontrollitud aladel vastupidiste sõnumite levitamiseks.5

Veel ühe näitena on drooni valjuhääldikõlari kaudu edastatud vastaspoolele sõnum valida, kas alla anda või surra, mille tulemusena on VF võitlejad väikses koosseisus ennast ka vangi andnud.

MITTE AINULT TAPAMASINAD

Droonide kasutus ei piirne otsese sõjalise tegevusega konfliktipiirkonnas, vaid täna katsetatakse ja on ennast ka edukalt näidanud USA teadurite arendatud AI (Artificial Intelligence) tarkvara, mis analüüsib tsiviildrooniga üles pildistatud miinivälju ja tuvastab visuaalselt nähtavaid miine. Et miinide leidmise võimalusi veelgi suurendada, kasutatakse termo­ ja multispektraalkaameraid (nt DJI Mavic 3T ja DJI Mavic 3M), mis suudavad tuvastada teatud tingimustel ja sügavuseni ka pinnase all olevaid metallist ja plastmassist miine. Sellisel viisil puhastatakse vabastatud aladel maa­alasid, et need elanikkonnale ohtu ei kujutaks.6

Seega on lihtsasti kättesaadavad tsiviildroonid arenenud meelelahutuslikest vidinatest nüüdisaegse sõjapidamise asendamatuteks tööriistadeks. Nende mõju nii rekke­ kui ka ründevõimele on igaveseks muutnud konfliktide dünaamikat kogu maailmas. Kui vaadata droonitehnoloogia arenguid, on selge, et need väikesed, ent ohtlikud lennuvahendid jäävad jätkuvalt kujundama sõjapidamise tulevikku. See tähendab, et peame juba täna, rahuajal, varuma vajalikke ressursse, viima läbi väljaõpet ning kohanema uute lendavate meeskonnaliikmetega. Kellel on vähegi huvi ja võimalusi, hankige vajalikud vahendid (kes rohkem väljakutset soovib, siis FPV droon), viige ennast kurssi vajalikke seadustega ning harjutage. Jälgige ka Kaitseliidu kooli teateid droonioperaatori instruktori kursuse arengu kohta ja olge valmis uusi teadmisi õppima.

DROONIDE EELISED LAHINGUS:

Tõhusam reke ja juhtimine – rekke teostamine on drooni kõige loomulikum kasutusviis, millega saame kiirelt tagada reaalajas informatsiooni maastiku, vastase positsioonide ja tegevuste kohta. See teave annab ülematele olukorrast ülevaate, mis aitab vastu võtta paremaid otsuseid. Arvestades tänast tehnoloogiat, saab droon püsida piisavalt kaugel, et selle mootori heli ei kostaks maapealsetele üksustele, nii et masin jääb vastasele märkamatuks, kuid võimaldab saada olukorrast detailse pildi. Õhuvaatlusele lisandub võime rünnakuid dokumenteerida, et neid hiljem analüüsida õpikohtade tuvastamiseks või kasutada propaganda eesmärgil.

Tõhusam ja kiirem tulejuhtimine –kaudtule tellimine drooni abil on üks droonide efektiivsemaid kasutusi, sest need annavad objektist hea ülevaate ning võimaldavad määrata maastiku järgi sihtmärgi täpse asukoha.

Pealegi on kaudtule korrigeerimise puhul tabamused õhust vaadates paremini tuvastatavad kui näiteks metsa varjunud lahingupaarile. See annab operaatorile juurde ohutut distantsi ning tänu heale ülevaatele kiirema ja täpsema kaudtule korrigeerimise võimaluse, eriti kui droon on varustatud laserkaugusmõõdikuga. Sellisel viisil kaudtule tellimist ja korrigeerimist kasutavad täna Ukraina konfliktis mõlemad osapooled. Lisaks kasutatakse ja arendatakse tarkvarasid, mis kaudtule tellimist ja korrigeerimist lihtsustavad ja kiirendavad.

Kuluefektiivsus – soetushinna ja hoolduskulude poolest on tsiviildroonid odavamad kui konventsionaalsed õhusõidukid. Lisaks sellele on nad suhteliselt märkamatud ja raskesti mõjutatavad, kui vastasel puuduvad erivahendid. Täna on droone küll juba võimalik odavate vahenditega mõjutada ning paraku on ka vastaspoolel vastavad erivahendid juba laialt kasutuses, kuid õnneks on selle takistamiseks võimalik modifitseerida drooni tarkvara, muutes drooni mõjutustega vähem haavatavaks.

Euromaidan Pressi ajakirjanike läbi viidud uuringust selgub, et tsiviildrooniga laengute kukutamine elavjõu pihta on umbes 3,5 korda kuluefektiivsem kui suurtükituli. Selle juures on arvestatud peamiselt suurtükimürsu ja nii drooni kui ka tema kukutatava laengu maksumust ning tabamistõenäosust. Muidugi tuleb siinjuures arvestada asjaoluga, et laengu kukutamine mõjutab maastikul korraga enamasti üksiksõdurit või lahingupaari, heal juhul rohkem, kuid suurtükitulega juba jagu või rühma.

Kui rääkida mõjust vastase soomustehnika vastu, siis on FPV kamikazedrooniga efektiivsuse vahe võrreldes suurtükiga 24kordne. See tuleneb peamiselt FPV täpsusest – operaator lennutab selle otse sihtmärki.7

Suurem paindlikkus – võrreldes konventsionaalsete õhuvahenditega on mikro UAV­d kiiremini ja lihtsamini starditavad, mis tagab erinevates olukordades operatiivse reageerimise. Samuti on neid oluliselt lihtsam juhtida (v.a FPV droonid), puudub vajadus mahukate koolituste järele, mis omakorda teeb need eri tasemetel kättesaadavamaks. Multirootori eeliseks on ka see, et selle saab igalt poolt, kus avatus on piisav, õhku tõsta ja maandada, jäädes ise varjatuks. Lisaks mahub see operaatorile seljakotti. Siinkohal peab muidugi arvestama ülesande iseloomuga ehk kui palju on vaja akusid, kas neid on vaja jooksvalt laadida, kas on vaja suundantenni või muid lisaseadmeid.

Suurem ohutus – ohutus on jätkusuutlikkuse juures oluline ja droonioperaator saab õhureket teostades viibida ohutumas alas. See võimaldab lennata ohtlikesse kohtadesse inimese tervise või eluga palju vähem riskides, võrreldes sellega, kui luuraja läheneb objektile maastikul roomates, satub kontakti või miini otsa. Samuti saame kiiresti teostada esmase rekke näiteks potentsiaalsetele paiknemiskohtadele või positsioonidele, välistades nõnda vastase suurte jõudude otsa sattumist.

Lihtsasti vajadustega kohandatav –droonidele saab lisada erinevaid seadmeid, olgu siis tehaselahendusi, kolmandate osapoolte lahendusi või neid ise arendada. Ukraina ettevõte Aerorozvidka toodab hävitusdrooni R18, mis on ehitatud agraardrooni põhjale. Sellele on lisatud vastav rakis ja vabastussüsteem granaatide kukutamiseks. Selle peamine eesmärk on soomustehnika ründamine, mida tehakse termokaamera abil pimedal ajal. Droonioperaator seadistab ja jälgib drooni lendu ning vabastab manuaalselt kukutatavaid granaate. Selleks kasutatakse Ukraina enda arendatud RKG-1600 droonilt kukutatavat kumulatiivgranaati, mis on modifitseeritud versioon RKG-3 või RKG-3EM tankivastasest käsikumulatiivgranaadist. See kaalub 1,6 kg ning sellele on vastava otstarbe täitmiseks lisatud 3D­prinditud stabilisaator.8

Samal põhimõttel lahendust kasutas ka Taliban kõrge väärtusega sihtmärkide (HVT) ründamiseks ajal, kui Ameerika Ühendriigid aastal 2020–2021 Afganistanist oma vägesid välja tõmbasid, ning ilmselt jätkab kasutamist tänagi.9

Logistiline tugi – droone saab kasutada ka kulleritena ning väärtuslike tarvikute ja varustuse ohutult ja kiirelt kohale toimetamiseks näiteks vastase tule all või muul põhjusel raskesti ligipääsetavatesse kohtadesse.

Ühe huvitava lahendusena on Austraalia ettevõte SYPAQ Systems arendanud pappkarbist drooni nimega Corvo, mida on Ukrainas juba edukalt kasutatud. Selle kere on peaaegu täielikult valmistatud mudellennunduses tuntud papist ja neid tarnitakse mitmekaupa suurt pitsakarpi meenutavas pakendis. Droonid ise on kiiresti kokkupandavad, kasutades põhimaterjalidena teipi, liimi ja kummipaelu, mis hoiavad tiibu ja keha koos. Corvo on välja töötatud kui täpset lasti kohale toimetav süsteem (PPDS10), mis on võimeline lendama kuni 120 kilomeetri kaugusele, kandes endaga kaasas kuni 5 kilogrammi kaaluvat saadetist. Corvo võimaldab tarnet piirkondadesse, kuhu traditsiooniline logistikavõime ei ulatu. Platvormi on võimalik kohandada erinevate andurite abil ka rekke­ ja jälgimismissioonideks.11 Katsetusel on ka suuremad droonid, mis võimaldavad keerulisest või ohtlikust alast vigastatuid evakueerida.12

VIITED:

1 Adoni, W., Lorenz, S., Fareedh, J., Gloaguen, R., & Bussmann, M. (2023). Investigation of Autonomous Multi-UAV Systems for Target Detection in Distributed Environment: Current Developments and Open Challenges. Drones, 7(4), 263. MDPI AG. http://dx.doi. org/10.3390/drones7040263.

2 Watling, J., Reynolds, N. (2023). Meatgrinder: Russian Tactics in the Second Year of Its Invasion of Ukraine. Royal United Services Institute for Defence and Security Studies. 18-19 https://static.rusi.org/403-SR-RussianTactics-web-final.pdf.

3 https://transpordiamet.ee/avatud-kategooria

4 Wikipedia contributors. (2023, July 19). History of unmanned aerial vehicles. In Wikipedia, The Free Encyclopedia. Vaadatud 18.09.2023 https://en.wikipedia. org/w/index.php?title=History_of_unmanned_aerial_ vehicles&oldid=1166107016.

5 Frackiewicz, M. (2023). The Role of Drones in Psychological Operations in Ukraine. TS2 SPACE. https://ts2.space/en/the-role-of-drones-in-ukrainianpsychological-operations/.

6 Demining Reasearch Community. Detect. Defuse. Demine. Vaadatud 18.09.2023 https://www.de-mine.com/.

7 Dacenko, V. (2023). The cost of destroying enemy infantry: A comparsion of various weapons. Euromaidan Press. Vaadatud 18.09.2023 www.euromaidanpress.com.

8 Hrudka, O. (2023). Meet the R18, Ukraine`s formidable night srike drone transforming the battlefield. Euromaidan Press. https://euromaidanpress.com/2023/05/24/ meet-the-r18-ukraines-formidable-night-strike-dronetransforming-the-battlefield/.

9 Qazizai, F. (2021). The Drone Unit that Hleped the Taliban Win the War. New Lines Magazine. https://newlinesmag. com/reportage/the-drone-unit-that-helped-the-talibanwin-the-war/.

10 Precision Payload Delivery System.

11 Cureton, P. (2023). Ukraine war: Australian-made cardboard drones used to attack Russian airfield show how innovation is key to modern warfare. The Conversation. https://theconversation.com/ukrainewar-australian-made-cardboard-drones-used-to-attackrussian-airfield-show-how-innovation-is-key-to-modernwarfare-212629.

12 Jacobsen, M. (2022). The Dubious Prospects for CargoDelivery Drones in Ukraine. War on the Rocks. https:// warontherocks.com/2022/05/the-dubious-prospects-forcargo-delivery-drones-in-ukraine/.