KIRDE JAHIPISTRIKUD KAITSEVAD KODUMAAD JA AITAVAD UKRAINLASI

KIRDE JAHIPISTRIKUD KAITSEVAD KODUMAAD JA AITAVAD UKRAINLASI

Lõppeva aasta kevadel õpetas Kaitseliidu Kirde maakaitseringkonna snaiprirühm välja peaaegu kahe rühma jagu Ukraina snaipreid ja täpsuslaskureid. Protsess oli vastastikune, sest kaitseliitlastel oli omakorda erakordne võimalus õppida ukrainlaste vahetutest lahingukogemustest, ja viis koostöö jätkumiseni.

Tekst: INDREK JURTŠENKO, Kirde maakaitseringkonna teavitusspetsialist

Kuid siiski, miks Kirde maakaitseringkond Ukrainat toetab ja mis on olnud senise tegevuse peamine eesmärk?

„Meie koostöö algas jaanuarikuus, kuid ukrainlasi oleme erinevate korjanduste abil maleva ja ka ringkonna sees toetanud sõja algusest saadik. Ajapikku tekkis plaan aidata oma relvavendi Ukrainas sihitatumalt, leida selleks efektiivseim lahend.

Kuna Kirde maakaitseringkonnas on ka snaiprirühm, tekkiski mõte toetada just Ukraina snaipreid ja täpsuslaskureid,“ ütles Kirde maakaitseringkonna ülem kolonelleitnant Jaanus Ainsalu.

„Me andsime neile 2023. aasta alguses väga spetsiifilised täpsuspüssid ja snaiprirelvad kaliibrites 7,62 kuni 12,7 ning varustust. Enne uute relvade ja varustuse saamist olid neil improviseeritud relvasüsteemid,“ lisas ta.

AIDATES UKRAINAT AITAME ISEENDID

Et suurem osa koolituse läbinud Ukraina võitlejatest oli varem võidelnud rindel, oli intensiivne õppeprotsess vastastikune ning andis olulist teavet, mida saab kasutada edaspidi ka oma üksuste väljaõppes.

„Täpsuslaskur laseb kuni 600 meetri kaugusel, snaiper aga rohkem kui kilomeetri kaugusel asuvat sihtmärki,“ selgitas Kirde maakaitseringkonna snaiprirühma ülem vanemveebel Üllar Käggo.

Selleks, et tabada võtmesihtmärki, tuleb arvestada väga paljude detailidega: maastiku profiil, ilmastik, tuule kiirus ja palju muud. Eriti oluline on pettetegevus. Samuti ei tohi snaiper jääda ühele positsioonile kauaks –vastane mõjutab tema tuvastatud positsiooni kohe kaugtulega. Olulised on omavahel sidepidamise viis, turvalised liikumisrajad jms.

„Õppuse lõppedes olid mehed väga rahul. Me oleme kogu aeg ühenduses ja püüame üksteist toetada niipalju, kui võimalik,“ kinnitas Käggo.

Koostöö Kirde maakaitseringkonna kaitseliitlaste ja ukrainlaste vahel jätkus, kui eestlased viisid augustikuu lõpus Ukraina 112. ja 116. brigaadide snaipritele vajalikku varustust, mis soetati MTÜ Slava Ukrainile tehtud annetuste toel.

Kaitseliitlaste eestvedamisel hangiti erinevaid varustuselemente, nagu vaatlusseadmeid, kaugusemõõtjaid ja droone, mis toimetati samadele võitlejatele, keda Kirde maakaitseringkonna kaitseliitlased käesoleva aasta talvel ja kevadel välja õpetasid. Isiklikult, käest kätte anti Ukraina üksustele varustust rohkem kui 100 000 euro eest.

„Tänu meie antud snaipriõppele on Kaitseliidul olemas sidemed Ukraina üksustega, kes sõdivad oma kodumaa vabaduse eest. Neid sidemeid kasutades saame ühelt poolt ka ise targemaks, teisalt teame, millist toetust vajavad Ukraina üksused. Suur tänu MTÜ Slava Ukrainile ja annetajatele, kelle abil saime oma koostööpartnerite varustust märkimisväärselt täiendada,“ ütles Kaitseliidu peastaabi ülem kolonel Eero Rebo.

SNAIPRIRÜHM JAHIPISTRIK ON TEENISTUSEKS VALMIS

Septembri lõpus Kaitseväe Jõhvi linnakus toimunud pidulikul rivis­tusel kandis Kaitseliidu Kirde maakaitseringkonna snaiprirühma Jahipistrik ülem vanemveebel Üllar Käggo Kaitseliidu peastaabi ülemale kolonel Eero Rebole ja ringkonna pealikule kolonelleitnant Jaanus Ainsalule ette, et snaiprirühm Jahipistrik on Eesti riigi ja rahva teenimiseks valmis.

„Minule on see juba mitmes snaiprirühma loomise projekt ja kõik eelmised katsetused on andnud häid õppetunde. Seekord õnnestus üksus valmis luua plaanipäraselt, algusest lõpuni. Rühma loomisega alustasime 2020. aasta suvel, järgnes aktiivse värbamise, varustamise, väljaõppe ja lahinguvalmiduse saavutamise pikk protsess,“ selgitas vanemveebel Käggo.

Snaiprirühma loomise õnnestumiseks olid eeldused olemas. „Kuna Kaitseliidu liikmete hulgas oli väga palju huvilisi, kel oli hea tahe olemas ja kes otsisid õiget väljundit, tuli nad vaid ühe mütsi alla koondada. Meie manöövriüksused on tublid, kuid iga üksus, mis neile lisatuge pakub, on alati väga teretulnud. Seepärast oli

ringkonna vastutusalasse malevate­, isegi ringkonnaülese üksuse loomine asjade loomulik käik,“ rääkis uue üksuse vajalikkusest Kaitseliidu Kirde maakaitseringkonna ja Viru maleva pealik kolonelleitnant Jaanus Ainsalu.

Snaiprirühma Jahipistrik valmisolekusse Eestimaad teenida on suure ja hindamatu panuse andnud Kaitseliidu vabatahtlikud, tegevväelased ja teenistujad, samuti väga head toetavad juhid.

„Suur tänu kõikidele, kes uskusid, et snaiprirühm Jahipistrik ei ole ühekordne projekt, vaid jääv ja Eesti riigikaitset toetav üksus. 22. septembril, baaskursuse lõpurivistusel andsin oma meestele käsu, viidates tekstile, mis on kirjas meie 17. juunil 2022 saadud lahingulipul: „Seisame lõpuni oma perekondade ja kodumaa eest, sest kodumaa on igavene,“ ütles vanemveebel Üllar Käggo.

Lisaks Jahipistriku baasõppele avanes ringkonna snaiprirühmal septembrikuus suurepärane koostegevuse võimalus Prantsuse armee 1. langevarjurite rügemendi snaipritega.

„Prantslastest snaiprite üksuse ülesehituse, ülesande planeerimise ja läbiviimise alused sarnanevad Kaitseliidu Kirde maakaitseringkonna snaiprirühmas Jahipistrik kasutusele võetud väljaõppeplatvormiga. Seetõttu ei valmistanud ühise keele leidmine mingeid probleeme,“ sõnas Käggo.

Võitlejad tutvusid kõigepealt teineteise relvastuse ja varustusega, koostöö arenedes ka taktika, struktuurilise paiknemise ning kogu tegevuse ülesehitusega tervikuna. Lisaks said mehed pärast teooriat praktilise väljaõppe maastikul koos laskeharjutusega Sirgalas.

„Kokkuvõttes peab tunnistama, et prantslased ei ole mitte ainult head laulumehed, vaid ka paindlikud ja heal tasemel sõjamehed. Olen väga rahul senise ühise väljaõppega ja soovin tulevikus jätkata edukalt alanud koostööd snaiprirühma Jahipistrik ja Prantsuse armee 1. langevarjurite rügemendi snaiprirühma vahel,“ lõpetas vanemveebel Käggo.