4 minute read
Erioperatsioonid - mis teeb need eriliseks? 3. osa
Erioperatsioonid – mis teeb need eriliseks? 3. osa
Kõrgetepanustega riskantne mäng
Erioperatsioonide vägedeülesandeks on eelkõigesaavutada strateegilineefekt. Juhulkui seda ei saavutata, eiole püstitatud ülesannemõeldud SOF-ile ja sedaülesannet saab täita katavavägede üksus.
Tekst: kolonelleitnant MARGUS KUUL, tavatu sõjapidamise ekspert
Näiteks NATO SOF-i riikide ülesanneteks on deklareeritud eriluure ja -seire, otsene rünnak ja sõjaline toetus. Eriluure ja -seire on olemuselt inimluure baasil teostatud luure, mis hõlmab keskkonnaluuret, ohtude ja sihtmärkide hindamist ning tuletoetusrelvade löögile järgnevat luuret.
Suunatud rünnak on aga piiratud mahu ja kestusega täppisoperatsioon, mis hõlmab reide, varitsusi ja otseründeid. Samuti lõppsihitamist, naasteoperatsioone, täpsuspurustamist, pardumisoperatsioone ja luure lahingut. Sihtmärgid on strateegilise ja operatiivtähtsusega, näiteks terrorivõrgustiku juhi tabamine. Sõjaline toetus hõlmab aga väljaõpet ja nõustamist.
USA erioperatsioonide vägede ülesanneteks on lisaks eelmainitule veel võitlus terrorismi vastu, strateegiline sabotaaž, võitlus massihävitusrelvade leviku vastu, ballistiliste rakettide vastane tegevus ning isikukaitse ja naaste. Ka täidab USA SOF madala riskiastmega, kuid strateegilise tähtsusega ülesandeid, milleks on psühholoogilised operatsioonid, mitte kombatantide evakueerimine, ning õnnetuste tagajärgede likvideerimine, mis pole seotud tuumarelvaga (Non Nuclear Consequence Management).
Madala riskiastmega taktikalised, peamiselt rahuaja ülesanded, mis on määratud näiteks USA SOF-ile, on sõjaline toetus välisriigis (Foreign Internal Defense), demineerimise väljaõpe ja treening, liitlaste abistamine (Coalition Support), rannapatrull (Coastal Patrol & Interdiction) ning narkootikumide vastase võitluse ülesanded.
SOF-i saab samuti rakendada kõrge riskiastmega taktikalistel, kuid madala strateegilise mõjuga ülesannetel, nagu näiteks lahingunaaste operatsioonid, taktikaline luure ja varitsus ning miinitõrje madalas vees.
Kiired otsused
SOF saab teostada ülesandeid otseselt, kaudselt, iseseisvalt või siis tavavägesid toetades. Otseselt tegutsetakse näiteks terrorismi ja massihävitusrelvade leviku vastases võitluses, samuti otsese ründe teostamisel ning strateegilise luure ja infooperatsioonidel.
Otsese ründeoperatsiooni teostamisel on vaja vältida massilisi kaotusi. Erioperaator peab sihtmärgi neutraliseerimiseks langetama kohapeal ajakriitilisi otsuseid, tegemata kahju lähedalolevatele mittekombatantidele.
Näiteks USA relvajõud, saanud teada Bin Ladeni asukoha, oleks võinud ju heita Pakistani täppispommi ja hävitada täielikult objekti, kus Bin Laden ennast varjas, koos sealviibinud isikutega. Kuid vaja oli 100% kindlusega tuvastada, et tapetav isik on Bin Laden. Sihtmärgi õigsuses sai veenduda ainult inimene kohapeal.
Sama kehtib massihävitusrelvade vastases võitluses, kus tuleb inimsilmaga tuvastada keerulisi olukordi ja võtta vastu ajakriitilisi otsuseid otse sündmuspaigas. Sellest ei erine ka isikute jälitamine, kus mittesurmavaid jälitus- ja kinnipidamismeetodeid rakendades omastatakse ajakriitilist ressurssi või infot, mis tavaväge kasutades võib kaduma minna, kaudtules või võitluses hävida.
Eriluures ja -seires kasutab SOF kohapeal eelkõige eriüksuslase otsustusvõimet ja vaatlust ning vajadusel kaasab erivahendeid, et avastada olulisi detaile, mis on sageli peidetud nii tehnoloogia kui ka palja inimsilma eest. Inimsilm suudab vahet teha reaalsetel sihtmärkidel ja pettusel, mida tehnoloogilised sensorid alati ei avasta.
Juhul, kui SOF ei saa eri põhjustel täita ülesandeid otseselt, siis tehakse seda kaudselt. Kaudselt täidetakse ülesandeid sageli koos kohalike elanikega, teostades tavatut sõjapidamist, psühholoogilisi operatsioone ja tsiviilkoostöö (Civil Affairs) ülesandeid. Näiteks operatsiooni Iraagi Vabadus ajal pidi USA armee neljanda diviisi kahekümnetuhandeline väekoondis tõkestama Põhja- Iraagis paiknevaid Saddami vägesid. Neljas diviis ei jõudnud õigel ajal võitlusesse, seega püstitati ülesanne erivägedele, kes koostöös kurdi pešmergidega ning USA õhujõudude abiga tavavägede toetuseks kaudtuld juhtides selle ülesande täitsid.
Ühe näitena võib tuua ka 1993. aastal Kolumbia kokaiinikuninga Pablo Escobari leidmise, eraldamise ja tabamise, kus USA eriväelased juhendasid ja nõustasid Kolumbia valitsusvägesid.
Jõu ja nõuga
Ülesandeid, mida SOF täidab põhitäitjana, nimetatakse iseseisvateks SOF-operatsioonideks. Tavaväed on siis toetavas rollis ning ülesande täitmise põhipingutus on organiseeritud kooskõlas SOF-i printsiipide ja eelistustega. Heaks näiteks on terroristide käest pantvangide vabastamise operatsioonid või reidid.
Kui SOF-i roll on toetada tavavägesid, siis teostatakse erioperatsioone tavavägede eesmärkide saavutamiseks. SOF-i strateegiline väärtus koostöös tavavägedega väljendub eelkõige valikuvõimalustes kasutada jõudu. Siiski on ajalugu näidanud, et tavaväed ei ehita naljalt oma võidustrateegiat üles erivägedekeskse, kõrge riskiga strateegiana.
Sageli kasutatakse SOF-i otsese rünnaku teostamisel, et hävitada tavavägedele prioriteetseid sihtmärke. Näiteks püstitatakse ülesandeks infiltreeruda vastase tagalasse, otsida vastase staape ja juhtimispunkte ning hävitada neid kaudtule täpse juhtimise või otsese rünnakuga. Otsese rünnaku ülesanded kas kiirendavad võitu või aeglustavad kaotust. SOF-i vajatakse ka siis, kui vaja on enamat kui lihtsalt sihtmärki hävitada – et inimene sekkuks sündmuspaigal otseselt ja annaks hinnangu saavutatud efektile.
SOF-i otsese rünnaku võime on tavavägedele oluline ka irregulaarses sõjapidamises, kus on vaja otsida, leida ja hävitada vastast, näiteks terroriste, kes peidavad end kohalike elanike seas.
Järgnevalt mõningad näited USA erivägede tegevustest. Iseseisev ja otsene ülesanne oli SOF-il näiteks 1993. aastal Somaalias, kui Rangers ja terrorismivastase võitluse üksus Delta Force pidid kinni püüdma kohaliku sõjapealiku Farah Aideedi. Sellest ebaõnnestunud erioperatsioonist on tehtud ka Hollywoodi kultusfilm „Black Hawk Down“.
Iseseisev ja kaudne ülesanne oli USA erivägedel näiteks treenida Salvadoris kohalikke elanikke teostama mässutõrjeoperatsioone. Erivägede kaudne ja tavavägesid toetav tegevus oli juhtida kurdi hõime Saddami vägede vastu operatsioonil Iraagi Vabadus.
Otsene ja tavavägesid toetav ülesanne oli aga näiteks Lahesõjas tuvastada ja rünnata Iraagi piiril paiknevaid Saddami armee õhutõrje radareid.
Kõike eelmainitud arvesse võttes tuleb aga märkida, et vaatamata tavavägede üldlevinud praktikale ja soovile kasutada SOF-i otseselt ja kineetiliselt, eriti terrorismivastases võitluses, avaldub SOF-i strateegiline väärtus efektiivsemalt siiski kaudses kasutamises, kui nad teostavad sõjalist toetust kohalike elanikega koos või nende kaudu.
Kuid see on ka raskem ja keerukam ülesanne, kui näiteks otsese ründe käigus vastasele näkku tulistada, sest viimasel juhul ei pea ju tundma vastase kultuuri, keelt ega kombeid.
Väikeriigi võimalus
Eraldi tuleb ära märkida veel üks suur erinevus tavavägedest, mis ilmneb siis, kui SOF-i erioperatsioon ebaõnnestub. Kõrge riskiastmega ja ohtlikud ülesanded tähendavad sageli seda, et ebaõnnestumise korral võivad inimkaotused olla suured ja tulem katastroofiline.
Selle tõestuseks on eriüksuste kasutamise praktika Teises maailmasõjas. Mõned näited. Briti SAS kaotas oma esimesel reidil 64% isikkooseisust. Eriülesandel tappa kindral Erwin Rommel hukkus 96% SAS-i eriüksuslastest. Briti edukal meredessantoperatsioonil Normandiasse 1942. aastal, Saint-Nazaire’i reidil kaotas SAS 64% liikmetest. Lahingutegevuses Itaalias, teostades Tragino reidi, oli kaotus 100% ja Marina dessantmaabumisel 48%.
Briti Commandos kandis Teise maailmasõja käigus protsentuaalselt märksa suuremaid kaotusi kui tavaarmee. Austraalia Commandos sai 34% kaotuse osaliseks, lisaks kandis First Special Service Force 78% kaotust Itaalias. Navy SEAL-id kaotasid 1944. aastal dessantmaabumisel Omaha randa 52% elavjõust. Ameeriklaste 82. õhudessantdiviis kaotas 27% isikkoosseisust Sitsiilias ja 46% Normandias. Briti 1. õhudessantdiviis kaotas 80% isikkoosseisust operatsioonil Market Garden.
Vastaspoole mänguväljal oli pilt üldjoontes sama. Näiteks kaotasid Saksa langevarjurid Kreeta hõivamisel 58% isikkoosseisust. Waffen-SS-i langevarjupataljon kaotas Jugoslaavia diktaator Tito tabamisoperatsiooni käigus 1944. aastal 62% elavjõust.
Ka tänapäeval pole asjaolud palju muutunud. Näitena võib tuua Navy SEAL-i ebaõnnestunud operatsiooni Punatiib (Red Wing) 2005. aastal Afganistanis, kus hukkus 19 erioperaatorit ja kaotati transpordihelikopter Chinook.
Seega, üldjuhul on aktsepteeritav, et SOF võib kanda raskeid kaotusi, seetõttu kehtib piirang kasutada neid lahingus lühikest aega. Siiski annab alalises lahinguvalmiduses, kiiresti ümberpaikneva ja vastase kohese strateegilise mõjutamise võimega erioperatsiooniväe omamine vastasele signaali, et olenemata tema suurusest, võimekusest ja territooriumi kaitsesügavusest ei paku distants talle SOF-i eest kaitset. Tavavägede tegevus on sageli etteaimatav, SOF-i oma aga ei ole. Seega, eelkõige õigesti kasutatuna, on SOF märkimisväärne jõudude tasakaalustaja isegi siis, kui tegemist on väikese üksusega. Väikeriigi SOF-ile ülesandeid püstitades tuleb olla aga eelkõige nutikas. Õigesti rakendatuna saavad väikesed hästi väljaõpetatud eriotstarbelised üksused anda heidutusjõu ning sõjalise ja poliitilise mõju, mis on palju suurem, kui väikeriigi relvajõudude suurus eeldada lubaks.
