Uus lapsepuhkuse süsteem mõjutab tööandjaid

Lapsepuhkuste ja perehüvitiste süsteem muutub paindlikumaks

Selle aasta 1. aprillil jõustusid mitu muudatust nii töölepingu seaduses kui ka perehüvitiste seaduses. Muudatused puudutavad lapse sündimise ja hooldamisega seotud puhkuste korda ning muudatuste eesmärk on samal ajal võimaldada peredel paindlikult lapsega kodus olla, töötada ja vanemate vahelist hoolduskoormust võrdsemalt jaotada.

Uus asi on jagatav vanemahüvitis, mida saavad vanemad kasutada 475 päeva. Võrreldes senise süsteemiga puhkusepäevade arv ei muutu, kuid pikeneb vanemahüvitise saamise periood. Fotol lapsed Rakveres Mummu mängumaal. Foto: Vladislav Musakko / Virumaa Teataja / Scanpix

Tööandja vaatevinklist võiks olulisemate muudatustena välja tuua selle, et edaspidi teeb töötaja avalduse vanemapuhkusele minekuks sotsiaalkindlustusametile. Samuti on hea teada, et kasutamata lapsepuhkus ei aegu enam kalendriaasta lõpuga. Järgnevalt on toodud ülevaade tähtsamatest muudatustest.

Emapuhkus ja ema vanemahüvitis

Emapuhkus, varasema nimega rasedus- ja sünnituspuhkus, hakkab

KASPAR KEERUP kaubanduskoja jurist

kestma kuni 100 kalendripäeva. Ehkki varem kestis emapuhkus kuni 140 kalendripäeva, siis 40 päeva seni kehtinud rasedus- ja sünnituspuhkusest ning sünnitushüvitisega kaetud perioodist viidi alates 1. aprillist üle vanemahüvitise süsteemi. See tähendab, et lisaks emapuhkusel oldud päevade eest makstavale ema vanemahüvitisele, mida on võimalik saada kuni 100 kalendripäeva, tekib ka jagatav vanemahüvitis, mida saavad vanemad kasutada 475 päeva ulatuses. Seega puhkusepäevade arv ei muutu, kuid pikeneb vanemahüvitise saamise periood. Emapuhkusel olemise aja eest on võimalik saada ema vanemahüvitist.

Emapuhkuse ajal on emal õigus saada vanemahüvitist kuni 100 järjestikust kalendripäeva, millest kuni 70 kalendripäeva enne lapse eeldatavat sünnikuupäeva.

Emapuhkusele on õigus neil, kel tekib see õigus pärast 1. aprilli 2022. Neile emadele, kellel tekkis enne 1. aprilli õigus rasedus- ja sünnituspuhkusele, kohaldatakse seni kehtinud süsteemi ka pärast 1. aprilli. Töötaja teavitab tööandjat emapuhkusele jäämisest vähemalt 30 kalendripäeva ette, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti, välja arvatud juhul, kui etteteatamist ei saa asjaolusid arvestades mõistlikult eeldada.

Isapuhkus ja isa vanemahüvitis

Isapuhkuse asjus muudatusi ei ole. Isal on jätkuvalt õigus saada isapuhkust 30 kalendripäeva ulatuses ühes osas või osade kaupa ajavahemikul 30 päeva enne arsti või ämmaemanda määratud eeldatavat lapse sünnikuupäeva kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Tööandjal on õigus keelduda isapuhkuse andmisest lühema kui seitsme kalendripäeva pikkuse osana.

Vanemapuhkus

Alates 1. aprillist 2022 on uue puhkuseliigina sätestatud töölepingu seaduses ka vanemapuhkus. Sisuliselt kujutab see endast senist lapsehoolduspuhkust.

30

kalendripäeva minimaalselt tuleb töötajal tööandjale ette teatada ema- või vanemapuhkusele jäämisest.

Vanemapuhkust on õigus mõlemal vanemal samaaegselt kasutada 60 päeva ulatuses. Ülejäänud päevadel on õigus vanemapuhkusele korraga vaid ühel inimesel. Vanemapuhkust on õigus kasutada kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Töötaja teavitab tööandjat vanemapuhkusele jäämisest või vanemapuhkuse katkestamisest vähemalt 30 kalendripäeva ette, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti.

Õigus vanemapuhkusele tekib alates 1. aprillist 2022. Neil, kes seni on kasutanud osaliselt või täielikult lapsehoolduspuhkust, kantakse see alates 1. aprillist üle vanemapuhkusena kasutatud päevadena. Töötaja teavitab tööandjat vanemapuhkusele jäämisest või vanemapuhkuse katkestamisest vähemalt 30 kalendripäeva ette, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Jagatava vanemahüvitise saamise õigus on lapse vanemal. Kui ema vanemahüvitis ja isa vanemahüvitis on vanemate individuaalõigus, siis jagatav vanemahüvitis on vanemate vahel jagatud õigus, mis tähendab, et vanemad võivad ise otsustada, kumb neist hüvitist saama hakkab. Jagatava vanemahüvitise ajal on lubatud töötada ja tulu teenida. Jagatava vanemahüvitise saamisega kaasneb riiklik ravi- ja pensionikindlustus. Jagatavat vanemahüvitist saab ennekõike vanem, kes on vanemapuhkusel. Kui kumbki vanematest vanemapuhkusel ei ole, valivad vanemad ise, kumb neist jagatavat vanemahüvitist saab.

Lapsepuhkus ja lapsepuhkuse hüvitis

Mõni väga oluline ja põhimõtteline muudatus on ka lapsepuhkuse korras. Lapsepuhkusele hakkab olema õigus mõlemal vanemal kümme tööpäeva ühe lapse kohta kuni lapse 14-aastaseks saamiseni, kuid mitme lapse kohta kokku kõige rohkem 30 kalendripäeva ühes kalendriaastas. Varem oli lapsepuhkust võimalik saada aastas kolm päeva lapse kohta, kuid mitme lapse korral mitte rohkem kui kuus päeva.

Milliste muudatustega peab arvestama tööandja?

Kui praegu peab töötaja teavitama tööandjat lapsehoolduspuhkusele jäämisest või lapsehoolduspuhkuse katkestamisest 14 kalendripäeva ette, siis edaspidi on etteteatamise tähtaeg nii emapuhkuse, isapuhkuse kui ka vanemapuhkuse puhul vähemalt 30 kalendripäeva. See muudatus sai eelnõusse sisse kirjutatud tänu kaubanduskojale, kes selle eest seisis.

Arvestada tuleb ka sellega, et lapsepuhkused enam ühe aasta jooksul ei aegu. Kui varem oli töötajal võimalik võtta lapsepuhkust sõltuvalt laste arvust kuni kuus päeva aastas, siis nüüd on neid võimalik võtta iga lapse kohta kuni kümme päeva lapse 14-aastaseks saamiseni. Ühes kalendriaastas ei tohi seejuures võtta lapsepuhkust üle 30 päeva, sõltumata laste arvust. Tööandja ei pea pidama arvestust töötaja puhkusepäevade kohta – seda teeb sotsiaalkindlustusameti automatiseeritud süsteem, mis ei luba esitada vanemapuhkuse või lapsepuhkuse taotlust, mida töötajal ei ole õigus saada.

Kõiki hüvitisi maksab sotsiaalkindlustusamet, seega hüvitiste pärast peavad tööandjad muretsema minimaalselt. Mured võivad tekkida aga siis, kui töötajate eest on maksmata jäetud sotsiaalmaks, sest mida vähem on seda tasutud, seda väiksemad on ka töötajate hüvitised.

Küll aga on oluline muudatus näiteks see, et avalduse vanemapuhkusele või lapsepuhkusele jäämiseks teeb töötaja uue korra järgi sotsiaalkindlustusametile. Tööandja saab seejärel sellest teada e-posti teel. Tööandjal on õigus puhkuse andmisest keelduda, kui selleks on olemas alus (näiteks kui töötaja ei ole taotluses järginud etteteatamistähtaegu).

Tööandjal tasub tähele panna ka seda, et vanemapuhkusel ja lapsepuhkusel viibitud aeg läheb arvesse ka üldises puhkusearvestuses. See tähendab, et põhipuhkuse pikkust arvestades tuleb töötamisena vaadelda ka neid päevi, mil töötaja viibis vanemapuhkusel või lapsepuhkusel.

Perehüvitiste süsteemi muudatustega seotud küsimuste tekkimise korral võib kirjutada kaubanduskoja juristidele aadressil juristid@koda.ee.