KASULIKKU
Lapsepuhkuste ja perehüvitiste süsteem muutub paindlikumaks Selle aasta 1. aprillil jõustusid mitu muudatust nii töölepingu seaduses kui ka perehüvitiste seaduses. Muudatused puudutavad lapse sündimise ja hooldamisega seotud puhkuste korda ning muudatuste eesmärk on samal ajal võimaldada peredel paindlikult lapsega kodus olla, töötada ja vanemate vahelist hoolduskoormust võrdsemalt jaotada.
Uus asi on jagatav vanemahüvitis, mida saavad vanemad kasutada 475 päeva. Võrreldes senise süsteemiga puhkusepäevade arv ei muutu, kuid pikeneb vanemahüvitise saamise periood. Fotol lapsed Rakveres Mummu mängumaal. Foto: Vladislav Musakko / Virumaa Teataja / Scanpix
T
ööandja vaatevinklist võiks olulisemate muudatustena välja tuua selle, et edaspidi teeb töötaja avalduse vanemapuhkusele minekuks sotsiaalkindlustusametile. Samuti on hea teada, et kasutamata lapsepuhkus ei aegu enam kalendriaasta lõpuga. Järgnevalt on toodud ülevaade tähtsamatest muudatustest.
Emapuhkus ja ema vanemahüvitis
Emapuhkus, varasema nimega rasedus- ja sünnituspuhkus, hakkab
24
EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 2 / 2022
KASPAR KEERUP kaubanduskoja jurist
kestma kuni 100 kalendripäeva. Ehkki varem kestis emapuhkus kuni 140 kalendripäeva, siis 40 päeva seni kehtinud rasedus- ja sünnituspuhkusest ning sünnitushüvitisega kaetud perioodist viidi alates 1. aprillist üle vanemahüvitise süsteemi. See tähendab, et lisaks emapuhkusel
oldud päevade eest makstavale ema vanemahüvitisele, mida on võimalik saada kuni 100 kalendripäeva, tekib ka jagatav vanemahüvitis, mida saavad vanemad kasutada 475 päeva ulatuses. Seega puhkusepäevade arv ei muutu, kuid pikeneb vanemahüvitise saamise periood. Emapuhkusel olemise aja eest on võimalik saada ema vanemahüvitist. Emapuhkuse ajal on emal õigus saada vanemahüvitist kuni 100 järjestikust kalendripäeva, millest kuni 70 kalendripäeva enne lapse eeldatavat sünnikuupäeva.
