Svetlana Žehtunova: oma bränd tähendab suurt vastutust ja rõõmu｜Teataja 2/2022

TEATAJA IGA LIIGE LOEB! ILMUB AASTAST 1926. 2 / 2022

Toormepuudus ja hinnatõus koguvad hoogu

Toit ja julgeolek Tehnoloogia muudab klienditeenindust Uus lapsepuhkuse süsteem mõjutab tööandjaid

Svetlana Žehtunova:

oma bränd tähendab suurt vastutust ja rõõmu

TOETA UKRAINAS VIGASAANUTELE MEDITSIINILISE ABI PAKKUMIST Riigikaitse Edendamise Sihtasutus koos Kaitseministeeriumi, Eesti Kaubandus-Tööstuskoja ja Eesti Reservohvitseride Koguga tänavad kõiki annetanuid, kes on Ukraina sõjas kannatanutele abi osutanud.

Mida oleme siiani teinud?

• Toetanud ca 500 000 euro väärtuses meditsiinivahendite ja ravimite ostmist ning Ukrainasse saatmist.

• Toetanud 12 kiirabiauto soetamist ja saatmist Ukrainasse; • Toetanud erinevate abivahenditega põgenikele vastu läinud psühholooge ja sotsiaaltöötajaid, et osutada kriisiabi, mille fookuses on lapsed.

• Toetanud sõjast mõjutatud isikutele suunatud vaimse tervise toetusprogrammi DocuMental loomist.

• Teinud kokkuleppe Eestis väljatöötatud laste vaimse tervise toetamisele suunatud programmi Triumf Hero ukraina keeles tasuta kättesaadavaks tegemiseks.

• Toetanud koos Tallinna Lastehaigla Toetusfondiga kahe hingamisaparaadi soetamist Kiievi lastehaiglale.

Kuna abivajadus on jätkuv ning pikaajaline, siis kutsume nii ettevõtteid kui ka füüsilisi isikuid jätkuvalt võimaluste piires annetama ja toetama seeläbi sõjas vigastatutele meditsiinilise abi andmist. Sinu toetus võib päästa elu!

ANNETADA SAAD: Helistades annetustelefonidele Pangaülekandega 900 5380 - 5 € Makse saaja: RIIGIKAITSE 900 2380 - 25 € EDENDAMISE SA Swedbank: EE162200221078603616 Selgitus: Toetus Ukrainale Juriidiliste isikute annetused on sõltumata summast tulumaksust vabastatud. Füüsiliste isikute annetustelt tagastab riik järgmise aasta tuludeklaratsiooni alusel tulumaksu, kui märgite ülekande selgitusse ka isikukoodi.

www.koda.ee/ukraina

JUHTKIRI

Sisukord 4

Meriinovilla ja piimavalgu toel Euroopa turgudele

9

Lühidalt

KINDEL ON VAID SEE, ET KINDLAT EI OLE MIDAGI

10 Tehnoloogia on võti paremaks klienditeeninduseks 14 Küsime ettevõtjalt 15 Kuidas kirjutada häid tekste?

16 Ukraina sõja mõjud Eestile 18 Toidujulgeolek ei tähenda vaid piisavat toidukogust 20 Uus liige: Medihub 22 Mida teha, kui töötaja teeb sõjapropagandat?

24 Uus lapsepuhkuse süsteem mõjutab tööandjaid 26 Galerii 28 Piilume LinkedInis värbamise telgitagustesse 30 Tourbani projekt aitab Tallinna vanalinna konivabaks muuta

32 Lapsed läksid vanematega tööle kaasa 34 Kuidas luua sisemisi brändisaadikuid 36 Eesti puidufirmad paotasid ust Hiina turule 37 Gruusia naisettevõtjad Eestis 38 Sihtturg Norra 40 Kui väärtuslikuks pead oma ettevõttes leiduvaid teadmisi?

42 Üleilmne ettevõtte tulumaks ja Eesti 44 Euroopa teaduse kahvatuv pale 46 Palju õnne!

47 SOLVIT aitab ettevõtjaid 48 Enterprise Europe Network

TEATAJA IGA LIIGE LOEB! ILMUB AASTAST 1926. 2 / 2022

Toormepuudus ja hinnatõus koguvad hoogu

Toit ja julgeolek Tehnoloogia muudab klienditeenindust Uus lapsepuhkuse süsteem mõjutab tööandjaid

Svetlana Žehtunova:

oma bränd tähendab suurt vastutust ja rõõmu

KAANEFOTO Sven Tupits

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKODA Toom-Kooli 17, 10130 Tallinn Tel: 604 0060 Faks: 604 0061 E-post ja veeb: koda@koda.ee, www.koda.ee TEATAJA TOIMETUS Evelin Vahtra Tel: 604 0065 E-post: evelin.vahtra@koda.ee MAKETT JA KUJUNDUS Menu Meedia Reklaam: Küllike Ormus Tel: 528 7418 E-post: kyllike@menuk.ee TRÜKK Kroonpress

V

abadus on tähtis. Olgu selleks vabadus elada oma vabariigis, edendada vabalt oma ettevõtet või mõelda ja öelda välja oma arvamus. Aja möödudes on loomulik, et hakkame unustama, mida tähendab vabaduse saamine ja selle hoidmine. Kahjuks tõi tänavune Eesti vabariigi aastapäev meile selge meeldetuletuse, et ohud, millega seisime silmitsi enam kui 30 aastat tagasi, ei ole kuhugi kadunud. Täna ei rünnata küll otseselt meid, kuid seda ainult tänu sellele, et oleme pingutanud, et saada Euroopa Liidu ja NATO liikmeks ning oleme koos üles ehitanud tugeva riigi. Kuid nagu viimased aastad on õpetanud tõenäoliselt iga ettevõtjat: kindel on ainult see, et kindlat ei ole midagi. Seega ei tohi me kaotada valvsust ega unustada üksteist toetada keerulistel aegadel. Ka olukorras, kus paljude kaupade senised tarnekanalid on katkenud, tasub kindlasti mõelda koostööle ja ühisostudele.

18 aastat tagasi asutas kaubanduskoda koos kaitseministeeriumiga riigikaitse edendamise sihtasutuse, mille eesmärk on olnud toetada meie riigikaitse arengut ning aidata kaasa erasektori ja kaitseväe koostööle. Ukraina sõja esimestel päevadel hakkasime sihtasutuse kaudu annetusi koguma, et toetada Ukrainat ja ukrainlasi meditsiinilise abiga. Paljud teist on algatust toetanud – suur tänu teile selle eest! Teie kõigi toetus alates sõnadest kuni tegudeni tähendab väga palju – seda nii Ukraina rahvale kui ka rahvusvahelisele kogukonnale. Taas oleme suutnud näidata, et tegutseme kiiresti, fokusseeritult ja mõistvalt.

Soov aidata on kajanud vastu kõikjalt. Suhtleme pidevalt ka Ukraina kaubanduskoja kolleegidega ja näeme, et nende jaoks on lisaks igasugusele materiaalsele abile kahtlemata suurim tugi ja motivaator ühtsustunne – see, et me mõtleme Ukrainale ega löö käega, nagu oleks tegemist kellegi teise murega.

Samasugust ühtsust vajab ka ettevõtluskeskkonna eest seismine. Kuigi ükski ettevõtluskeskkonna probleem ei ole võrreldav sõjaga, ei saa üksik ettevõte mõjutada ettevõtluskeskkonna arengut piisavalt, et tagada võimaluste paranemine kogu keskkonnas. Ettevõtluskeskkonna areng tähendab süstemaatilist tegevust nii hariduses, majanduses kui ka poliitikakujundamises. Neid tegevusi saame teha kõige efektiivsemalt vaid üheskoos. Mul on hea meel tõdeda, et paljud koja liikmed seda ka mõistavad ja hindavad tasakaalustatud lahendustele orienteeritud tegevusi, mida koda teeb nii praegu kui ka tulevikus.

Püsime ühtsed!

MAIT PALTS

Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor

PERSOON

Meriinovilla ja piimavalgu toel Euroopa turgudele Kui vaatate oma rõivaste siseõmblusse peidetud silti, näete seal valmistajamaana enamasti mõnda Aasia riiki. Siiski leidub rõivatootjaid, kes pole kaugele maale kolinud ja suudavad võita Euroopa klientide südame hoolimata sellest, et nende rõivaesemete hind on Aasia vabrikuis valminutega võrreldes krõbedam. Üks sellistest ettevõtetest tegutseb juba üle 30 aasta Ida-Virumaal.

Fotod: SVEN TUPITS

K

ohtla-Järve rõivatootmisettevõtet Nirgi Servis OÜ-d võib nimetada perefirmaks. Selle asutas 1991. aastal Gulzalina Žehtunova, kes on ettevõtte hing.

Tema tütred Svetlana Žehtunova ja Inga Žehtunova on brändi Laska Kidswear loojad. Vaatamata perekonna jaoks raskele ajale – neil on palju lähedasi sõpru ja tuttavaid Ukrainas, kelle pärast süda valutab – leidis Svetlana Žehtunova aega rääkida Teatajale ettevõtte tegemistest.

Kuidas tekkis idee asutada lisaks Nirgi Servis OÜ-le ka lasterõivaid tootev firma?

13 aastat tagasi, kui meie perre sündis esimene laps, ei olnud meriinovillast lastepesu eriti saada.

Nii tekkiski idee luua pesukomplekt beebile. Nägime turul võimalust.

Seega hakkasime otsima vajalikke materjale, neid testima ja valmistama proovinäidiseid. Kanganäidiste otsimisele kulus meil kaks aastat, et need vastaksid kõigile meie nõudmistele.

Kõik see oli võimalik meie õmblusettevõtte Nirgi Servis OÜ baasil.

Firma arenedes ning töö, vastutuse ja riskide jaotamiseks otsustasime ärid lahutada. Nii tekkis firma Wasel Trade OÜ, kes müüb meriinovillast lasterõivaid Laska Kidsweari brändi all.

Milline oli Laska Kidsweari brändi loomise idee?

Peamine idee oli luua ökoloogiline meriinotrikotaažist lastepesu,

4

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 2 / 2022

EVELIN VAHTRA kaubanduskoja kommunikatsioonijuht

NATALJA SAAL Vestniku toimetaja

Kas teadsid?

Kohtla-Järve firma Nirgi Servis OÜ alustas tegevust 1991. aastal. Nirgi Servis toodab naiste-, meeste- ja lasteriideid, tänapäevaseid spordi- ja klubirõivaid, vabaaja- ja puhkuserõivaid, sõjaväemundreid, trikotaaži, peakatteid ning pesu. Valikus on ka koertele mõeldud tooteid, näiteks kelgukoerte jalakaitsmed. Firma teeb aktiivselt koostööd Skandinaavia disaineritega ja valmistab autorikollektsioone. h Kogukäive aastail 2015–2020: 4 905 000 eurot h 55 töötajat h Eksporditurud: Norra, Venemaa, Šveits, Rootsi ja Holland h Jaemüügikliendid: Eesti, Portugal, Hispaania, Kreeta, Venemaa

täpsemalt selle praktilised variandid magamiseks, mängudeks ja puhkuseks. Meie filosoofia alus on soov kaitsta kõige kaitsetumaid.

Lapsed ei vali ju rõivaid ise, vaid seda teevad nende noored vanemad, kes pakkumistest küllastunud turul tihtipeale just kõige paremini ei orienteeru. Seepärast pakume meie kui asjatundjad valmislahendusi, milles ise kindlad oleme.

Milline on perekonna tööjaotus firmas?

Kõik töötavad ja ülesanded on jaotatud. Õde Inga tegeleb võtmeklientide, brändi ülesehitamise, hinnakujunduse ja positsioneerimisega. Minu käe all on internetikauplus, vastutan ka sidemete eest välismaiste klientide ja kauplustega ning otsin investoreid äri edasi arendamiseks. Meid ühendav jõud ja tugi on aga ema, kes ju panigi aluse meie äri arengule. Oleme töökad ja avatud südamega, seda paljuski tänu emale, tema kasvatusele ja meisse istutatud pereväärtustele.

Kui hästi läheb Laska lasterõivaste müük Eestis? Kas ka ekspordite?

Me ei alustanudki oma müüki Eestist, sest hindade positsioneerimine suunas meid enam väljakujunenud turgudele: Norrasse, Šveitsi ja teistesse maadesse. Siiski kasvab ka Eestis nõudmine pidevalt, siingi on meie austajaid. Tegelik elu – pandeemia ja viimaste nädalate sündmused Ukrainas – pöörab meid üha rohkem Eesti suunas.

PERSOON

Svetlana Žehtunova nendib, et seni suures osas Euroopassse eksportinud Laska Kidswear pöörab nüüd pilgu Eesti turul laienemise suunas.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 2 / 2022

5

PERSOON

Üks küsimus Kuidas on firma juhtimine aastakümnete jooksul muutunud?

GULZALINA ŽEHTUNOVA Nirgi Servis OÜ asutaja

Oleme väikefirma ja meil ei ole kunagi olnud arenguks suuri summasid. Siiski oleme oma tootmist tihti ümber korraldanud, ostnud juurde seadmeid, meil on oma konstruktor ja projekteerimissüsteem, tellijatega töötame interneti vahendusel. Omal ajal, 1991. aastal, alustasime tegevust ühe köösnerimasinaga. Õmblesime karusnahku ning osutasime tollal nõutud teenuseid karusnahatoodete individuaaltellimuste täitmisel ja mantlite õmblemisel. Õigupoolest just seepärast ongi meie õmblusüksuse nimi Nirgi Servis. Edaspidi oleme end proovile pannud ja otsinud sobivaimat sortimenti, millele keskenduda.

Leidsimegi – need on klubispordirõivad ja meie kaubamärgi Laska Kidswear lasteriided.

Svetlana Žehtunova on tänulik tublidele töötajatele, kellest paljud on ettevõttes olnud juba aastaid.

6

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 2 / 2022

Millised raskused tekkisid teil oma brändi turule viimisega, kui võrrelda alltöövõtuga?

Need on täiesti erinevad lähenemisviisid. Alltöövõtt ei eelda suuri investeeringuid toorainesse ja materjalidesse, disaini, väljatöötamisse ja planeerimisse. Oma brändi väljatoomine tähendab suuri kapitalimahutusi, pikka tsüklit loomisest realiseerimiseni ja suurt vastutust. Aga ka palju positiivset!

valmistoonides kangast. See dikteerib ostumahud, kuid aitab meil säilitada individuaalsust. Pakendame tooted ökoloogilistesse, taaskasutatud jõupaberist karpidesse. Teisisõnu on meie tooted loodussõbralikud ja ohutud mitte ainult lastele, vaid ka keskkonnale.

Mis on teie toodangu eripära?

Kasutame oma meriinotoodetes haruldast, ülimalt õhukest täismeriinovillast kangast, mille paksus on vaid 17,5 mikronit. Katsudes on see pehme ja õrn nagu kašmiir. Värvimiseks kasutame ainult loodussõbralikke värve meie enda spetsiaalselt väljatöötatud toonides. See tähendab, et me ei osta

Kas põlvkondade erinevus tööd mõjutab? Kas tütred on toonud tootmisse ja firma juhtimisse midagi uut?

Kahtlemata oleme nii mina kui ka mu õde Inga andnud oma panuse.

Ta elas ja töötas pikka aega Ukrainas ühe teise Eesti firma esindajana.

Tal on konstruktor-tehnoloogi ja juhtimisalane kõrgharidus ning ta on lõpetanud Hollandis brändijuhtimiskooli. Minul on olnud rohkesti töid ja kontakte ingliskeelses keskkonnas.

Me ei osta valmistoonides kangast. See dikteerib ostumahud, kuid aitab meil säilitada individuaalsust.

Kust te leiate materjale ja disainiideid?

Põhiliselt näitustelt, kuid oleme üpris ammu määratlenud omaenda kontseptsiooni. Teeme koostööd disaineritega. Meriinopesukollektsiooni DNK Laska aluseks on innovaatilised piimast valmistatud tooted (piimavalk), bambustooted soojaks aastaajaks ning mõistagi täismeriinovillast sukad-sokid. Kust te veel midagi

PERSOON

Kohtla-Järvel valmivad Laska Kidsweari meriinovillast rõivad on loodussõbralikud ja mugavad. Foto: laskakidswear.com

sellist leiate? Meie trump on hinna ja kvaliteedi suhe.

Nagu olen juba öelnud, on brändi põhiline idee mõistlik pakkumine teadlikule tarbijale. Teadlik tarbimine on tänapäeva suundumus, mis hõlmab nii tarbimise, tootmise kui ka toodete töötlemise loodussõbralikkust. Kõik meie tooted on ökoloogilised ja firmal on ISO sertifikaat.

Laska Kidsweari kodulehel räägitakse nutikatest lasteriietest. Milles see nutikus väljendub?

Meriinovillale on omane suurepärane imavusvõime. Kangas sõna otseses mõttes hingab ning pakub ühtaegu soojust ja mugavust. See toimib nagu kliimakontroll: soojal ajal jahutab, külmal ajal soojendab ning üheskoos piimavalguga süvendab neid omadusi.

Piimavalgust ja modaalist tehtud trikookangast tooted on õrnad, elastsed ja kehale mugavad. Meie rõivastes laps ei higista ja tema õrn nahk ei haudu.

Rõivastel on suurepärased omadused, mis on märksa paremad kui puuvillast või viskoosist valmistatud toodetel.

Laska on lapsele sobiv nutikas lahendus just universaalsuse, kerguse ja funktsionaalsuse poolest. Meie hulgiostjad on korduvalt märkinud, et lapsed magavad Laska Kidsweari riietes paremini.

Teadlik tarbimine on tänapäeva suundumus, mis hõlmab nii tarbimise, tootmise kui ka toodete töötlemise loodussõbralikkust.

Mainisite koostööd Norraga.

Oma tee alguses tegime koostööd Norrast pärit disaineriga. Spetsiaalselt suurkliendi, ühe Norra kaubamaja jaoks sündis kollektsioon kaheksast eri meriinovilla nn kompvekitoonist. Sinna kuulusid ka pestud villast kootud tooted. Need olid valmistatud traditsioonilises norralikus stiilis, kuid täiendatud.

Paljud õmblusfirmad on oma tootmise järk-järgult üle viinud näiteks Aasiasse, teie olete aga kohale jäänud. Mis võimaldab teil tootmist siin säilitada?

Oleme väikefirma ja meil on suuri kogemusi väikepartiide tootmisega.

Sealjuures säilitame alati toodete kõrge kvaliteedi ja üpris suure tootlikkuse.

Selle eest tellijad hindavad meid, sealhulgas neist kõige tähtsam – Trimtex –,

kellega oleme teinud koostööd viimased 15 aastat. Tänu meie teenustele ei ole sel firmal vajadust esitada tellimusi Aasiasse, kust partiid tarnitakse konteineritega ja tootmistähtajad on üpris pikad. Aasiast toodete tellimine võtab palju aega, see on kallis ja ebapüsiv.

Sellel on mõtet ainult väga suurte mahtude puhul.

Milline on praegu tööjõu olukord IdaVirumaal?

Keeruline. Tööjõupuudus suureneb iga aastaga. Piirkond, kus põlevkivi kaevandamise ja töötlemise kõrval on traditsiooniliselt tegeldud õmblustööga, elab praegu üle raskeid aegu ja püsib põhiliselt vana kaadri toel.

Siiski õnnestub meil leida ja enda juures hoida ka nooremaid inimesi.

Paljud meie inimesed on töötanud meil väga kaua ja järgivad firmakultuuri. On väga suure tootlikkusega õmblejaid, kellest me eriti lugu peame. Ja mõistagi meie tootmise asedirektor Margarita Korotajeva, kel on tohutud kogemused ja kes tuleb kõigega suurepäraselt toime.

Kuidas on koroonapandeemia teie ärile mõjunud?

Raske on olnud, kuid oleme vastu pidanud. Paljuski tänu riigi toetusele, kuid ka oma töökorraldusele.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 2 / 2022

7

KODA KUTSUB OSALEMA Sotsiaalmeedia sisuloome alustalad

Kuidas kasvatada ettevõttele brändisaadikuid?

19. aprill 2022

22. aprill 2022

Alustava sisulooja jaoks võib sotsiaalmeedia turunduse maailm tunduda liialt aeganõudva ja keerulisena. Lõpptulemuseks on üldjuhul see, et postitused tulevad üsna ühesugused ja rõhuvad pidevalt müügile. Koolitusel keskendume sotsiaalmeedia sisuloome alustaladele, mis aitavad algajal asjast selgemat pilti saada ja säästa väärtuslikku aega.

Koht: Zoom Hind: liikmele 9 € + km, mitteliikmele 19 € + km Info: Merit Fimberg-Espuch, merit@koda.ee, 604 0066

Tähemärkidest mõjusate tekstideni 19. aprill 2022 Jutusta lugusid. Kirjuta SEO tekstidesse. Tekita emotsiooni.

Arvesta algoritmidega. Haara lugejat!

Kui mõelda kõikidele nõudmistele, mida hästi kirjutatud tekst sisaldama peaks, võib pinge kasvada talumatuks ja lihtsam on käega lüüa, kui kirjutama hakata.

Kuidas alustada? Kuidas kirjutada nii, et tekst oleks veenev? Osale praktilises töötoas ja saa kasulikke nippe, kuidas paremini ja mõjusamalt kirjutada!

Koht: Zoom Hind: liikmele 99 € + km, mitteliikmele 199 € + km Info: Liisi Kirschenberg, liisi@koda.ee, 604 0084

Finantsanalüüs 21. aprill 2022 Firma võtmeisikutel, kel on baasteadmised raamatupidamisest ja bilansist, on võimalus liituda koolitustsükli raames toimuva veebiseminariga. Koolitusel kasutatakse praktikas korduvalt järele proovitud metoodikat, mis muudab finantsküsimused huvitavaks ja mõistetavaks. Lektor Margus Tinits on finantskoolitusi teinud alates 1992. aastast ja ta on spetsialiseerunud eelkõige juhtide koolitamisele.

Koht: Zoom Hind: liikmele 100 € + km, mitteliikmele 200 € + km Info: Riinu Ott, riinu@koda.ee, 744 2196

Vaata kõiki järgmisi sündmuseid www.koda.ee/sundmused.

Viimasel ajal räägitakse üha rohkem brändisaadikutest.

Kui sinul veel brändisaadikuid ei ole, kuid sooviksid neid oma ettevõtte edukamaks turundamiseks kasutada, siis see töötuba on just sulle!

Kuidas jääda silma kõigi ägedate tööpakkumiste seas?

Kuidas meelitada organisatsiooni uusi töötajaid, kel vajalikud oskused ja mõtteviis? Mida võtta üle luksusbrändide turundusest, et olla brändisaadikute aktiveerimisel edukas?

Need ja paljud teised küsimused saavad vastuse töötoas, mida viib läbi Klaus Heine.

Koht: Zoom Hind: liikmele 149 € + km, mitteliikmele 299 € + km Info: Piret Potisepp, piret@koda.ee, 604 0092

Eesti-Kasahstani ärifoorum 25. aprill 2022 Vaatamata kaugusele on Kasahstan tänapäeval Eesti peamine kaubanduspartner Kesk-Aasias. See on piirkond, mille majandus kasvab hoogsalt. Venemaa alustatud sõda Ukrainas avaldab negatiivset mõju kogu Euraasiale, kuid Kasahstani puhul tuleb silmas pidada, et Euraasia Majandusliitu kuulumisest hoolimata ei ole riik konfliktis osaline ja tema suhtes ei kehti sanktsioonipiirangud. Ärifoorumil osalejad saavad ülevaate viimase aja sündmustest Kasahstanis, hetkeolukorrast riigis ja võimalikest arengusuundadest tulevikus. Osalejatel on võimalus tutvustada oma ärihuve ja kuulata teiste koostööettepanekuid.

Koht: Zoom Hind: liikmele 15 € + km, mitteliikmele 30 € + km Info: Margus Ilmjärv, margus@koda.ee, 337 4950

LÜHIDALT

Mis muutub väikelaste vanemate elus?

Selle aasta 1. aprillist jõustus mitu muudatust nii töölepingu seaduses kui ka perehüvitiste seaduses. Muudatused on seotud lapse sündimise ja hooldamisega seotud puhkuste korra muutumisega ning muudatuste eesmärk on samal ajal võimaldada peredel paindlikult lapsega kodus olla, töötada ning vanemate vahelist hoolduskoormust võrdsemalt jaotada.

Tööandja vaatevinklist võib olulisemate muudatustena välja tuua, et edaspidi teeb töötaja avalduse vanemapuhkusele minekuks sotsiaalkindlustusametile, samuti selle, et kasutamata lapsepuhkus ei aegu enam kalendriaasta lõpuga. Lisaks, kui seni pidi töötaja teavitama tööandjat lapsehoolduspuhkusele jäämisest või lapsehoolduspuhkuse katkestamisest 14 kalendripäeva ette, siis edaspidi on etteteatamise tähtaeg nii emapuhkuse, isapuhkuse kui ka vanemapuhkuse puhul vähemalt 30 kalendripäeva. See muudatus sai eelnõusse tänu kaubandustööstuskojale, kes selle eest seisis.

Põhjalikuma ülevaate saab Teataja artiklist lk 24–25.

Lapsepuhkuste ja perehüvitiste süsteem muutus paindlikumaks.

Foto: Shutterstock

5 ettepanekut

töölepingu seaduse muutmiseks

Töölepingu seadus peaks võimaldama töösuhte osapooltele suuremat kokkuleppevabadust. Foto: Shutterstock Kaubandus-tööstuskoda pöördus sotsiaalministeeriumi ja sotsiaalpartnerite poole ettepanekutega muuta töölepingu seadust paindlikumaks. Tänapäeval on meie tööturg ja töökultuur muutunud ning muutub lähiajal veelgi, levinud on kaugtöö, lühiajalise töö tegemine, suureneb projektipõhise töö osakaal või töötaja ei soovi end pikaks ajaks siduda ühe tööandjaga. See kõik näitab selgelt, et vaja on rohkem paindlikkust.

Koda on saanud viimaste aastate jooksul paljudelt eri suuruse ja tegevusalaga ettevõtjatelt ning ka nende töötajatelt tagasisidet, et töölepingu seadus peaks võimaldama töösuhte osapooltele suuremat kokkuleppevabadust.

Koda juhtis oma pöördumises tähelepanu, et kui töölepingu seadus ei muutu osapoolte jaoks paindlikumaks, siis on reaalne oht, et üha rohkem hakatakse töölepingu asemel eelistama näiteks käsundus- või töövõtulepingut ja seeläbi nõrgeneb töötajate kaitse veelgi rohkem. Muudatusettepanekud hõlmasid tähtajalisi töölepinguid, tähtajaliste töölepingute järjestikuse sõlmimise ja pikendamise piirangut, muutuvtunni kokkuleppeid, erisusi iseseisva otsustuspädevusega töötajatele ja valveaega. Suurem osa ettepanekutest toetust ei leidnud, kuid diskussioon jätkub.

Ukraina heaks saab annetada maksuvabalt Riigikogu kiitis heaks seaduse, mis võimaldab juriidilistel isikutel teha aasta lõpuni Ukraina heaks annetusi maksuvabalt. Annetused, mis on tehtud sihtotstarbeliselt Ukraina toetamiseks 24. veebruarist kuni 31. detsembrini 2022, vabastatakse tulumaksust, sõltumata annetuse suurusest. Organisatsioone, mille kaudu saab annetada tulumaksuvabalt, sai seadusesse seitse: Riigikaitse Edendamise Sihtasutus, Rotary Klubi Tallinn Vanalinn, Ukraina Kultuurikeskus, Eesti Punane Rist, Eesti Pagulasabi, MTÜ Mondo, Päästeliit.

Kaubandus-tööstuskoja peadirektor ning Riigikaitse Edendamise Sihtasutuse juhatuse liige Mait Palts sõnas, et ettepanek seadust muuta tuli kaubanduskojalt 26. veebruaril. „Ligi kuu ajaga muudatuste seadusesse viimine on igati väärt eri osapoolte kiitmist, sest tihti juhtub, et suure mõjuga vajalikud eelnõud jäävad bürokraatiakoridoridesse aastateks. On hea tõdeda, et sellel korral nii ei läinud,“ sõnas ta.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 2 / 2022

9

FOOKUSES

Kuidas on Eesti klienditeeninduse

KULTUUR JA KVALITEET AJA JOOKSUL MUUTUNUD? Klienditeenindus on alati aja jooksul muutunud, sest iga ettevõte on oma teekonnal pidevas arengus. Mida aeg edasi, seda enam on klienditeekondi hakatud täpsemalt kaardistama ja teeninduskvaliteeti on asutud aina enam eri meetoditega mõõtma. Ka teenuste automatiseerimine ja klientidele veelgi personaalsemalt lähenemine on au sees.

MARILYN ULEKSIN Dive Eesti tegevjuht

E

ristuv klienditeenindus on olnud ja jääb ka edaspidi oluliseks konkurentsieeliseks, sest kui hinnad ja tooted on sarnased, siis eelistavad kliendid kohta, kus on mugav suhelda ja teenindaja on professionaalne, ent kliendil jääb ka tunne, et teda päriselt tahetakse aidata.

Niisiis, kliendikogemus ja kliendirahulolu on just need märksõnad, kuhu on hakatud aina enam fookust suunama.

Juba 2019. aastaks oli teada, et klienditeeninduse kättesaadavuse kiirus mängib aina tähtsamat rolli ning tehnoloogilised lahendused on veelgi parema teeninduse võti.

Suured ja mainekad ettevõtted

Mullu osales Eesti parima teenindaja konkursil ligi 400 inimest, fotol on superfinaali jõudnud võistlejad.

10

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 2 / 2022

FOOKUSES seadsid lati kõrgele ja tänu neile kandusid klientide ootused edasi ka väiksematele ettevõtetele. Kaupmehed soovisid küll eristuda, kuid olla alati ka parima teeninduskvaliteedi pakkujad.

Koroonapandeemia tulek lõi teenindusmaastiku segamini, kuid tegelikult hakkasid protsessid plaanitust kiiremini liikuma. Ettevõtetel ei olnud muud valikut, kui oma plaane ja ideid kohe realiseerima hakata. See aeg näitas kõigile positiivsest küljest seda, et on vägagi võimalik teha arendusi tempokalt ja efektiivselt. Algas kiire iseteenindusliku kultuuri kasv ja lahendused tuli leida päevade, et mitte öelda tundide jooksul.

Tehnoloogia on võimaldanud luua ettevõtetele passiivsed tuluallikad ning teha ostlemise ja suhtlemise märksa kiiremaks ja lihtsamaks. Iseteeninduslike lahenduste puhul on ka kliendikaebuste osakaal väiksem, sest klientidel on klienditeekonna jooksul endal suurem kontroll ja seeläbi kujundavad nad enda kogemusi ise vastavalt oma eelistustele.

Suures plaanis on see justkui kliendile kõikide võimaluste andmine ning ta ise valib sealt need, mis just talle sobivad.

Kas see pole mitte parim võimalik versioon personaalsest lähenemisest?

Arenguhüppe taga on alati inimesed

Enne koroonapandeemia algust oli tavapärane, et kauplustes suheldi omavahel aktiivselt, oldi sõbralikud ja naeratavad. Pandeemia puhkedes peitusid naeratavad näod hirmu, distantsi ja maskide taha. Tehnoloogiliste lahenduste loomisega suunati töötajad tööle ka digikanalitesse ja kõigil oli vaja kohaneda väga kiirelt. Teenindavat personali tunnustati kui kangelasi, ent samal ajal oli kaadrivoolavus teenindussektorist välja märkimisväärne ja on seda siiamaani.

Ettevõtted hõiskasid oma superstaaridest meeskondade üle ja paljudes tuligi välja tõeline potentsiaal – olla multifunktsionaalne ja hindamatu väärtus kogu ettevõtte teenindusahelas.

Ettevõtted muutusid ka ise paindlikumaks, pakkudes kodukontoris töötamise võimalust ja muid hüvesid, et hoida meeskonnatunnet kõrgel ning samal ajal kõiki protsesse töös.

Kõik osapooled on teinud viimase kahe aasta jooksul nii palju ennast ületavaid tegevusi, et seda on olnud suisa rõõm vaadata. Samas on need kahjuks kaasa toonud ka mõningaid negatiivseid tagajärgi.

Klienditeenindajad on väsinud kohanemast

Muutustega kohanemine on inimestele alati huvitav ja põnev, kuid koroonapandeemia puhul oodati

Tartu 2021. aasta parimaiks teenindajaiks pärjati (vasakult) Žanna Fasputins Swedbankist, Kristine Oolo Põldma Kaubandusest ja Marje Männisalu Olerexist.

Fotod: Tairi Leis

Kliendi valikud hea teeninduse saamiseks on üha laiemad EDE RAAGMETS Swedbanki klienditeenuste juht

19 aastat kogemust tähistada hea teeninduse kuud on andnud tõenäoliselt kõikidele turuosalistele kindla teadmise: teeninduse kvaliteet on äärmiselt oluline. Oleme saanud rohkelt tõendust sellelegi, et Eestis tõesti on head teenindajad ja arvestatavalt kõrge teeninduskultuur.

Kliendid oskavad head teenindust hinnata ja seda ka küsida. Ootused meile on suured.

Swedbankis oleme järjepidevalt panustanud oma töötajate heaolusse ja pakutavasse teeninduskvaliteeti. Regulaarsed koolitused, toetav ja konstruktiivne tagasisidestamine ning järjekindel kvaliteedi hindamine on ühtekokku edu pant. Meie nõudmised endale on suured.

Panganduse kiired tehnoloogilised arengud väljenduvad ka klienditeeninduses. Pakume kliendile varasemast rohkem võimalusi valida pangaga suhtlemise viisi. Seejuures on muutunud teeninduse vorm, aga mitte selle sisu ja kvaliteet.

Andmed näitavad, et üle poole Swedbanki klientidest pöördub küsimustega kõigepealt internetipanka, rohkem kui kolmandik suhtleb pangaga mobiiliäpi kaudu. Telefoninõustamine on endiselt olulisel kohal, lisaks nõustame kliente sotsiaalmeedia kaudu, toimuvad ka videokonsultatsioonid. Veebis on küsimuste lahendamisel abiks virtuaalne assistent. Pangakontori külastus esmaste küsimuste puhul on küll jäänud tagaplaanile, kuid näost näkku suhtlus pole kuhugi kadunud. Näiteks 2021. aastal kohtusime klientidega pangaesindustes poolel miljonil korral.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 2 / 2022

11

FOOKUSES

Lihvime teenindust koostöös klientidega MARGE TÜRNER Stockmanni kaubamaja direktor

Stockmannis on klienditeenindus ja klientidest hoolimine tugev osa meie DNA-st. Kui Carl Stockmann kaubamaja 1862. aastal avas, ehitas ta selle kolmele väärtusele: parim teenindus, parimad teenused ja vau-kogemus. Aastate jooksul on Stockmann neid väärtusi tugevalt edasi kandnud ning klientide ootuste ja vajadustega sammu pidades nende tähendust edasi arendanud.

Igat Stockmanni töötajat kannustavad meie põhiväärtused – kliendikesksus, tulemustele orienteeritus ja koostöö – ning kandvaks mõtteks on ka meie kliendilubadus „Tunne, mis kestab“.

Kliendikogemuse, teeninduse ja teenuste osatähtsus on ettevõttes kesksel kohal, me räägime sellest sagedasti, meil on selle valdkonnaga seotud eesmärgid ja mõõdame klientide rahulolu emotsionaalsete väärtuste indeksi abil. Kliendi hääl on igal hetkel kogu tiimile kättesaadav ja nähtav. Kui vahel juhtub, et klient ei saa parimat teenindust, siis on oluline anda endast kõik, et kehva kogemust heastada. Soovime sel hetkel luua vau-kogemust, panustades õnnestumisesse personaalselt ning kliendist lähtuvalt.

Siin on äärmiselt tähtis klientide tagasiside. Vaid koos kliendiga saame oma teenindust veelgi paremaks lihvida, mõista, mis meelehärmi põhjustas, ja tunnetada, kuidas saada paremaks selles, mis on kliendile päriselt tähtis.

Peame oluliseks, et kõik meie töötajad oleksid hingega asja juures. Meie majas on igaüks kaupmees, igaüks vastutab ja saab anda oma panuse.

Vaatame tulemusi ja statistikat, kuid sama tähtis on näha ja kuulata oma kliente, tajuda müügisaali energiat ja teha otsuseid jooksvalt kliendi praegustest vajadustest lähtuvalt. Oleme kõik üks ühtne tiim kliendi heaks, sõltumata ametikohast müügisaalis, laos või kontoris. Oleme kõik siin, et luua tunne, mis kestab.

mingit lõpp-punkti, mille nimel oldi valmis pingutama. Lõppu paraku ei paistnud. Üsna kiirelt hakkasid ilmuma mitmesugused vaimse tervise alased sõnumid ja ka ettevõtted hakkasid rohkem tähelepanu pöörama just teenindava personali vaimsele toimetulekule.

Klienditeenindus on alati olnud töö inimestega ja see eeldab teatavat psühholoogilist oskust erinevate olukordadega toime tulla. Nagu tänavu 10. märtsil toimunud traditsioonilisel hea teeninduse juhtimiskonverentsil osalejate kogemusest selgus, siis pidev muutumine, kohanemine ja kõrgendatud ärevusseisundis klientuur on klienditeenindajad ära väsitanud.

Sellest annab märku ka suur kvaliteetse tööjõu puudus. Teenindusjuhid on mures, sest on väga raske leida inimesi, kes sobiksid ja eelkõige tahaksid töötada klienditeeninduses.

Soovid tööle tulla? Tule!

Selleaastasel hea teeninduse konverentsil oli teenindusjuhtidega juttu ka

12

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 2 / 2022

värbamisprotsesside tingimustest ning nende muutumisest aja jooksul. Ühest küljest on klienditeenindaja ettevõtte nägu ja esindaja ning seetõttu olid varem tööle kandideerijatele suuremad nõudmised. Praeguseks on osa tingimusi muutunud ebaolulisemaks, näiteks varasem töökogemus, täiendavad oskused või täiendkoolitused.

Nüüd mängivad rolli pigem väärtuste kattumine ja vastastikune paindlikkus.

Vahel piisab kasvõi soovist klienditeenindaja tööd teha.

Kui sinu teenindaja on õnnelik, on sinu kliendid õnnelikud.

See ei ole enam pelgalt sõnakõlks, vaid strateegiline arengukava.

Konkursi „Eesti parim teenindaja 2021“ parimad: keskel I koha pälvinud Eleriin Palm, vasakul II koha vääriliseks tunnistatud Kristine Oolo (mõlemad Põldma Kaubandus) ja paremal III koha saavutanud Tiina Soovares (Tele 2).

Ettevõtted on suunanud energiat koolitusprogrammide ja -platvormide ülesehitamisele. Siinkohal saabki paralleele tuua sellega, et kui eelnev töökogemus ei ole praegu niivõrd tähtis, siis ettevõtted ise koolitavad oma töötajaid varasemast rohkem ja seda just nende brändile vastavalt.

Tänapäeval teevad paljud ettevõtted oma koolitusprotsessides ennetustööd teenindajate motivatsioonilanguse või vaimse tervise murede teemal ning kõik inimese arenguspektriga seotud toetavad tegevused on töötajale tagatud. Seda enam, et paljud koolitused on viidud veebi ja inimesed peavad kogu info omandama iseseisvalt õppides.

Milline on Eesti teeninduskultuuri tulevik?

On selge, et klienditeenindaja on ja jääb alati ettevõtte esindajaks ning pole vahet, kas teenindaja suhtleb kliendiga telefonis, veebivestluse rakenduses või kaupluses.

Klienditeenindus ei ole ka enam pelgalt tehingu fikseerimine, sest nagu me teame, inimeste ostukäitumine ootab aina kiiremat, professionaalsemat ja perso-

FOOKUSES

Kas teadsid?

Eestis on märts olnud aastaid hea teeninduse kuu. Alates 2004. aastast on teenindajate kiitmiseks ja tunnustamiseks korraldatud ka parima teenindaja konkurssi. Paraku on viimased kaks aastat olnud teenindusvaldkonnas keeruline aeg ja seetõttu võttis konkursi korraldaja heateenindus.ee aastase pausi.

2023. aastal jätkatakse uue hoo ja värskema formaadiga.

Tähtsad sammud hea teeninduse hoidmiseks JANE KESAMAA Põldma Kaubanduse turundusjuht

Kõik algab mõttest ja eesmärgist. Kui eesmärk on üheselt mõistetav kogu töötajaskonnale, siis on hea algus loodud. Selge eesmärk on piisavalt pikk, andmaks edasi mõtet, aga samas nii lühike, et oleks lihtne meeles pidada ja teostada.

Eesmärgist ja otsusest üksi ei piisa. Head mõtet tuleb levitada. Otsus pakkuda head teenindust peaks olema vaikimisi teostatud igas etapis, olenemata sellest, kas tegutseja isiklikult kliendiga kokku puutub või mitte. Selleks on võimalik luua kas ettevõtte standard või aukoodeks koos selgitustega.

Inimesed on oma unikaalsete kogemustega ja seetõttu võimelised omistama väärtustele erinevat sisu.

Kõik, mida me oleme õppinud, oleme õppinud kordamise kaudu. Siinkohal ei ole vaja alustada hommikuid väelaulude või ühiste mantrate kordamisega, pigem tuleb olemasolevat infot uues võtmes edasi anda. Saadud teadmised tuleb aga kindlasti ka tegevustega kinnistada.

Parim viis õppimiseks on mäng. Mängimine on lõbus ja innustab tegutsema ilma kohustuseta. Mäng on eriti vahva, kui mängul on ka võitjaid. Ja veelgi vahvam, kui mängul ei ole kaotajaid. Suurepärasest teenindusest võidavad kokkuvõttes kõik osapooled.

naalsemat lähenemist. Tänapäeval on iseteeninduse funktsioon see, et teenindajal oleks rohkem aega pakkuda sisulist väärtust, sest samal ajal saab ostutehing toimuda juba iseseisvalt.

Ka kliendi seisukohast on iseteenindusel plusse. E-poed ja digilahendused võimaldavad kliendil omandada väga palju infot iseseisvalt ja seda olulisem on teeninduskvaliteet kaupluses kohapeal. Kui klient tuleb kauplusse, siis klienditeenindaja peab olema võimeline vastama küsimustele või leidma lahendused, millega klient juba omandatud eelinfo põhjal omal käel toime ei tule.

Koroonapandeemia ei ole oluliselt mõjutanud klienditeeninduse rolli tähtsust, sest see on ettevõtete jaoks kaalukas konkurentsieelis ja kvaliteedimärgis. Ent praegu ei piisa enam standardite loomisest või eeldusest, et klienditeenindaja justkui iseenesest teeb kõik vajaliku, sest ta teab, et see on tähtis.

Hea teeninduse konverentsi jooksul joonistus väga selgelt välja, et Eesti teeninduskultuuri järgmine fookus lasub humaansusel ja inimesekesksel arengul.

Kultuuri tugevdamiseks rakendatakse paljusid tegevusi, mis keskenduvad just inimeste isiksusele, motivatsioonile ja kompetentsidele. Tähelepanu keskpunkti tuuakse juhtimine ja juhtide roll teenindava personaliga töötamisel. Au sees on kindlasti emotsionaalsus ja selle positiivne pool, et hoida nähtaval rõõmu ja üllatusmomente nii meeskondades kui ka klientide seas.

Lõpuks kõlab Eesti teeninduskultuuri tunnuslausena „Kui sinu teenindaja on õnnelik, on sinu kliendid õnnelikud“.

See ei ole enam pelgalt sõnakõlks, vaid strateegiline arengukava. Just see loobki parima kliendikogemuse ja kliendirahulolu.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 2 / 2022

13

KÜSIME ETTEVÕTJALT

MIS TEEB TEENINDUSE HEAKS JA KUS SAITE VIIMATI HEA TEENINDUSE OSALISEKS?

KRISTI UNT

KERTTU TALVIK

Omniva juhatuse liige

Httpool Eesti maajuht

H

ea teenindus on nõustav ja klienti kuulav.

Teisisõnu siis, kui tunnen, et mind on märgatud ja minust hoolitakse, mitte ei mõelda ega otsustata minu eest, vaid arvestatakse minu vajaduste, soovide ja ootustega. Teenindajal ei ole alati võimalust valida tooteid ja teenuseid, mida ta pakub, kuid ta saab tekitada tunde, et ma tahan sinna tagasi minna. Kliendisuhe on partnerlus ja klient soovib ennast tunda võrdväärse partnerina.

Hiljuti oli mul meeldiv kogemus Peetri United Motorsis. Varem on auto hooldusarved olnud hoolimata uuest autost päris suured, sest juurde on müüdud kõikvõimalikke asju. Seal sellist olukorda ei tekkinud – sain ülevaate auto olukorrast, tehti vajalik hooldus ja anti soovitusi. Lisaks oli meeldivalt soe vastuvõtt ja tagasi helistati täpselt siis, kui lubati. Tegelikult ei tehtud midagi rohkemat kui see, mida nad olid lubanud, kuid tundsin, et nad suhtusid minusse kui partnerisse!

Vaimustun ka restoranis teenindajast, kes kuulab mu tellimust hoolega, midagi üles ei kirjuta, kuid toob lauda kõik, mida tellisin. Tuju tõstavad ka käsitsi kirjutatud kirjake ja head soovid tellitud pakiga, kohvitassialused armsad sõnumid või riidepoes saadud kompliment.

14

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 2 / 2022

T

eeninduskultuur on osa kogukultuurist, mille põhjal antakse sageli hinnang kogu maa ja rahva kohta.

Vaadates suurt (ajaloolist) pilti, eksisteerib võimalus, et teeni(nda)mine ei ole eestlastele loomuomane, peetakse meid ju iseloomult tihtipeale kinniseks, külmaks ja ebasõbralikuks.

Tegelikult on teenindamine meie kõigi elu lahutamatu osa – me teeme abistavaid ja toetavaid tegusid perele ja lähedastele, tööl kolleegidele ja klientidele ning ühiskondlikus elus naabritele, sõpradele ja vahel isegi võõrastele. Me lihtsalt ei nimeta neid tegusid teenindamiseks.

Hea teeninduse alustalad, sõltumata asu- või ametikohast, võiksid olla ja peaksidki olema tähelepanelikkus, austus, ausus, viisakus ja lubadustest kinnipidamine. Kõik need omadused teevad meist ka igapäevaelus meeldivad ja hinnatud kaaslased. Ka Httpoolis koolitame kõiki kolleege just nimetatud märksõnu silmas pidades.

Isiklikult sain väga toreda ja abivalmi teeninduskogemuse kohvikust Karjase Sai, teisalt olen ligi kaks aastat püüdnud mõista ühe tuntud Skandinaavia kodusisustusettevõtte kohaliku äriklienditeeninduse hämmastavalt madalat taset.

PS! Klienditeenindaja kehva tuju või halva päeva tõttu ei tohiks kannatada ükski klient. Aga kindlasti ka mitte vastupidi!

KOGEMUS

Kas sa mõtled, mida kokku kirjutad?

Miks me kirjutame? Miks on meil kodulehekülg, turundusmaterjalid või blogi? Miks saadame e-kirju ja sisuturundusartikleid ning postitame sotsiaalmeediasse?

M

iks sina seda teed? Võta endale aega, et selle üle mõelda ja põhjused kirja panna. See on esimene eeldus tekstile mõju lisamiseks. Kui kirjutad, sest teised teevad nii, siis täpselt sellisena see ka mõjub.

Milline on sinu stiil?

Mul on oma lähenemine, millesse usun. Mis on sinu kolm põhjust, miks sa kirjutad neid asju, mida sa kirjutad?

Kui sina ei tea, mis on selle konkreetse kirjatöö mõte, eesmärk või kavatsus, kuidas peaks lugeja sinust aru saama?

Isegi, kui see lugeja on väga hea mõtetelugeja, on kehv lugeda mõtteid, mis on segamini nagu Kört-Pärtli särk pühapäeva hommikul.

Kirjutamine ilma eelneva mõttetööta on justkui kirjalik kõhulahtisus.

Tähemärke on palju, aga peale pole sellega midagi hakata. Tuleviku väetis ehk, kui president Lennart Meri sõnu parafraseerida.

Mõtiskle, miks mõnda teksti on lihtne lugeda, teise puhul aga läheb mõte rändama juba teise, hiljemalt kolmanda lause puhul? Mõlemad on justkui professionaalselt kirjutatud, aga ühes on miskit justkui puudu.

Emotsionaalset seotust ei teki. Leia see, mis sulle tekstide juures meeldib. Kujundid või üheplaanilisus.

Huumor või asjalikkus. Leebus või otsekohesus. See aitab sul aru saada, kuidas sa peaksid kirjutama.

Kirjutamine on suhtlemine

Endaga, teistega. Kui pole mõtteselgust, pole ka kontakti. Suhe jääb loomata. Kui kirjutajal endal ei teki tekstiga kontakti,

Kui kirjutajal endal ei teki tekstiga kontakti, on vähetõenäoline, et see tekib lugejal.

BIRGIT ITSE tekstilooja

on vähetõenäoline, et see tekib lugejal.

Ole oma esimene testlugeja. Kas sul endal on lõpuni põnev? Märka kohti, kus hakkad tekstist justkui üle libisema.

Kontrolli, kas teksti tonaalsus sobib mõttega, miks sa selle üldse kirjutasid.

See, kas suhe klientide ja koostööpartneritega on inspireeriv, provotseeriv, julgustav, patroniseeriv, meelitav, õpetav, meelelahutuslik, sõltub otsusest, milline on toon, mille oled klientide ja koostööpartneritega suhtlemiseks võtnud. Selle koondnimetus on ettevõtte hääl. See võiks olla kokku lepitud ja esindada ettevõtte või kaubamärgi väärtusi. Siis on igasuguste tekstide, aga ka visuaalide loomine lihtsam. Vaidlused, kas panna reedeseks postituseks naljakas gif või inspireeriv mõttetera, jäävad ära.

5 soovitust mõjusate tekstide kirjutamiseks

Me ostame suhteid. Kirjutamine on üks võimalus suhteid luua.

Selleks on oma tehnilised nipid.

Nipid on ka olukordadeks, kui ei tea, kuidas alustada või jätkata siis, kui mõte tupikusse jookseb.

1. Pane kirja loodava teksti (postitus, kiri vms) eesmärk.

2. Vali teksti tonaalsus (lähtuvalt brändist).

3. Kirjuta mustand.

4. Toimeta (st lühenda, paranda, täienda).

5. Loe valjusti ette.

Kõiki neid nippe saad 19. aprillil Birgit Itse juhendataval ja kaubanduskoja korraldatud seminaril „Tähemärkidest mõjusa tekstini“ ise järele proovida.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 2 / 2022

15

MAJANDUS

Sanktsioonide mõju avaldub Eestis peamiselt hinnatõusuna

Ajal, mil Euroopa on sõjategevuse küüsis ning miljonid ukrainlased võitlevad enda ja oma lähedaste elu eest, on läänemaailm võtnud seisukoha, et otseselt sõjategevusse ei sekkuta. Ukrainat toetatakse relvastuse ja muu varustuse tarnimisega ning loodetakse, et sõda ei laiene Ukraina piiridest kaugemale. Samal ajal on Venemaale kehtestatud enneolematult karmid majandussanktsioonid, mis kukutavad Vene riigi majanduse ajas mitukümmend aastat tagasi.

KRISTO AAB LHV majandusanalüütik

16

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 2 / 2022

M

ajanduse globaliseerumine on praeguseks viinud olukorrani, kus riikidevahelised majandussuhted on tugevasti põimunud ja tootmisahelad veninud väga pikaks. Juba 19. sajandi algul Inglise majandusteadlase David Ricardo väljatöötatud teooria ja selle hilisemate edasiarenduste kohaselt on maailmamajandusele kokkuvõttes kasulikum, kui kõik riigid toodaksid

neid tooteid, mille puhul neil on suhteline eelis ehk alternatiivkulu teiste toodete tootmise suhtes on kõige väiksem. See tähendab, et riigid on oma majanduse üles ehitanud teadmisele, et ei ole mõistlik kõike ise toota, vaid osa lõpptooteid ning ka vahekaupu on kasulikum teistest riikidest sisse vedada.

Venemaa majanduse isoleerimine muust maailmast tähendab, et nüüdsest peab Venemaa kõigega taas ise

MAJANDUS hakkama saama. Asendus tuleb leida nii läänes valmistatud ravimitele, autodele kui ka muudele kõrgtehnoloogilistele seadmetele, mille valmistamiseks puudub Venemaal vajalik oskusteave.

Poodidest kaovad Coca-Cola ja Prantsuse konjakid ning uksed sulgevad tuntud üleilmsed toitlustusketid, nagu McDonald’s, Starbucks, KFC ja teised.

Siiski on majandussuhete katkestamisel alati ka teine pool.

Kuigi Eesti ja Venemaa majanduslikud seosed on pärast 2014. aastat järk-järgult kahanenud, on meil endiselt valdkondi, kus äkiline idasuunaline kaubandusembargo lööb igapäevase töörütmi segamini ja ettevõtjad peavad hakkama

Kogu Ida-Euroopa sõltub suurel määral Venemaa ja Ukraina rauast ja terasest.

Enne 24. veebruaril Ukrainas lahvatanud sõda tuli pea kogu Eestis kasutatav maagaas Venemaalt.

Nüüd on leitud ka muid variante, aga üks on kindel: gaas kallineb.

Foto: Shutterstock

tarneahelaid ümber korraldama.

Eksportivas sektoris saavad enim kannatada elektroonika- ja masinatööstus, veidi vähem keemia- ja metallitööstus. Mõju avaldub peamiselt üksikute ettevõtete raskuste näol, kelle kliendiportfellis on Venemaa ettevõtted tähtsal kohal. Suuremat süsteemset mõju kehtestatud sanktsioonid eksportivale sektorile ei avalda – see efekt elati läbi pärast 2014. aasta Krimmi sündmusi.

Toormepuudus süveneb

Kas teadsid? h Eesti Pank prognoosib, et 2022. aastal Eesti majanduse maht jooksevhindades küll kasvab, kuid hinnatõus kärbib nominaalse majanduskasvu nulli lähedale või väiksesse miinusesse. h Majanduskasv* –0,4% h Hinnatõus 10,2% h Töötus 6,7% h Keskmise palga muutus 7,9% h Reaalpalga muutus ligi –2% * Nominaalne majanduskasv miinus hinnatõus

Allikas: Eesti Pank

Suurem mõju Eesti majandusele avaldub mitmesuguste tööstustoormete impordi katkemise tõttu.

Venemaa on tuntud oma rikkalike maavarade poolest, mida eksporditakse kõikjale maailmas. Nii tuleb sisuliselt kogu Eestis kasutatav maagaas Venemaalt. Lisaks sellele kasutatakse tööstuses ohtralt Venemaalt pärit rauda ja terast ning ehituses ja puidutööstuses puitu. Põllumeeste jaoks on väga olulised gaasitootmise kõrvalproduktina valmistatavad mineraalväetised. Sisse tuuakse ka märkimisväärses koguses eri naftasaadusi, kuid suurem osa neist re-eksporditakse ehk selle tegevuse mõju Eesti majandusele pole kuigi suur.

Ligikaudu viiendik Eesti tööstuses ja ehitussektoris kasutatavast saematerjalist pärineb Venemaalt.

Tegelikult on ka Eesti metsava-

rud piisavad, et vajaduse korral puidusektorile ajutiselt leevendust pakkuda – näiteks saematerjali viime ise riigist välja enam-vähem samas mahus kui seda impordime.

Ekspordivoogude ümbersuunamise asemel on aga loogilisem riigisisene alternatiiv suurendada kohalikke raiemahte ja seeläbi toormaterjali hulka. See vajab seadusandjalt kiiret ja otsustuskindlat tegutsemist, sest elusa puu jõudmine metsast saekaatrisse ja sealt lõppkasutusse võtab omajagu aega.

Hinnatõusust pole pääsu

Kehvem on lugu metallitoormega, mida Eestil kodusest tööstusest võtta ei ole. Kogu Ida-Euroopa sõltub suurel määral Venemaa ja Ukraina rauast ja terasest, nüüd on aga ühed kaubavood sanktsioneeritud ja teises kohas pole ettevõtted sõja tõttu lihtsalt võimelised midagi tootma.

Lisaks Venemaale toob Eesti toormetalli sisse ka Soomest, Poolast, Lätist, Rootsist ja mujalt, kuid osaliselt ringleb ka seal Vene toormest valmistatud kaup. Teisalt, kui kõik huvilised pöörduvad edaspidi teiste riikide tootjate poole, jääb turul pakkumisest kindlasti puudu ja hinnad tõusevad kiiresti. Esimesed näited sellest on juba olemas.

Toorainepuuduse tõttu satuvad keerulisse olukorda kindlasti nii puidu-, metalli- kui ka masinatööstus, samuti ehitussektor. Samas ei saa alahinnata sanktsioonide mõju transpordisektorile, sest ühest küljest kaob ära idasuunaline kütusetransiit raudteel, kuid teisalt vähenevad ärimahud ka õhu- ja maanteetranspordis. Mootoribensiini ja diisli puudust ei tohiks Eestis tekkida, sest juba praegu kasutame peamiselt Soome ja Leedu rafineerimistehaste toodangut, kus Vene toorme osakaal on väike.

Maagaasi asendamine on veidi probleemsem, sest see vajab spetsiifilist taristut, mille väljaehitamine võtab aega. Lisaks gaasiküttest sõltuvatele majapidamistele on gaas oluline sisend näiteks toiduainetööstuses ja gaasi kallinemine süvendab juba niigi buumivat toiduainete hinnatõusu veelgi.

Samas näitavad kõik märgid, et gaasikraanide täielikult kinnikeeramisest pole huvitatud kumbki pool.

Toormete hinnad jäävad aga pikaks ajaks kõrgele, sest sissetöötatud tarneahelad on sõja tõttu purunenud ja pigem terendab kõikide toormete puhul ees mõõdukas defitsiit.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 2 / 2022

17

ÜLEVAADE

Puhkenud sõda paneb mõtlema Eesti toidujulgeolekule Sõda Ukrainas on tõstatanud küsimuse, kui hästi on tagatud Eesti toidujulgeolek? Selle küsimuse ees seisime ka 2020. aasta kevadel, mil koroonakriis pani seisma eri tarneahelad ja tekkinud ostupaanika jättis poeletid toiduainetest tühjaks.

T

ervisekriisi mõju toidutootmisele tunneme tänaseni, sest töötajate haigestumine on paljudes ettevõtetes tekitanud tõsiseid probleeme ja halvemal juhul päädinud ka toidutootmise seiskumisega. 2020. aastal korraldas aga valitsus neljaks kuuks välistööjõule riigipiiri sulgemisega omamoodi eksperimendi, et teada saada, milline on kodumaise toidutootmise vastupanuvõime tööjõupuuduse olukorras. Koroonapandeemia on andnud kinnitust, et toidutootmine on elutähtis valdkond, mille toimepidevus peab olema tagatud.

Seaduse mõistes see paraku nii ei ole, ja minu arvates on see strateegiline viga.

Eesti toidutootmise võime oma inimeste varustamisel on kokkuvõttes pigem hea, aga kahjuks mitte kõikides valdkondades. Põllumajandussaaduste ja toiduainete väliskaubanduse bilanss on küll miinuses, aga siin mängib olulist rolli ka imporditavate ja eksporditavate kaupade väärindamise aste. Me ekspordime paraku liiga suures mahus töötlemata põllumajandustoorainet.

Viljakas teraviljatootja

Sõltuvalt aastast ja ilmast toodetakse Eestis kohalikust tarbimisest kaks-kolm korda rohkem teravilja.

Enne Euroopa Liiduga liitumist ei suutnud Eesti teraviljaga isevarustatust tagada, aga alates 2005. aastast oleme olnud teravilja netoeksportija.

Kõige kiirem on olnud areng nisu tootmises. Rukki puhul on ette tulnud aastaid, mil oma viljast leiva

18

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 2 / 2022

ROOMET SÕRMUS Eesti põllumajanduskaubanduskoja juhatuse esimees

küpsetamiseks pole piisanud. Ka rapsi puhul on sisemaine tarbimine üldiselt olnud kohaliku tootmisega tagatud. Möödunud aastal toodeti Eestis rapsi 1,4 korda siseturu vajadusest rohkem. Samuti on hea olukord tugevalt ekspordile orienteeritud piimasektoris, kus isevarustatuse tase on püsinud üle 160%.

Nadi seis lihaga

Paraku on märksa kehvem olukord lihasektoris, kus suudame toota vaid umbes 80% vajalikust. Lihatootmine kasvas kuni 2015. aastani, kuid sigade Aafrika katku tõttu hävis umbes veerand Eesti seakasvatusest. Sealiha moodustab üle poole liha tarbimisest, kuid kodumaise sealihaga varustamise tase on alla 85%. Linnuliha tootmine on viimase 20 aasta jooksul küll jõudsalt arenenud, aga Eestis suudetakse toota vaid 62% vajalikust linnulihast.

Munade tarbimine on paarikümne aastaga küll kasvanud, kuid kohalik tootmine on teinud vähikäiku.

Kokkuvõttes suudavad Eesti munatootjad katta umbes poole koduturu vajadusest.

Murelikuks teeb olukord aianduses. Möödunud aastal toodeti Eestis elaniku kohta vaid 39 kg köögivilja ja 54 kg kartulit. Köögiviljatoodang oli viimati nii väike 2004. aastal.

Kartulitoodang on viimase paarikümne aastaga üle nelja korra vähenenud ja kartuli isevarustatuse tase on langenud 59% peale. Eesti aiandustootjad suutsid möödunud aastal katta 41% Eesti värske köögivilja ning ainult 6,8% puuvilja ja marjade vajadusest.

Nisu

Oder

Piim

342%

181%

160%

ÜLEVAADE

Küsimus pole vaid vajaliku toidukoguse tagamises Toidujulgeolek ei tähenda siiski pelgalt seda, kas suudame koguseliselt kodumaise toiduga katta Eesti inimeste tarbimisvajaduse. Toidujulgeoleku mõiste on hulga mitmekihilisem. Lisaks varustuskindlusele on tähtis ka toidu taskukohasus, selle kvaliteet ja ohutus, toidu tootmiseks vajalikud looduslikud tingimused ning toidusüsteemi vastupanuvõime nende muutumisele.

Tunamullu olid Eestis toiduhinnad 96% EL-i keskmisest, samal ajal kui ostujõu pariteeti arvestades on meie SKT 82% EL-i keskmisest. Seega olid toiduhinnad meie jaoks juba enne hinnašokki suhteliselt kallid. Statistikaameti andmeil kulub toidule Eestis 21% pere väljaminekutest, mis on EL-i riikide hulgas üks kõrgemaid näitajaid. Maailmapanga andmetel on Eestis ligi 8% inimestel suuri või mõõdukaid probleeme toiduga kindlustatusel. Praeguses olukorras paratamatuna tunduv toiduainete hinnatõus süvendab neid probleeme ilmselt veelgi.

Nii koroonapandeemia kui ka praeguse Ukraina sõja ajal oleme üha paremini mõistnud, kui haavatav võib meie toidutootmine olla. Meie põllumajandus ja toidutootmine sõltub suurel määral imporditavatest ressurssidest. Tootmiseks on vajalikud diislikütus, väetised, taimekaitsevahendid, gaas, pakendid, loomasöödad, tööjõud jne. Näiteks on meie põllumajanduses kasutatavatest mineraalväetistest kaks kolmandikku tulnud Venemaalt. Oleme Ukrainast, Venemaalt ja Valgevenest importinud suure osa loomasöödaks vajalikest õlikookidest ja maisist. Kõikide nimetatud tootmissisendite puhul sõltume vähemal või rohkem määral välismaailmast. Lahenduseks on riskide hajutamine, et tootmine ei sõltuks liialt suurel määral ühest tarnijast. Täielikku kapseldumist me ju ette ei kujuta.

Teisalt on praeguse sõja valguses oluline nii põllumajanduses kui ka laiemalt kogu majanduses suurendada investeeringuid kohalike ressursside kasutamisse, taastuvenergeetikasse ja ringmajandusel põhinevatesse lahendustesse, et vähendada Eesti välissõltuvust kolmandate riikide energiast, toorainetest ja väetisest.

Põllumajandussektor pakub siin mitmeid võimalusi. Näiteks biogaasi tootmise laiendamine või loomakasvatuse potentsiaali parem ärakasutamine olukorras, kus kaubanduspiirangud Venemaaga tekitavad suure väetiste puudujäägi.

21% Eesti pere väljaminekuist kulub toidule, EL-i riikide hulgas on see üks kõrgemaid näitajaid.

Rukis

Raps

Veiseliha

Sealiha

Linnuliha

Kartul

Munad

Köögivili

149%

143%

98%

85%

62%

59%

51%

41%

Puuvili/ marjad

7%

Eesti isevarustatuse tase (%) toiduainetega. Allikad: statistikaamet / põllumajandus-kaubanduskoda EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 2 / 2022

19

UUS LIIGE

Kvaliteetne töötervishoid on rätsepatöö Töötervishoiu tervisekontrolle müüakse Eestis enamasti pakettidena. Paketipõhised tervisekontrollid on kahjuks kaasa toonud olukorra, kus töötervishoiust kui töötajate haiguste ennetamisele suunatud meetmest on saanud tagajärele tuvastav meede.

Odavast masstoodangust tuleb Eestis liikuda kvaliteetsesse ning ettevõtjatele ja töötajatele väärtust loovasse töötervishoidu.

CRIS LILLEMETS Medihubi töötervishoiukliiniku juhataja

K

as kvaliteetne töötervishoid on kallis? Kõige kallim on mittevajalik ja kasutu teenus! Liinitöö töötervishoius toodab palju protseduure ja analüüse, kuid äärmiselt vähe kasu ettevõttele ning väärtust patsiendile. Ainus kasu on sageli „paberid korda“-otsus koos massaažiga. Samal ajal suudab töötervishoid Põhjamaades tuua

ettevõttele iga investeeritud euro eest tagasi viis eurot.

Kvaliteetne töötervishoid on majanduslikult kasulik

Töötervishoiu tervisekontrolli idee ei ole perearstiabi dubleerimine ega ettevõtjate topeltmaksustamine.

Samas võib mõnel tekkida küsimus, et kui töötervishoiuarst ei tee perearsti tegemata tööd, siis mida

Vererõhu mõõtmine käib töötaja tervisekontrolli juurde. Paremal Medihubi töötervishoiuõde Mariliis Mehik. Foto: Sigrid Liira

20

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 2 / 2022

UUED LIIKMED töötervishoius üldse tehakse? Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (TTOS) kohaselt on töötervishoiuteenuse eesmärk aidata kaasa ohutu töökeskkonna loomisele, ennetada tööga seotud haigestumisi ning säilitada ja edendada töötaja tervist ja töövõimet.

HARJUMAA AVATEC MARINE OÜ

Mereelektroonika ülevaatus, hooldus ja müük.

BIOFORCE OÜ

Inseneritegevused ja nendega seotud tehniline nõustamine.

CONTOCOM OÜ

Töötervishoius on kõige olulisem adekvaatne tagasiside tööandjale ja praktilised soovitused töökeskkonna ohutumaks muutmisel.

Kui tervisekontrollid aitavad seaduses sätestatud eesmärke täita, siis ettevõtja saab majanduslikku kasu töötajate haiguspäevade vähenemise, töövõime edenemise ja motivatsiooni paranemise kaudu. Sellele lisaks väheneb kindlasti kaadrivoolavus.

Oluline on pakkuda töötajatele võimalust võtta vajaduse korral ühendust töötervishoiuteenuse osutajaga, et varajaste sümptomite tekkimisel saaks terviseprobleemide süvenemist ennetada.

Teenuseosutaja peab andma tööandjale tagasisidet

Töötervishoius on kõige olulisem adekvaatne tagasiside tööandjale ja praktilised soovitused töökeskkonna ohutumaks muutmisel. Näiteks kuulmisuuringud ei aita mitte kuidagi kaasa ohutegurite vähendamisele töökeskkonnas, kui sellele ei järgne tagasisidestamine, sest ohutegurid ei ole mitte töötaja küljes, vaid töö juures. Oluline on tegeleda müra vähendamise ja töötajate juhendamisega, et kasutataks kuulmiskaitsevahendeid. Ainult sellisel viisil toimides on võimalik ennetada tööst tingitud haigestumist ja kutsehaigusi.

Milline on Eesti töötervishoiu tulevik?

Eestis liigutakse tervikteenuse suunas. Kooskõlastusringil on uus TTOS-i seaduseelnõu nr 21-0576, milles on pandud rõhku haiguste ennetamisele töökeskkonna muutmise abil. Edaspidi peab töötervishoiuteenuse osutaja töökeskkonda külastama ja koostama töökeskkonnaanalüüsi, mis sisaldab muudatusettepanekuid. Kutsehaiguste loetellu lisanduvad töökeskkonna psühhosotsiaalsetest ohuteguritest põhjustatud haigused.

Väliruuterite LTE/5G import Hiinast Eestisse, EL-i ja Venemaale.

CYBERLAND OÜ

Infotehnoloogia- ja arvutialased tegevused.

TALLINNA HOIU-LAENUÜHISTU

Finantseerimisteenused, hoiuse ja laenuteenused ühistu liikmetele.

TESRON EHITUS OÜ

Elamute ja mitteeluhoonete ehitus.

THK MUSIC OÜ

Minimal Windi kontsertide lavastamine ja esitamine.

UNILEVER EESTI AS

Piimast sügavkülmutatud toodete, toidukaupade ja keemiakaupade hulgimüük ja turustamine Eestis.

VIKINGDIGI OÜ

DS VEOD OÜ

Logistikateenused.

Ehituse peatöövõtt, ehitusprojektide juhtimine, professionaalne ehitus ja kinnisvaraarendus.

ELTEKS METALL OÜ

WONTEL OÜ

Surveseadmete, mahutite, torustike ja muude metallkonstruktsioonide tootmine.

FAGURI PROD OÜ

Kala, vähilaadsete ja limuste töötlemine ning säilitamine.

Toiduainetööstusmasinate ja lahenduste tootmine ning tarnimine.

GLOBESEC OÜ

Elektriautode laadimisjaamade täislahendused.

Naisterõivaste väiketootmine.

IDA-VIRUMAA FOGERSTONE OÜ

Tööjõu värbamine ja tööjõurent.

PÄRNUMAA AUTO LÜLITI OÜ

JETFLITE OÜ

Mootorsõidukite hooldus ja remont.

Tõsteseadmete paigaldus.

JUNOR PRO OÜ

RAPLAMAA

Logistika.

Profi juuksehooldustoodete maaletoomine ja müük.

CUBE HOUSE OÜ

KLAASPLAST OÜ

Kokkupandavate puitehitiste (saunad, suvilad, majad) ning nende elementide tootmine ja ehitus.

LIIKLUSMARKET OÜ

SAAREMAA

Klaasplastist mahutite tootmine ja paigaldus.

Liikluskorraldusvahendite ost-müük ja rent.

VENTURAGREEN OÜ

MANOIR ENERGYOÜ

Tegevused CO2 bilansi tasakaalustamiseks.

MATSIRANNA INVESTEERINGUD OÜ

TARTUMAA

Vedel- ja gaaskütuse hulgimüük.

Autoosade, tööstus- ja ehituskaupade hulgimüük. Kodumasinate (telerid) müük.

FRACTORY SOLUTIONS OÜ

Metsavarumine.

Veebiplatvorm, kust tellida tootmiseks vajaminevaid metallist tooteid alates meditsiiniseadmete komponentidest kuni rasketööstuse detailideni.

MONTRECO OÜ

INTENSIVEPT OÜ

Elamute ja mitteeluhoonete ehitus.

Täiskasvanute koolitus.

OMD OÜ

STAY COMPANY OÜ

METSATERVENDUSE OÜ

Tööstusrobotid. Masinnägemine.

Tootmise automatiseerimine.

Tööstuslik IT.

Parfüümide ja kosmeetika hulgimüük.

WOOD IMPORT COMPANY OÜ

Pakendatud küttematerjalide müük.

PORTEST INVESTMENTS OÜ Eesti puidu ja puiduga seotud toodete eksport.

PURE FOOD ESTONIA OÜ

Tervislik toit, gluteenivaba tooted, toidulisandid.

RANDOM FOREST OÜ

Tarkvara (arvutiprogrammide) struktuuri ja sisu projekteerimine ja/või programmikoodi kirjutamine; tarkvara modifitseerimine, testimine.

VILJANDIMAA AMACON CORPORATION OÜ

Maastiku hooldus ja korrashoid.

Täielikku loetelu veebruaris ja märtsis lisandunud uutest liikmetest näeb www.koda.ee.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 2 / 2022

21

KASULIKKU

ANN RAUN kaubanduskoja jurist

Mida teha, kui töötaja teeb sõjapropagandat või õhutab vaenu?

Suveräänse Ukraina ründamine Venemaa poolt võib Eesti ettevõtetele kaasa tuua olukordi, kus töötaja toetab Venemaa riigijuhtide tegevust, teeb sõjapropagandat ning õhutab sotsiaalmeedias või töökohal avalikult vaenu, mida näevad teised töötajad, kliendid ja koostööpartnerid. Töötaja selline käitumine võib rikkuda töörahu, sest häirib teisi töötajaid, või tekitada ettevõttele mainekahju. Mida saab tööandja sellises olukorras töötajaga teha?

E

smalt tuleb tööandjal töötajaga tema käitumisest rääkida, selgitada talle olukorda ja töötajat teavitada, et tema käitumine ei ole sobiv. Juhul, kui töötajaga suhtlemine olukorda ei lahenda, siis annab töölepingu seadus tööandjale võimaluse teha töötajale kirjalik hoiatus ja määrata talle tähtaeg oma käitumise muutmiseks. Kindlasti on vaja hoiatuses selgelt välja tuua, mis kohustusi või tööandja korraldusi töötaja rikub (näiteks rikub töötaja ettevõtte sisekorda, sest sisekorra järgi ei ole lubatud töökeskkonnas vaenu õhutada).

Sobimatult käitujaga võib töösuhte lõpetada

Juhul, kui töötaja hoiatusest hoolimata oma käitumist ei muuda ja eirab tööandja korraldusi, siis saab tööandja töölepingu üles öelda töölepingu seaduse § 88 lõike 1 punkti 3 järgi.

Samuti on võimalik töölepingu seaduse § 88 lõike 1 punkti 5 kohaselt töötajaga töösuhte erakorraliselt üles öelda usalduse kaotuse tõttu. Seejuures on oluline ülesütlemisavalduses põhjalikult selgitada, miks tööleping üles öeldakse ja millised on töötaja rikkumised, mille tõttu usaldus on kaotatud. Näiteks tuleks põhjenduses välja tuua, kui töötaja rikub tööandja kordasid ja reegleid, klient/kliendid on esitanud kaebuse, sest on häiritud töötaja tegevusest sõja õhutamisel, või on töötaja tekitanud ettevõttele mainekahju. Teatud asjaoludel on tööandjal võimalik tööleping usalduse kaotuse tõttu töölepingu seaduse § 88 lõike 1 punkti 5 alusel üles öelda ilma töötajat eelnevalt

22

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 2 / 2022

kirjalikult hoiatamata. See on lubatud näiteks siis, kui töötaja vaenu õhutamist ja sõjapropaganda tegemist kajastab meedia või saadab töötaja tööandja e-postilt klientidele sõjapropagandat ja vaenu õhutavaid üleskutseid.

Sõjapropaganda eest saab karistada

Tasub tähele panna ka seda, et karistusseadustiku kohaselt on sõjapropaganda (§ 92) ja vaenu õhutamine (§ 151) karistatavad süüteod ning kui tööandjale tundub töötaja tegevus seaduse rikkumisena, võib ta politseile esitada töötaja kohta süüteoteate. Samuti võib selline võimalik seaduserikkumine olla asjaolu, mida välja tuua nii hoiatuse kui ka töölepingu ülesütlemise põhjendustes.

Kui tööandja on töötajaga töölepingu üles öelnud, siis peab kindlasti arvestama võimalusega, et töötaja vaidlustab ülesütlemise töövaidluskomisjonis või kohtus. Kui asja menetlemisel leitakse, et töölepingu ülesütlemine ei olnud õige, siis on võimalik taotleda kohtult või töövaidluskomisjonilt töölepingu lõpetamist ja sel juhul tuleb tasuda töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu suuruses. Tasub meeles pidada, et töölepingu ülesütlemise vaidlustamise puhul on enne töölepingu ülesütlemist töötajale tehtud hoiatus tööandjale oluline täiendav argument tõendamisel, et töölepingu ülesütlemine oli õiguspärane.

Kui selle teema kohta tekib täiendavaid küsimusi või vajate õigusalast nõu, siis võtke ühendust kaubanduskoja juristidega e-posti aadressil juristid@koda.ee.

Sievi Sievi Cobra Cobra tooted tooted – mugavaks – mugavaks tööohutuseks tööohutuseks : : Sievi Sievi Cobra Cobra tooted tooted – mugavaks – mugavaks tööohutuseks tööohutuseks : : Sievi Sievi Cobra Cobra tooted tooted – mugavaks – –mugavaks tööohutuseks tööohutuseks : : TractionPro TractionPro lamelltald lamelltald parim – parim libisemiskindlus libisemiskindlus TractionPro TractionPro lamelltald lamelltald – parim – parim libisemiskindlus libisemiskindlus TractionPro TractionPro lamelltald –vähendav parim –vähendav parim libisemiskindlus libisemiskindlus FlexEnergy FlexEnergy – lamelltald põrutust – põrutust pehmendus pehmendus FlexEnergy – põrutust vähendav pehmendus FlexEnergy – põrutust vähendav pehmendus FlexEnergy FlexEnergy –– põrutust –lihtne vähendav vähendav pehmendus pehmendus Boa Boa rullik rullik – põrutust lihtne sobivuse sobivuse reguleerimine reguleerimine Boa rullik – lihtne sobivuse reguleerimine Boa rullik – lihtne sobivuse reguleerimine Boa Boa rullik rullik – lihtne – lihtne sobivuse sobivuse reguleerimine reguleerimine

KASULIKKU

Lapsepuhkuste ja perehüvitiste süsteem muutub paindlikumaks Selle aasta 1. aprillil jõustusid mitu muudatust nii töölepingu seaduses kui ka perehüvitiste seaduses. Muudatused puudutavad lapse sündimise ja hooldamisega seotud puhkuste korda ning muudatuste eesmärk on samal ajal võimaldada peredel paindlikult lapsega kodus olla, töötada ja vanemate vahelist hoolduskoormust võrdsemalt jaotada.

Uus asi on jagatav vanemahüvitis, mida saavad vanemad kasutada 475 päeva. Võrreldes senise süsteemiga puhkusepäevade arv ei muutu, kuid pikeneb vanemahüvitise saamise periood. Fotol lapsed Rakveres Mummu mängumaal.

Foto: Vladislav Musakko / Virumaa Teataja / Scanpix

T

ööandja vaatevinklist võiks olulisemate muudatustena välja tuua selle, et edaspidi teeb töötaja avalduse vanemapuhkusele minekuks sotsiaalkindlustusametile. Samuti on hea teada, et kasutamata lapsepuhkus ei aegu enam kalendriaasta lõpuga.

Järgnevalt on toodud ülevaade tähtsamatest muudatustest.

Emapuhkus ja ema vanemahüvitis

Emapuhkus, varasema nimega rasedus- ja sünnituspuhkus, hakkab

24

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 2 / 2022

KASPAR KEERUP kaubanduskoja jurist

kestma kuni 100 kalendripäeva. Ehkki varem kestis emapuhkus kuni 140 kalendripäeva, siis 40 päeva seni kehtinud rasedus- ja sünnituspuhkusest ning sünnitushüvitisega kaetud perioodist viidi alates 1. aprillist üle vanemahüvitise süsteemi. See tähendab, et lisaks emapuhkusel

oldud päevade eest makstavale ema vanemahüvitisele, mida on võimalik saada kuni 100 kalendripäeva, tekib ka jagatav vanemahüvitis, mida saavad vanemad kasutada 475 päeva ulatuses. Seega puhkusepäevade arv ei muutu, kuid pikeneb vanemahüvitise saamise periood. Emapuhkusel olemise aja eest on võimalik saada ema vanemahüvitist.

Emapuhkuse ajal on emal õigus saada vanemahüvitist kuni 100 järjestikust kalendripäeva, millest kuni 70 kalendripäeva enne lapse eeldatavat sünnikuupäeva.

KASULIKKU Emapuhkusele on õigus neil, kel tekib see õigus pärast 1. aprilli 2022.

Neile emadele, kellel tekkis enne 1. aprilli õigus rasedus- ja sünnituspuhkusele, kohaldatakse seni kehtinud süsteemi ka pärast 1. aprilli. Töötaja teavitab tööandjat emapuhkusele jäämisest vähemalt 30 kalendripäeva ette, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti, välja arvatud juhul, kui etteteatamist ei saa asjaolusid arvestades mõistlikult eeldada.

Isapuhkus ja isa vanemahüvitis

Isapuhkuse asjus muudatusi ei ole.

Isal on jätkuvalt õigus saada isapuhkust 30 kalendripäeva ulatuses ühes osas või osade kaupa ajavahemikul 30 päeva enne arsti või ämmaemanda määratud eeldatavat lapse sünnikuupäeva kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Tööandjal on õigus keelduda isapuhkuse andmisest lühema kui seitsme kalendripäeva pikkuse osana.

Vanemapuhkus

Alates 1. aprillist 2022 on uue puhkuseliigina sätestatud töölepingu seaduses ka vanemapuhkus. Sisuliselt kujutab see endast senist lapsehoolduspuhkust.

30 kalendripäeva

minimaalselt tuleb töötajal tööandjale ette teatada ema- või vanemapuhkusele jäämisest.

Vanemapuhkust on õigus mõlemal vanemal samaaegselt kasutada 60 päeva ulatuses. Ülejäänud päevadel on õigus vanemapuhkusele korraga vaid ühel inimesel. Vanemapuhkust on õigus kasutada kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Töötaja teavitab tööandjat vanemapuhkusele jäämisest või vanemapuhkuse katkestamisest vähemalt 30 kalendripäeva ette, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Õigus vanemapuhkusele tekib alates 1. aprillist 2022. Neil, kes seni on kasutanud osaliselt või täielikult lapsehoolduspuhkust, kantakse see alates 1. aprillist üle vanemapuhkusena kasutatud päevadena. Töötaja teavitab tööandjat vanemapuhkusele jäämisest või vanemapuhkuse katkestamisest vähemalt 30 kalendripäeva ette, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti.

Jagatav vanemahüvitis

Jagatava vanemahüvitise saamise õigus on lapse vanemal. Kui ema vanemahüvitis ja isa vanemahüvitis on vanemate individuaalõigus, siis jagatav vanemahüvitis on vanemate vahel jagatud õigus, mis tähendab, et vanemad võivad ise otsustada, kumb neist hüvitist saama hakkab. Jagatava vanemahüvitise ajal on lubatud töötada ja tulu teenida. Jagatava vanemahüvitise saamisega kaasneb riiklik ravi- ja pensionikindlustus. Jagatavat vanemahüvitist saab ennekõike vanem, kes on vanemapuhkusel. Kui kumbki vanematest vanemapuhkusel

ei ole, valivad vanemad ise, kumb neist jagatavat vanemahüvitist saab.

Lapsepuhkus ja lapsepuhkuse hüvitis

Mõni väga oluline ja põhimõtteline muudatus on ka lapsepuhkuse korras.

Lapsepuhkusele hakkab olema õigus mõlemal vanemal kümme tööpäeva ühe lapse kohta kuni lapse 14-aastaseks saamiseni, kuid mitme lapse kohta kokku kõige rohkem 30 kalendripäeva ühes kalendriaastas. Varem oli lapsepuhkust võimalik saada aastas kolm päeva lapse kohta, kuid mitme lapse korral mitte rohkem kui kuus päeva.

Milliste muudatustega peab arvestama tööandja?

Kui praegu peab töötaja teavitama tööandjat lapsehoolduspuhkusele jäämisest või lapsehoolduspuhkuse katkestamisest 14 kalendripäeva ette, siis edaspidi on etteteatamise tähtaeg nii emapuhkuse, isapuhkuse kui ka vanemapuhkuse puhul vähemalt 30 kalendripäeva. See muudatus sai eelnõusse sisse kirjutatud tänu kaubanduskojale, kes selle eest seisis.

Arvestada tuleb ka sellega, et lapsepuhkused enam ühe aasta jooksul ei aegu. Kui varem oli töötajal võimalik võtta lapsepuhkust sõltuvalt laste arvust kuni kuus päeva aastas, siis nüüd on neid võimalik võtta iga lapse kohta kuni kümme päeva lapse 14-aastaseks saamiseni. Ühes kalendriaastas ei tohi seejuures võtta lapsepuhkust üle 30 päeva, sõltumata laste arvust. Tööandja ei pea pidama arvestust töötaja puhkusepäevade kohta – seda teeb sotsiaalkindlustusameti automatiseeritud süsteem, mis ei luba esitada vanemapuhkuse või lapsepuhkuse taotlust, mida töötajal ei ole õigus saada.

Kõiki hüvitisi maksab sotsiaalkindlustusamet, seega hüvitiste pärast peavad tööandjad muretsema minimaalselt. Mured võivad tekkida aga siis, kui töötajate eest on maksmata jäetud sotsiaalmaks, sest mida vähem on seda tasutud, seda väiksemad on ka töötajate hüvitised.

Küll aga on oluline muudatus näiteks see, et avalduse vanemapuhkusele või lapsepuhkusele jäämiseks teeb töötaja uue korra järgi sotsiaalkindlustusametile. Tööandja saab seejärel sellest teada e-posti teel.

Tööandjal on õigus puhkuse andmisest keelduda, kui selleks on olemas alus (näiteks kui töötaja ei ole taotluses järginud etteteatamistähtaegu).

Tööandjal tasub tähele panna ka seda, et vanemapuhkusel ja lapsepuhkusel viibitud aeg läheb arvesse ka üldises puhkusearvestuses. See tähendab, et põhipuhkuse pikkust arvestades tuleb töötamisena vaadelda ka neid päevi, mil töötaja viibis vanemapuhkusel või lapsepuhkusel.

Perehüvitiste süsteemi muudatustega seotud küsimuste tekkimise korral võib kirjutada kaubanduskoja juristidele aadressil juristid@koda.ee.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 2 / 2022

25

GALERII Fotod: Merit Fimberg-Espuch ja Liisi Kirschenberg

Horvaadid käisid Eesti ärivõimalustega tutvumas 14. märtsil külastas Eestit Horvaatia välisminister Gordan Grlić Radman koos äridelegatsiooniga. Kaubanduskojas toimus selle visiidi raames äriseminar.

Eesti välisminister Eva-Maria Liimets sõnas, et kahe riigi majandussuhetes on suur potentsiaal kaitsetööstuses ja IKT-sektoris. Samuti peab ühiselt jätkama kolme mere algatuse võimaluste avamist meie ettevõtete jaoks. Äriseminarile järgnesid kohtumised ettevõtete vahel. Nii Eesti kui ka Horvaatia ettevõtjad tõdesid, et hoolimata virtuaalsetest võimalustest annab ühes ruumis viibimine ja näost näkku kohtumise korraldamine väga palju positiivset energiat ning vabalt kohvitassi juures toimuvate arutelude käigus tekib uusi ideid koostööks.

Mait Palts arutamas koostööd Horvaatia kaubanduskoja rahvusvahelise osakonna juhi Suzana Knezeviciga.

Allikas: välisministeerium

Horvaatia välisminister Gordan Grlić Radman avab äriseminari.

Eesti ja Horvaatia ettevõtjad suhtlemas Horvaatia välisministriga, esiplaanil Eesti kaitsetööstuse liidu klastrijuht Rene Ehasalu.

26

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 2 / 2022

Horvaatia välisminister Gordan Grlić Radman (keskel) koos Horvaatia ettevõtte LeverUP esindaja Robert Gelo ning sama ettevõtte Põhjamaade ja Baltikumi äriarendusjuhi Märt Jõesaarega.

GALERII

Eesti toit Dubais

D

ubais toimus veebruari keskel maailma suurim toidu- ja joogisektori mess Gulfood, kus olid ühisstendiga esindatud 20 Eesti toidu- ja joogisektori ettevõtet. Ühtlasi viibis Araabia Ühendemiraatides 14.–18. veebruarini visiidil maaeluminister Urmas Kruuse, keda saatis kaubandus-tööstuskoja kokku pandud äridelegatsioon. Sinna kuulusid Eesti toiduettevõtted Saidafarm, Chaga, Freezedry, BioCC ja Viking Trading. Visiidi eesmärk oli aidata kaasa koostööle Araabia Ühendemiraatidega ning ärisuhete arendamisele põllumajanduses ja toiduainetööstuses.

Kaubanduskoda korraldas Dubais koos maaeluministeeriumi, toiduliidu, põllumajanduskoja, Eesti saatkonnaga Abu Dhabis ja EAS-iga ligi 150 osalejaga Eesti toidu turundusürituse, kaasates sellele nii kohalikud ettevõtted kui ka meedia.

Eesti toidu promoüritusel valmistati toidud osaliselt Eestist toodud toorainest, süüa tegi Dmitri Rooz, kes on Eestit mitu korda esindanud n-ö kokkade olümpial Bocuse D’Oril.

Allikas: kaubanduskoda ja maaeluministeerium

Vasakult: Mermi Kangur (Freezedry), Helve Särgava (Saidafarm), Justin Hein (BioCC) ja Juhan Särgava (Saidafarm) kohtumas AÜE distribuutoriga.

Dmitri Rooz valmistamas kilujäätise suupistet.

Äridelegatsioon külastas koos maaeluminister Urmas Kruusega Marmum Dairyt.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 2 / 2022

27

PERSONALIOTSING

Piilume LinkedInis värbamise kulisside taha LinkedIn on kõige enam kasutatud värbamistööriist. Värbajad ja personalijuhid kasutavad spetsiaalset LinkedIni versiooni, mille nimi on Recruiter. Selle abil on võimalik näha kõikide kasutajate profiile, sealhulgas nende omi, kellega sa pole teise või kolmanda astme kontakt.

28

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 2 / 2022

TIINA JARVET PEREIRA karjäärinõustaja ja LinkedInis värbaja

PERSONALIOTSING

S

attusin värbamise valdkonda just siis, kui LinkedIn turule ilmus, ja olen olnud aktiivne LinkedIni kasutaja sellest ajast saati. Tavakasutajale piisab tasuta LinkedIni versioonist täiesti. Värbajatel on valida kahe andmebaasi vahel: Recruiter Lite ja Recruiter. Esimene neist on piiratud versioon ja igakuine kuumaks on 160 eurot. Seevastu ligipääs Recruiteri andmebaasi maksab aastas ligi 10 000 eurot.

Värbamine LinkedIni kaudu

Recruiteri andmebaas täieneb ja täiustub pidevalt. See annab esmalt juurdepääsu kõikidele LinkedIn profiilidele ning samuti vihjeid, millised kandidaadid vastavad sinu vajadustele kõige suurema tõenäosusega. See informatsioon sõltub eri faktoritest ja kogutud andmetest, mille kasutaja ise on sisestanud.

Esiteks, kas kandidaat jälgib sinu firma LinkedIni lehekülge ja kas ta on varem LinkedIni kaudu sinu firmas tööd otsinud. Teiseks, kas ta on oma leheküljel täitnud Open to -alajaotuse. Sinna on igaühel võimalik kirjutada, millises geograafilises piirkonnas töötamisest ta huvitatud on, töö nimetus/positsioon, alguskuupäev, kas kaugtöö või hübriidtöö. Alates selle aasta algusest on võimalik täpsustada ka tööaegu: näiteks töötamine hommikuti, öösiti või pühade ajal.

Teine uuendus on see, et saad viidata, kas eelistad täis- või poole kohaga tööd, praktikat või lepingulist tööd (FIE). Kolmas tähtis faktor, mis sind otsingunimekirja etteotsa tõstab, on see, kas sul on samas asutuses töötavaid kontakte. See ei pea olema keegi personalivaldkonnast ega ka osakonnast, kus töötada tahaksid, vaid piisab lihtsalt ühest kontaktist samas asutuses.

Pandeemia ajal liikus võrgustumine digitaalsetesse kanalitesse ja LinkedInist on kindlasti kasu ka tööotsingutes.

Tehisintellekt annab Recruiteris ka soovitusi, milline kandidaat on suurema tõenäosusega valmis töökohta vahetama. Näiteks kui kandidaat on samas firmas kauem töötanud kui tema kolleegid, ilmub teade, et kandidaat on samas firmas töötanud 9,4 aastat.

Keskmine töötaja lahkub firmast X pärast 2,9 aastat. Sama viide tehakse ka eri positsioonide kohta. Näiteks kandidaat on firmas X töötanud 16,4 aastat. Turundusjuhid samas firmas lahkuvad pärast 2,5 aastat.

Tööotsimine LinkedIni kaudu

LinkedIn on värbajatele otsingumootoriga andmebaas, nagu Google

LinkedIn on värbajatele otsingumootoriga andmebaas, nagu Google tavaotsijale.

Kõige tähtsam info algusesse!

Tänapäeval kasutab juba 57% LinkedIni liikmetest leheküljele pääsemiseks mobiilirakendust.

Seetõttu on väga tähtis arvestada järgmiste üksikasjadega. h Liiga väike font on mobiiliäpis loetamatu. h Profiilifotol peaksid olema su pea ja õlad, mitte kaugelt tehtud foto, kus kõneled laval. h Veendu, et su foto on kõigile nähtav. Ilma fotota profiilid ei tekita usaldust. h Alati pane tähtsaim info algusesse, sest mobiilirakenduses on näha vaid esimesed paar rida, kogemuste sektsioonis esimesed kaks rida, oskustes kolm esimest oskust, soovitustes kolm esimest soovitust jne.

Kas teadsid? h LinkedInis on üle 800 miljoni kasutaja üle kogu maailma. Uusi kasutajaid liitub iga päev. h LinkedIn on kõige enam kasutatud värbamistööriist.

tavaotsijale. Tähtis on lisada õiged võtmesõnad, mille järgi inimene tahab, et tulevased tööandjad teda leiaksid. Kuidas täpselt teada, millised on õiged võtmesõnad? h Skill assesments ehk hinnang oskustele. Tänu LinkedIn Learningule on inimestel võimalik teha LinkedInis teste ja seeläbi värbajate nimekirja etteotsa sattuda. Kandidaatidel, kes tegid oskuste testi ja teenisid oskuste tunnustusmärgi, on 20% tõenäolisem, et nad leiavad uue töökoha. Värbajad saavad Recruiteris valida kandidaate, kes on vähemalt ühe oskuste hindamise edukalt läbinud. h Teine võimalus veendumaks, et oled oma profiilil täitnud õiged võtmesõnad, on võrrelda spetsiifilisi oskuste nõudeid töökuulutustes ja töökirjeldustes. Tegemist peab olema samade sõnadega ja mitte sünonüümidega. Eri firmades kasutatakse erinevat terminoloogiat ja selleks, et mitte värbajate radarilt välja jääda, peaksid kõik tähtsad võtmesõnad kaetud olema. Pole tähtis, millises osas need võtmesõnad su profiilil on, kas kogemuste juures, oskuste all või tutvustuses. Kõik profiili osad on otsingumootoris leitavad. h Tähtis on oma profiilil mainida, mida oled teinud ja mis on sinu praegused vastutusalad, aga kõige tähtsam on suunata oma profiil tulevikule, kuhu sa tahad jõuda. Näiteks kus valdkonnas ja millisele positsioonile soovid järgmise karjäärisammuna kandideerida. h Tehisintellekt tõstab esile (spotlights) inimese eri positsioone samas firmas ja nende arvu alates kahest eri positsioonist. Seetõttu on väga tähtis oma LinkedIni profiili ajakohastada ja kõik firmasisesed edutamised ära märkida. h Kohenda oma LinkedIni URL-i link ning lisa see CV-sse ja e-posti allkirja. h Kui oled tööotsija, siis lisa oma kontaktandmed profiili eri sektsioonidesse, et sind oleks võimalik kätte saada. Näiteks pane foto bännerisse, alajaotusesse „About“ ja ka kogemuste sektsiooni.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 2 / 2022

29

TURISM

Tallinna vanalinn konivabaks!

Tourbani projektis osalev Eesti reisikorraldaja Your Guide tahab projekti tulemusena vähendada Tallinna vanalinnas vedelevate sigaretikonide arvu. Kuidas seda täpsemalt tehakse, kirjeldas Teatajale ettevõtte esindaja Katri Kulm.

EVELIN VAHTRA kaubanduskoja kommunikatsioonijuht

Millega tegeleb Your Guide?

Oleme üle kümne aasta tegelenud hispaaniakeelsete giiditeenuste pakkumisega nii Tallinnas kui ka mujal Eestis. Kindlasti tutvustame Tallinna vanalinna, miljöö- ja rohealasid, aga korraldame ka päevaseid väljasõite Lahemaale ja läänerannikule.

Kuidas tekkis mõte luua sustainable pocket ashtray (SusPAT)?

Alates 2020. aastast on ettevõte tegelenud uue kestliku kaubamärgi väljatöötamisega. Üks võtmeküsimus sel teekonnal on ekskursioonidel tekkiva prügihulga vähendamine ja käitlemine. Kord Gran Canarial viibides nägin Las Canterase rannas põnevat lahendust: külastajatele jagati tasuta tuhatoose, mida sai liiva sisse torgata.

Samas sain aru, et tuhatoosist üksi oli vähe, et konid rannaliivale vedelema ei jääks. Puudu oli kasutajate teadlikkust suurendav informatsioon. Paljud suitsetajad viskavad koni maha, kuna nad ei ole teadlikud selle keskkonnamõjust.

Samas võib üks koni mürgitada näiteks kuni 1000 liitrit vett! Seda infot analüüsides tulimegi meeskonnaga mõttele, et meil kui giididel on olemas vajalik verbaalne „võti“ selleks, et jagada inimestele kasulikku teavet ja selgitusi.

Nii arenes välja idee jagada turistidele kaasaskantavaid tuhatoose, mida on lihtne ekskursioonil olles kasutada, aga mis toimivad ühtlasi laialdasema infokanalina keskkonnateadlikkuse parandamiseks.

Miks olete võtnud konide vähendamise enda missiooniks?

Olen 15 aastat giiditööd tehes kurbusega näinud, kuidas turistidest jääb linnaruumi ja loodusesse maha suur

30

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 2 / 2022

hulk prügi. Ühel hetkel langetasin otsuse, et midagi tuleb ka omalt poolt ära teha. Konidest on saanud maailma levinuim prügi ja see on üks suurimaid merede saastajaid. Küsimus on ka selles, kuidas parandada turistide teadlikkust neid pahandamata, sest turistile ei meeldi kuulda, et ta oma tegevusega kedagi kuidagi kahjustaks.

Selleks oleme otsustanud kasutada kommunikatsiooniekspertide abi, et sõnum jõuaks kasutajateni positiivses võtmes.

tegelenud, siis konkreetse tegevuskava ja tegelike sammudega teeme algust just nüüd. Loodame esimesed taskutuhatoosid ekskursioonidel kasutusele võtta sel suvel, kuid sellega ei ole projekt kindlasti lõppenud. Väga oluline on hinnata reaalset mõju, mis meie algatusel on linnaruumi puhtamaks muutumisel. Selleks tuleb analüüsida kasutajate tagasisidet ja teha kokkuvõtteid, et toodet edasi arendada. Esimese hästi toimiva prototüübi soovime valmis saada aasta pärast.

Mis teeb taskutuhatoosi eriliseks?

Kaasaskantav taskutuhatoos on kuumakindel, lukustab lõhnad ja on korduvkasutatav. Sellesse saab ekskursioonil olles suitsukonid ja tuha kokku koguda. Tuhatoosile on trükitud QR-kood, millelt leiab kaardirakenduse avalike tuhatooside asukohtadega, kuhu hiljem tuhatoosi sisu tühjendada saab. Samuti kuulub digilahenduse juurde veebileht ja sotsiaalmeediakanalid, kus inimesed saavad fotosid ja tekste postitades jagada oma positiivset kogemust. Kaardirakendus ja veebileht täienevad pidevalt uue infoga.

Eriliseks teebki taskutuhatoosi selle juurde kuuluv infokanal. Viimase juures on tähtis info kvaliteet, mis tänu digilahendustele on tänapäevane ja interaktiivne.

Kuidas taskutuhatoosi kasutada?

Ekskursiooni alguses jagatakse suitsetajatele kaasaskantavad taskutuhatoosid, mis on valmistatud kuumakindlast materjalist ning mis võimaldab kasutajal panna põlev sigaretiots otse taskutuhatoosi. Tuhatoosil oleva QR-koodi abil pääsevad külalised veebilehele, mis sisaldab kaarti avalike tuhatooside asukohtadega, kuhu saab ekskursiooni ajal kogunenud sigaretikonid tühjendada. See motiveeriks ja julgustaks meie kliente säästvama käitumise suunas tegutsema. Veebileht sisaldab keskkonnainfot, aga ka väga praktilist ja harivat teavet külastajate taaskasutusharjumuste parandamiseks. Audiovisuaalne suhtlus videote kaudu julgustab osalema ning loob soodsa pinnase koostööks prügi sorteerimise algatustega.

Mis järgus projekt on?

Tourbani kiirendiprogramm algas alles 1. märtsil ja kestab 12 kuud.

Kuigi oleme oma ideega mõnda aega

Millisena näete SusPAT-i mõju?

Loodame, et turistide poolt maha visatud konide hulk väheneks märkimis-

TURISM väärselt. Selle tulemusena on meie linn visuaalselt puhtam ning ühtlasi hoiame loodust ja säästame elukeskkonda. Tallinn kui 2023. aasta Euroopa roheline pealinn on samuti võtnud fookusesse sigaretikonide saaste vähendamise Läänemeres. Saame oma tegevusega algatuse „Meri algab siit“ õnnestumisele kaasa aidata. Tõelist mõju saame aga mõõta konkreetseid näitajaid analüüsides. Meie teenuse tagasisidevorm annab võimaluse koguda täpseid andmeid turistide käitumise kohta ning mõõta, kui paljud suitsukonid ei sattunud tänavatele ja läksid õigesse prügikasti. Seetõttu on meie jaoks väga oluline teha koostööd ka teiste sarnaste ettevõtetega, et julgustada neid samu andmeid koguma. Kui on rohkem teadlikke külastajaid ja reisikorraldajad teevad koostööd, et oma klientidele infot anda, siis saavutatakse sigaretiprügi vähendamine kiiremini.

Keskkonnamõju kõrval peame oluliseks ka sotsiaalse mõju hindamist. Kohusetundlikud ja lugupidava suhtumisega turistid on kohalike poolt rohkem aktsepteeritud. Kui turistide käitumine muutub vastutustundlikumaks, siis on sellel positiivne mõju turismisektorile üldiselt.

Kas taskutuhatoose võiksid kasutada ka linnaelanikud?

Jah, kuid see peab olema kohalikus keeles. Ma usun, et elanikud võtaksid algatuse väga hea meelega vastu, sest mitte kellelegi ei meeldi näha enda ümber prügi. Mõnikord on asi selles, et puudub hea lahendus, kuhu prügi panna.

Kõige tähtsam on teadlikkuse suurendamine. Selles mõttes töötab taskusse mahtuv tuhatoos väga hästi infokanalina. Kui inimene saab mobiiltelefoni alla laadida rakenduse, kus on info, mis teda huvitab, siis on lootust, et midagi hakkab muutuma. Ainult sorteerimiskastile väikeses kirjas kirjutatud tekstist, mis sinna panemiseks sobib ja ei sobi, tänapäeval masside informeerimiseks ei piisa.

Kas tulevikus on plaanis laieneda ka üle Eesti ja Euroopa?

Jah, seda teenust on väga lihtne rakendada teistes Eesti linnades ja piirkondades, näiteks rahvusparkides.

Samuti soovime laieneda ka mujale Euroopasse, kus juba on sarnaseid algatusi tehtud, kuid puudu jääb innovatiivsetest digilahendustest, mis toimiksid efektiivse infokanalina.

Katri Kulm veab Tourbani projekti raames tegevusi, mille eesmärk on panna suitsetavad turistid taskutuhatoose kasutama. Tuhatoosil oleva QR-koodi abil saab ka keskkonna säästmise kohta infot. Foto: Gersom Arbelo Ojeda

Algas kestliku linnaturismi arendamise kiirendiprogramm Tourbani projektis sai 1. märtsil alguse 12-kuuline rahvusvaheline kiirendiprogramm, KAIE TROPP kus osaleb 60 ettevõtet seitskaubanduskoja eksporditeenuste mest Euroopa turismilinnast: koordinaator Barcelonast, Amsterdamist, Budapestist, Kopenhaagenist, Dubrovnikust, Kielist ja Tallinnast. Kiirendiprogrammis osalejatele antakse tegevusteks kuni 10 000-eurone stipendium iga ettevõtte kohta. Samuti pakutakse mentorlust ja tehnilist tuge, arvukalt koolitusi ning võimalusi oma professionaalse võrgustiku arendamiseks. Tourbani kiirendiprogrammis osaleb jätkusuutlikkuse projektidega seitse Eesti turismiettevõtet. h Reisibüroo Estravel plaanib välja töötada tarkvara, mis minimeerib ettevõttes tekkivaid e-jäätmeid, vähendades nii nende enda kui ka klientide CO2 jalajälge. h Reisikorraldaja Your Guide plaanib vähendada maas vedelevate sigaretikonide arvu Tallinna vanalinnas. h Marta Külalistemaja on seadnud eesmärgi, et nende külastaja saaks lisaks traditsioonilises, looduslikest materjalidest restaureeritud puitmajas majutumise kogemusele ka teavet ning võimaluse osaleda säästvat elustiili õpetavates töötubades ja üritustel. h Hotellid City Box Tallinn ning Kalev Spa Hotell ja Veekeskus soovivad saavutada keskkonnamärgise Green Key ehk Roheline Võti. h Navicup OÜ eesmärk on arendada veebilehte, mis pakub individuaalseid audioekskursioone. h Food Sightseeing Estonia brändi all tegutsev reisikorraldaja plaanib muuta oma ärimudeli jätkusuutlikumaks, vähendades rühmade suurusi, pakkudes virtuaalseid reise ning kasutades rohkem kohalikku päritolu tooteid ja kaupu.

Tule osalema!

Tourbani projekti käigus tehakse tänavu kümme veebiseminari, kuhu on oodatud osalema kõik huvilised. Lähikuude seminarid: h 12. aprillil kella 11.00–12.30 „Jätkusuutlik ja digitaalne personalijuhtimine turismiettevõttes“ h 27. aprillil kella 11.00–12.30 „Nutikas ressursside kasutamine: energia ja vesi“ h 12. mail kella 12.00–13.30 „Külastajate kaasatus ja rahulolu“ Lisainfo: www.koda.ee, https://community.tourban.eu

Tourbani projekti eesmärk on tõsta linnaturismi ettevõtete jätkusuutlikkust ja konkurentsivõimet. Turismiettevõtteid toetatakse rahvusvaheliste parimate praktikate kasutuselevõtmisel ja uuenduslike lahenduste väljatöötamisel. Projekti rahastab Euroopa Komisjon ettevõtete konkurentsivõime ja VKE-de programmi COSME raames.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 2 / 2022

31

PERSONALIJUHTIDE VÄLJASÕIT TALLINNA 12.—13. MAI 2022

Miks osaleda personalijuhtide väljasõidul pealinna?

•• Esiteks, grupiga on võimalik külastada ettevõtteid, kuhu üksi ei pääseks.

•• Teiseks, väljasõit on suurepärane võimalus saada kahe tööpäeva jooksul kiirülevaade paljudest avaliku sektori teenustest, mis personalijuhtidele igapäevatöös abiks.

•• Kolmandaks, personalijuhtide võrgustumine ning omavaheline kogemuste jagamine on märksa lihtsam näost näkku kui ekraani kaudu.

Kahe päeva jooksul külastame erinevaid Tallinna organisatsioone, et saada uusi kogemusi ning vaatenurki, mis aitavad tänases tööturuolukorras silma paista. Tööjõuturul toimuvaga tutvume töötukassa karjäärikeskuses, võõrtööjõu kaasamise teemadel räägime Rahvusvahelises majas, kus saame ka ülevaate Work in Estonia tegevustest. Ülemiste City kuuleme, miks on vaja sealset personalijuhtide võrgustikku, ning Fonteses tuleb juttu juhi rollist heaolu saavutamisel. Esimese päeva lõpetame lennuliiklusteeninduse külastusega. Väljasõidu teisel päeval jagavad oma personalitöö väljakutseid Starship Technologies, Natura Siberica ning Balbiino.

OSALUSTASU Registreerimisel enne 18. aprilli: Kaubanduskoja liikmele 319 € + KM Mitteliikmele 639 € + KM

Loe lisaks ning registreeru: www.koda.ee/sundmused/HRTallinnas Väljasõidu korraldamisel lähtume kehtivatest piirangutest ning nõuetest, mis tulenevad vastuvõtjate riskijuhtimisest.

JÄRELKASV

LAPSED LÄKSID VANEMATEGA

tööle kaasa!

21. veebruaril toimus algatus „Tööle kaasa!“, mille raames avasid Eesti ettevõtted uksed oma töötajate lastele, et neil oleks võimalus vanemate töö ja töökeskkonnaga lähemalt tutvuda.

ANNELI PERNE kaubanduskoja turundus- ja liikmesuhete projektijuht

K

oolide jaoks on algatus hea võimalus teha koostööd lapsevanematega ja korraldada õpilastele praktiline õppepäev, mida kombineerida karjääriõppega. Tööandjatele loob algatus võimaluse tutvustada lastele ja noortele oma valdkonda, panustada järelkasvu ning olla avalikkuses märgatud kui sotsiaalselt vastutustundlik ja peresõbralik ettevõte.

Nagu eelneval kahel aastal, oli ka sel korral päeva korraldamine tervisekriisi tõttu keerulisem kui varasemalt.

Mitu registreerunud kooli andsid teada, et just algatuse toimumise ajal oli õpilaste seas palju haigestumisi, mistõttu sai päevast osa võtta kavandatust vähem lapsi. Viiruse leviku takistamiseks olid paljudel tööandjatel seatud ka piirangud külla tulevate inimeste vastuvõtmisel.

Osalejatelt positiivne tagasiside

On suur rõõm tõdeda, et keerulisele olukorrale vaatamata leidsid paljud tublid koolid ja tööandjad siiski võimaluse osaleda. Kokku osales umbes 3000 õpilast, 120 kooli ja 550 tööandjat. Sel aastal kasutasime uuendatud töölehti, mille abil said õpilased päeva jooksul kogetut paremini mõtestada ja hiljem klassikaaslastega jagada.

Siinkohal toome välja mõned näited meile saabunud tagasisidest. „Kõige enam huvilisi oli 6. klassis, kus vanemad olid avatud ja aktiivsed.

Töölehed said täidetud sisuliselt ja täpselt, räägiti olulistel teemadel ametite kohta. Tutvuti töökeskkonna, -vahendite ja -põhimõtetega. Õpilased jutustasid oma muljetest suure õhinaga.“ Heimtali põhikool

Rõõmsad lapsed Artesyn Biosolutions Estonias. Foto: Artesyn Biosolutions Estonia

„Selline õppepäev on lastele väga huvitav ja emotsionaalne. Töölehtede täitmine ja tagasiside andmine klassis teeb sellise kogemusliku õppimise tõhusaks. See on ka väga hea moodus vanemate kaasamiseks kooliellu.“ Paide Hammerbecki põhikool „Tagasiside lastelt ja vanematelt oli väga positiivne. Välja toodi, et võiks isegi rohkem selliseid päevi olla, mitte ainult aastas korra. Kõige rohkem meeldis lastele ikkagi ise käed külge panna, kuigi ka niisama maja peal tuuri teha ja vaadelda oli vahva. Üks lastest lubas tulevikus Foxwaysse tööle tulla.“ Foxway OÜ „Lastele väga meeldis ning ilmselt sõltub palju ettevõtte poolsest programmist – meie tegime palju „käed-küljes“-ülesandeid, kus lapsed said ise kaasa lüüa.“ Artesyn Biosolutions Estonia

Kas teadsid? „Tööle kaasa!“ on Eesti Kaubandus-Tööstuskoja algatus, mis toimus juba viiendat korda. Aastate jooksul on algatus saanud head tagasisidet ning nii mõnedki osalenud koolid ja tööandjad on öelnud, et see on muutunud neile traditsiooniks.

Algatuse elluviimisel on kaubanduskoja partnerid töötukassa, haridus- ja noorteamet, haridus- ja teadusministeerium ning Eesti karjäärinõustajate ühing.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 2 / 2022

33

TURUNDUS

Kuidas luua sisemisi brändisaadikuid 19. sajandil oli tavaline, et tootja kinnitas toodete kvaliteeti oma perekonnanimega.

Võtkem näiteks Thierry Hermès, Hermèsi asutaja, kes sai Pariisi Beau Monde’i ja Euroopa kuninglike perekondade seas tuntuks tippkvaliteediga hoburakmete tootjana.

Ettevõtted muutusid „inimlikuks“, kuna nende asutajad ja omanikud olid nende avalik nägu, mis aitas luua klientidega isiklikke ja usalduslikke suhteid.

Sisemiste brändisaadikute tüübid Maskott Avatar

Tegevjuht Asutaja

Kas kujundad oma kaubamärgi näo karismaatilisest liidrist või asutajast (või koguni mitmest)?

Kunstiline juht Ekspert

Kas kujundad oma kaubamärgi näo väljamõeldud tegelaskuju abil?

Kas kujundad oma kaubamärgi näo kunstilisest juhist või eksperdist?

YOOX-i Daisy Steve Jobs

Karl Lagerfeld

B

rändile näo andmine on selle muutmine inimlikuks suhtepartneriks. Kliendid soovivad aga endiselt seostada nimesid ja nägusid kaubamärkidega, mida nad armastavad sama palju kui sajand tagasi.

Kõige sagedamini võivad moedisainerid, aga ka paljud teised loojad saada tuntud persoonibrändideks.

Näiteks kuulus Briti juuksur-stilist John Frieda, Itaalia arhitekt Renzo Piano või Michelini tärniga pärjatud prantsuse kokk Pierre Hermé, kes arendasid oma isiklikud kaubamärgid mitme miljoni dollariliseks äriks. Nende edu retsept: nad jätkavad oma kunstnikukuvandi kasvatamist. Nii nagu maalikunstnik allkirjastab oma tööd, seostavad kokad oma nimesid tunnustoitude ja -maitse-

34

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 2 / 2022

KLAUS HEINE Pariisi Emlyoni ärikooli turundusprofessor

tega (näiteks Pierre Hermé l’Ispahan) või isegi esitlevad köögikollektsioone nagu kõrgmoe majad – et edastada oma nägemust maailmast taldriku abil.

Tegelikult peaks iga bränd looma ettevõtte sees vähemalt ühe võimsa persoonibrändi. Brändi identiteedi arendamiseks mõelge sellele, keda oma ettevõtte juhtmeeskonnast soovite näha inimesena, keda teie kliendid näeksid teie kaubamärgi näona. Seda inimest tuleks arendada persoonibrändina, mis esindab ettevõtet. Bränd võidab

suurema tõenäosusega oma publiku usalduse, kui see on tihedalt seotud isiksusega, kel on meeldiv ja loomulik positiivne sära.

Kuidas aga leida sisemist brändisaadikut? Ja kuidas teda kasutada?

Võtmeküsimus on, kellest ettevõtte sees peaks saama ettevõttesisene brändisaadik. Nagu on näidatud illustratsioonil, kasutavad kaubamärgid tavaliselt oma sisemiste kaubamärgisaadikutena järgmist kolme positsiooni. h Tegevjuht/asutaja. Oma ettevõtte juhina olete parim kandidaat oma kaubamärgi näoks. Kui asutajaid on mitu, võib kaubamärgi avalik nägu viidata ka perekonnale (näiteks Missoni, Zegna) või äripartnerite rühmale (näiteks Dymant, Diptych). Head näited kuulsatest

TURUNDUS tegevjuhtidest on Steve Jobs, Richard Branson ja Elon Musk.

On palju tõendeid selle kohta, et karismaatilisel juhil võib olla tohutu mõju üldsuse arusaamale kaubamärgist. h Kunstiline juht/ekspert. Loominguline/kunstiline juht on kõrgeim loominguline ametikoht ja on nagu brändi koormeister tipptasemel kultuuri- ja loomemajanduses.

Ta vastutab üldise loomingulise kontseptsiooni eest ning otsustab, millised ideed ja kujundused välja töötatakse. Seega on tal müügile tohutu mõju. Karl Lagerfeld on kõige prototüüpsem näide kunstilisest juhist ja sisesaadikust, kes on suuresti mõjutanud kaubamärgi moeautoriteeti ja prestiiži. Teadusmahukate tööstusharude ettevõtted võiksid määrata oma kaubamärgi näoks eksperdi või teadusvaldkonda esindava juhi (peainseneri või teadus- ja arendustegevuse direktori). h Väljamõeldud tegelased/maskotid/avatarid. Betty Crocker on väljamõeldud tegelane ja oma kookide poolest kuulus bränd. Ta „sündis“ 1921. aastal, kui toidutootja Washburn-Crosbyle saadetud kirjadele küpsetamise, toiduvalmistamise ja kodunõuannete kohta vastati ja vastused allkirjastati tema nimega.

Alustades kirjavahetust naisjuhi rollist, sai ta hiljem tõelise hääle kokandusraadio saatejuhina, seejärel trükiti temast portree reklaamidele ja tootepakenditele ning lõpuks palgati näitlejannad televisioonis Bettyt kehastama.

Kuigi aastakümned möödusid, näis Betty jäävat igavesti 32-aastaseks.

Temast kujunes Ameerika kultuuriikoon ja naissoost toiduvalmistamise autoriteet, kes inspireeris naisi küpsetamisnippide ja -retseptidega ning julgustas neid kööki minema ja midagi uut proovima.

See väljamõeldud naine andis turundusmeeskonnale võimaluse lisada toiduvalikusse inimlikkust.

Tema kasvav populaarsus aitas ettevõttel saavutada edu ning laiendada kaubamärki köögiriistadele ja kokaraamatutele.

Ajendatuna digitaliseerimisest ning sotsiaalmeedia ja vestlusrobotite üha suurenevast kasutamisest, kasvab nõudlus avataride ja virtuaalsete mõjutajate järele – nagu Daisy Yoox, humanoidrobot, mis näeb ilus välja ja on loodud YOOX-i riiete reklaamimiseks. YOOXi brändisaadikul on Instagrami leht ja ta on sõber Noonoouriga, moemaailma teise populaarse virtuaalse inimesega.

Kas karismaatiline saadik on alati parim valik?

Saja-aastaseid Euroopa korporatsioone käsitlevas uuringus leidsid teadlased Stadler & Dyer, et kõrgema tootlusega ettevõtete juhid ei olnud sageli karismaatilised ja olid tegelikult vähem karismaatilised kui madalama tootlusega ettevõtete juhid. Üks paljudest näidetest on kuulus karismaatiline tegevjuht Michael Armstrong, kes alustas agressiivset omandamisprogrammi ja muutis AT&T kõikehõlmavaks internetiettevõtteks. Tema tohutu läbikukkumine kajastub aktsiahinnas, mis langes 1999. aasta 64 dollarilt aktsia kohta vaid umbes 10 dollarile paar aastat pärast Armstrongi saabumist. Paljud teised sarnased ebaõnnestumised on näidanud, et karismaatilised juhid on (liiga) enesekindlad, kuid neil puudub sageli valdkondlik pädevus ning neil on kalduvus ilmutada üsna ebaeetilisi, massiliselt omakasupüüdlikke ja isegi nartsissistlikke isiksuseomadusi. Selle asemel, et kuulata oma inimesi, suudavad nad veenda kõiki oma juhtimist järgima – ka siis, kui see viib valesse suunda.

See näitab, et sisemiste brändisaadikute arendamine ei olegi nii triviaalne.

See ei tähenda sugugi (välise) karismaatilise juhi valimist – see võib olla isegi kahjulik. Tegelikult on sisemiste brändisaadikute arendamine ettevõtte edu oluline tegur, kui seda õigesti teha. Põhjus on selles, et see on seotud järgmiste brändingu- ja veenmistehnikatega: h Brändi humaniseerimine. Brändijuhid julgustavad tarbijaid sageli omistama oma kaubamärkidele inimlikke omadusi. Nad rakendavad kaubamärgi antropomorfiseerimise tehnikaid, kasutades brändi tegelasi, maskotte ja mis kõige tähtsam – agente ja saadikuid. Uuringud on näidanud, et inimestel on humaniseeritud kaubamärkide suhtes soosivam suhtumine. Järelikult kui meile mõni bränd meeldib, hindame me pigem selle kaubamärgi tooteid soosivamalt. Brändi inimlikuks muutmise tugevam tase võimaldab luua tihedama emotsionaalse sideme tarbijate ja kaubamärkide vahel, mõjutades lõpuks tarbijate eelistusi ja oste ning aidates saavutada kaubamärgi suhtes lojaalsust ja isegi armastust. h Brändi usaldus. Lisaks tajutavale pädevusele on brändi positiivsed kavatsused tarbijate jaoks suure tähtsusega, otsustamaks, kas nad usaldavad kaubamärki, kas neile see kaubamärk meeldib ja kas nad ostavad seda kaubamärki. Brändi taga olevatel inimestel on suur mõju brändi usalduse kujunemisele. Brändi avalik nägu ei pea olema kuulus, vaid aus ja ehe. h Kire põhimõte. See viitab ideele, et kirg on nakkav. Kui keegi (näiteks teie brändisaadik) on millegi (teie brändi eesmärgi ja toodete) vastu kirglik, siis on seda ka teised (teie tarbijad). Kuid paljud kaubamärgid jätavad kasutamata võimaluse näidata klientidele oma kirge oma missiooni vastu. h Mõju brändiportfellile. Sisemisest brändisaadikust saab emabrändi sees n-ö isiklik bränd. Tänapäeval esindab bränd tegelikult kaubamärkide portfelli, kaubamärkide perekonda, sh alambrände, isiklikke kaubamärke ning kaubamärgiga tooteid ja uuendusi. Nad peavad tegema koostööd, et luua emabrändile sünergiat ja lisandväärtust.

Näiteks esitlevad kõrgmoebrändid, nagu Chanel, oma loomingulisi juhte kunstnikena (nimetades nad ümber kunstiliseks juhiks) ja rõhutavad nende seoseid kunstimaailmaga. Mida rohkem nad oma loomingulisi juhte toetavad (oma alambrände), seda rohkem suurendavad nad oma prestiiži (põhineb allika usaldusväärsuse teoorial).

Tule osalema!

Kaubanduskoda korraldab 22. aprillil seminari, kus osalejad õpivad Klaus Heine näpunäidete ja praktiliste harjutuste abil, kuidas arendada sisemisi brändisaadikuid. Selleks, et näidata, kuidas kasutada sisemiste brändisaadikute eeliseid, keskendutakse seminaril eelkõige brändi humaniseerimisele ning kombineeritakse brändistrateegia tarbijapsühholoogia ja veenmistehnikatega.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 2 / 2022

35

EKSPORT

Müügijuht Ying Feng esindas Hiinas Eesti, Läti ja Soome puiduettevõtteid.

LEF-projekti foorumil edastas virtuaalse tervituse projektijuht Jānis Tilibs.

Fotod: kaubanduskoda

KÜMMEKOND EESTI PUIDUETTEVÕTET PAOTAS UST HIINA TURULE Lõpule on jõudmas neli aastat kestnud projekt LEF Network to China. Selle eesmärk on aidata Eesti, Läti ja Soome puitmajade ning muude puidust ehitus- ja sisustustoodete tootjad Hiina turule.

P

rojekt algas Hiina turu ülevaate ja meie regiooni tutvustava kataloogi koostamisega. Seejärel tehti kuuest moodulist koosnev Hiina ekspordi koolitusprogramm, kus said osaleda kõik Hiina turust huvitatud ettevõtjad.

Seejärel valiti Eestist, Lätist ja Leedust välja rühm ettevõtted, kellele keskenduti projekti edasiste tegevuste elluviimisel. Eesti puidusektori ettevõtetest osalesid Puidukoda, Estopuit, Astel, Toftan, Raitwood, Arcwood, Palmatin Wooden Houses, AB Tempt OÜ, Q-Haus Baltic ja Wermo.

Väljavalitud ettevõtetele koostati individuaalsed Hiina turule sisenemise plaanid ja turundusmaterjalid, näiteks hiinakeelsed trükised ja videod. 2019. aasta juulis toimus ettevõtjatele õppereis Shanghaisse. Kuna COVID-19 leviku tõttu ei ole olnud võimalik alates 2020.

KAIE TROPP kaubanduskoja eksporditeenuste koordinaator

Kas teadsid?

LEF Network to China projekti juhtpartner on Läti KaubandusTööstuskoda, partnerid on Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Läti Puitehituse Klaster, Eesti Puitmajaliit ja Satakunta Rakenduskõrgkool Soomest. Projekti tegevuste elluviimist rahastab Euroopa Liidu Regionaalarengu Fond programmi „Central Baltic Program 2014–2021“ kaudu.

aasta algusest Hiinasse reisida, kasutas projektimeeskond alternatiivseid lahendusi, kuidas jõuda Hiina ettevõteteni ilma kohapeale lendamata.

Hiinas eeldab tegeliku koostööni jõudmine ka näost näkku kohtumisi ja tootenäidiste tutvustamise võimalust.

Seetõttu palgati 2021. aasta alguses projekti ettevõtteid Hiinas esindama

kohapealne puidusektori spetsialist Ying Feng ning saadeti ettevõtete näidistooted Hiinasse. 2021. aasta märtsist kuni 2022. aasta märtsi lõpuni oli Changzhou linnas avatud Eesti, Läti ja Soome puittoodete esitlemiseks näitusesaal, kus tutvustasime puitmajade, puidust saunade, puitmööbli, sisekujundus- ja ehitusmaterjalide ning akende-uste tellimise võimalusi Eestist, Lätist ja Soomest. Hiina puidusektori esindajate huvi näitusesaali vastu oli suur. Pidulikul avatseremoonial osales enam kui sada puidusektori esindajat ja tseremoonia avas Changzhou abilinnapea Hang Yong.

Projekti ettevõtete müügijuht Ying Feng tegi aasta jooksul ettekanded mitmel puidusektori foorumil ja konverentsil, kus tutvustas meie piirkonna puitarhitektuuri eripärasid, projektis osalevaid ettevõtteid ja nende tooteid. Lisaks korraldas müügijuht Hiinas üritusi ja individuaalseid veebikohtumisi fookusrühma ja Hiina ettevõtete esindajate vahel.

Tänavu 24.–26. märtsil osalesime LEF-projekti ettevõtete ühisstendiga Shanghais rahvusvahelisel ehitusmessil.

Eksporditegevused Hiina turul jätkuvad pärast projekti lõppu. Mitmel Eesti ettevõttel on Hiina turul suur potentsiaal klientide ja koostööpartnerite leidmiseks. Ying Fengi sõnul on praegu väga hea võimalus täislahendust pakkuvatel puitmajaehitusfirmadel, tõusev trend on Hiina turul ristkihtpuit (CLT, cross laminated timber).

E U ROO PA L I I T

Euroopa Regionaalarengu Fond

36

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 2 / 2022

KOOSTÖÖ

Gruusia naisettevõtjad Eestis

LIISI KIRSCHENBERG kaubanduskoja eksporditeenuste koordinaator

Tänavu 1.–3. veebruarini viibis Eestis õppevisiidil Gruusia naisettevõtjate delegatsioon koos Gruusia kaubandus-tööstuskoja esindajatega.

Gruusia ja Eesti naisettevõtjatele kõneles kaubanduskoja teenuste direktor Piret Potisepp.

V

isiit toimus arengukoostöö projekti raames, mille eesmärk on aidata Gruusia naisettevõtjatel oma ettevõtted kasvatada ja end ettevõtjatena paremini kehtestada. Projektis on kesksel kohal mentorprogramm, kus Eesti mentorid suhtlevad individuaalselt Gruusia naisettevõtjatega ja toetavad neid muudatuste läbiviimisel.

Visiit algas Tallinnas praktilise koolitusega mentorluse kohta, millele järgnesid esimesed mentorite-mentiide kohtumised. Nii Gruusia kui ka Eesti naised (sest kõik programmi mentorid on samuti naised) jäid kohtumiste ja aruteludega rahule, põnevat avastamist oli mõlemal poolel nii ärikultuuri, suhtlemisstiilide kui ka kõige muu vallas.

Programmis osalevad mentorid on pärit Eesti eri paikadest, mistõttu otsustasime ka õppevisiidi ühe päeva programmi korraldada Tartus. Tartu loomemajanduse keskuses kohtuti sealsete asunikega, räägiti StartUp Day saamisloost ning võimalusest Tartus toimuvatel üritustel kaasa lüüa.

Gruusia delegatsioon sai tutvuda ka Aparaaditehasega ja sealse inspireeriva töökeskkonnaga. Õppevisiidi viimasel päeval külastati e-Eesti esitluskeskust ning kohtuti EstBAN-i ja Tallinna ettevõtluskeskuse esindajatega. Visiidi lõpus külastati Gruusia restorani Lendav Maaler, mille omanik rääkis restorani saamisloost ja Eestis ettevõtte alustamise praktilisest poolest.

Programmis osalev Gruusia ettevõtja Tamar Abuladze tutvustab oma ettevõtte Wine Diamond toodangut ja saamislugu.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 2 / 2022

37

EKSPORT

Sihtturg Norra –

MILLISED ON VÕIMALUSED RIIGIHANGETEL KAASA LÖÖMISEKS? Paljud Eesti ettevõtted on end Norra turul kenasti sisse seadnud, kuid sealsetel avalikel hangetel osalemine ei ole veel laialdast tähelepanu pälvinud. Avalike hangete maht moodustas Norras 2019. aastal riigi sisemajanduse kogutoodangust 16%, ulatudes üle 2 miljardi euro.

Suurem osa hangetest puudutab ehitus- ja IT-sektoreid, mis sobib Eesti ettevõtetele nagu valatult.

RYTE VENCKUVIENE EAS-i Norra ekspordinõunik

Ehituskinnitusvahendite tootja Arras Construction Furniture Norra ehitusmessil Bygg Reis Deg 2021.

Foto: EAS

P

ikemaajalisi plaane tegevatele Eesti ettevõtetele on Norra avalikel hangetel osalemine hea võimalus turule sisenemiseks ja partnerite leidmiseks, sest sealsed hanked on läbipaistvad, õiglased, solidaarsed ja vastutustundlikud.

Kuigi nii jõuka riigi puhul võiks see loomulik näida, ei ole Norra hanked loodud ainult kohalikele ettevõtetele võitmiseks.

Eesti ettevõtjatel on Põhjamaades hea ja kindel maine, mis lubaks

38

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 2 / 2022

1,1 miljonit Norra krooni

on Norras riigihanke piir, väiksematel hangetel osalemisel on vähem piiranguid. neil hangetel probleemideta osaleda ka iseseisvalt. Samas koos tugeva, usaldusväärse ja kogenud kohaliku

partneriga hankel osalemine on juba kuldaväärt lähenemine. Partneri kaasamine on oluline keerukamate lepingute puhul, mis hõlmavad endas näiteks kohapealseid tegevusi ning garantiitöid – nendeks tegevusteks on mõistlik leida kohalik ekspert, kelleks võib tänapäeval osutuda ka mõni eestlane. Enne pakkumise tegemist tasub teha põhjalik eeltöö, küsida kõhkluste korral abi ning leida endas pühendumus projekti tegelikuks elluviimiseks. Hankelepingu võitmine on suur saavutus,

EKSPORT

oluliseks – et pakkuja mõistaks hankija soovi ja pakutav lahendus vastaks kvaliteedinõuetele.

Parima pakkuja valimisel on teine tähtis samm eelkvalifitseerimine, kus pakkuja esitab andmed oma ettevõtte, aga ka võimalike kohalike ja rahvusvaheliste koostööpartnerite kohta. Lisaks tähtaegadest kinnipidamisele tuleb leida õiged partnerid, sest tihti kutsutakse hangetele osalema vaid piiratud arv ettevõtteid, kes peavad kindlasti kvalifitseeruma. EEAtasemest ülespoole jäävate hangete puhul võib hankija rakendada ka läbirääkimiste võimalust.

Salauks konkurentide maailma

Tule osalema!

20. aprillil korraldab kaubanduskoda veebiseminari Norra riigihangete turu kohta, kus Ryte Venckuviene annab ülevaate, millega Norra riigihangetel osalemisel arvestada ja millised on sealsed võimalused.

Samuti räägime rahvusvahelistel riigihangetel osalemisest ja nende väljakutsetest, ning anname praktilisi näpunäiteid, mida hankepakkumise koostamisel silmas pidada. Oma kogemusi jagavad Eesti ettevõtted, kes on Norra hangetel osalenud. Uuri lisa: www.koda.ee/sündmused.

kuid äritegevuse pikemaajaline edu on Norras keerulisem.

Hanked sarnased muu Euroopaga

Hangete läbiviimine Norras ei erine märkimisväärselt ülejäänud Euroopa praktikast, sest Euroopa Majanduspiirkonna (EEA) liikmena vastab Norra seadusandlus hangete puhul Euroopa Liidu (EL) reeglitele.

Nii leidub arvestatav osa suuremaid Norra avalikke hankeid Euroopa avalike hangete andmebaasis TED,

samuti on Norra liitunud Maailma Kaubandusorganisatsiooni riigihankelepinguga.

Kuigi reeglid on Euroopa ettevõtjatele tuttavad, tasub tähelepanu pöörata mõnele asjaolule. Esiteks on kogu hankedokumentatsioon üldjuhul norrakeelne, samuti peab norra keeles olema ka pakkumine.

Samas näiteks innovatsioonihangete puhul on dokumendid valdavalt ingliskeelsed. Tähelepanu tasub pöörata hankedokumentatsioonis sellele, mida peab potentsiaalne klient

Tasub meeles pidada, et mõnes hankefaasis avaldatakse kogu küsimuste-vastuste dialoog kõigile kvalifitseeritud osapooltele ja sellisel juhul on mõistlikum hoida tagasihoidlikku joont, sest ligipääs sellisele infole võib anda konkurentidele mõningaid eeliseid. Igal juhul tasub hanget korraldavalt asutuselt küsida lisainfot, kui midagi on hanke juures ebaselgeks jäänud. Norra riigihanke piir on 1,1 miljonit Norra krooni, sellest väiksema mahuga hangetel võib osaleda vähemate piirangutega.

Sellistel hangetel on tähtis hankijatele silma jääda. Parim võimalus tähelepanu pälvida on erialamessidel osalemine, asjaomastel konverentsidel stendidega ülesastumine, kiire kättesaadavus ja võimaluse korral oma materjalide esitlemine otse hankijatele.

Ka hankel läbikukkumisel on pakkujal õigus saada teada oma tulemus, võitja lõppskoor ja näha teiste pakkujate mõnevõrra üldistatud andmetega pakkumisi.

Nii võib saada aimu konkurentide pakutavast ja parandada oma pakkumist järgmisteks hangeteks.

Kui võitjal peaks hanke täitmisega tekkima raskusi, on alati võimalik lepingu sõlmimine paremuselt teiseks jäänud pakkujaga või saada kasulikku infot järgmise pakkumise vormistamiseks.

Ryte Venckuvienel on pikaajaline ostujuhtimise ja hangetel osalemise kogemus ning ta on valmis Eesti ettevõtjaid igakülgselt abistama.

Artikli pikemat versiooni saab lugeda https://eas.ee/norra-hankesusteemi-voludest-ja-valudest.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 2 / 2022

39

KÜBERTURVALISUS

Kui väärtuslikuks pead oma ettevõttes leiduvaid teadmisi?

Teadmised on jõud! Ettevõtte teadmised on kirjas infosüsteemis. Need teadmised peavad olema kaitstud varguse, rikkumise ja kustutamise eest – see on olnud aastaid peamine mõõdik kehtestatud turvanõuete ulatusele. Isikuandmete kaitse üldmäärus (GDPR) on toonud pildile ka ettevõtte käsutuses olevate teadmiste mõju füüsilistele isikutele. Turvameetmed ja nende ulatus sõltuvad sellest, kui väärtuslikuks juhid ettevõtte teadmisi peavad või kui suurt ohtu nende teadmiste lekkimine võib põhjustada.

40

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 2 / 2022

TOOMAS MÕTTUS Primend OÜ tegevjuht

PRIIT TIMPSON Primend OÜ pilveteenuste arhitekt

KÜBERTURVALISUS

Kõik mis võimalik, tuleb automatiseerida, et lekete ja rünnete tuvastamine ning kaitsemeetmete rakendamine toimiks ega sõltuks inimesest.

A

ndmete turvalisus on teema, millest ei saa tänapäeval üheski eluvaldkonnas mööda vaadata. Igasse väiksemassegi vidinasse lisatakse mõni andur, mis mõõdab ja raporteerib. Kogutud andmeid on vaja süstematiseerida ja turvata. Samamoodi nagu on kasvanud andmeid koguvate seadmete arv, on kasvanud ka andmeid salvestavate, süstematiseerivate ja aruandeid koostavate süsteemide arv. Sageli ei halda neid süsteeme ettevõte ise, vaid need asuvad hoopis pilveteenuses, mis omakorda asuvad näiteks Microsofti andmekeskustes.

Kirjade jaoks kasutatakse Microsoft 365 teenuses sisalduvat Exchange Online’i teenust, mis on omakorda tihedalt seotud grupitöölahendusega Teams ja dokumendihoidlaga SharePoint.

Erinevad kliendihalduse lahendused on nende teenustega seotud ning asuvad ise kas Microsofti või Amazoni andmekeskustes, vahel ka privaatpilvedes.

Selline hajutatud struktuur esitab suuri väljakutseid turvalisuse korraldamiseks alates süsteeme kasutavast inimesest kuni kõvakettani, kus andmed on füüsiliselt salvestatud.

Turvalisus peab olema tagatud inimese kasutatavas seadmes, võrguühenduses rakenduse serveriga, teistes seotud rakendustes, andmebaasides ja kõvaketastel. Petu- ja õngitsuskirjadega leviv pahavara võib mõjutada andmete terviklikkust igas sõlmpunktis ja kõigest vale valikuga dialoogiaknas on võimalik kõik ettevõtte väärtuslikud andmed pöördumatult hävitada. Olgu selleks hävitamiseks siis andmete kustutamine, osaline rikkumine või kõigi andmete krüpteerimine.

Kõige parem kaitse küberrünnakute eest on koolitatud töötajad, kuid kahjuks on täielikud teadmised kõikidel teemadel saavutamatu eesmärk. Seepärast on lisaks koolitamisele vaja rakendada ka tehnilisi meetmeid.

Millest alustada ettevõtte kaitsmist küberohtude eest?

Küberturvalisuse jaoks peab organisatsioon välja töötama ja sõnastama turbe standardid. Järjepidevalt on vaja hinnata küberturvalisusega seonduvaid vajadusi, riske ja riskide maandamise meetmeid.

Lahenduse väljatöötamiseks on vaja h välja selgitada ja analüüsida organisatsiooni vajadused, h hinnata riske, h hinnastada ja valida tehnoloogilised lahendused, h töötada välja tehnoloogilised kaitsemeetmed, h luua organisatsiooni eeskiri, h koolitada kasutajaid, h rakendada tehnoloogilisi meetmeid, h protsessi järjepidevalt korrata.

Igas punktis on alajaotused, mis kätkevad palju eri tegevusi. Järgnevalt kirjeldatud meetmed on baastase, mille peab iga ettevõte turvalise IT-süsteemi jaoks saavutama. Kõik mis võimalik, tuleb automatiseerida, et lekete ja rünnete tuvastamine ning kaitsemeetmete rakendamine toimiks ega sõltuks inimesest.

Laias laastus jagatakse meetmed viieks.

1) Identiteet – kasutajakonto, millega andmetele ligi pääsetakse: h kaheastmeline autentimine, mis tähendab, et lisaks salasõnale kasutatakse täiendavat seadet või PIN-i; h üks identiteet eri rakendustes ja süsteemides. Seda on vaja halduse lihtsustamiseks ja turvapoliitikate rakendamiseks; h automaatne identiteedi kaitse. Süsteem analüüsib infot vastavalt kasutaja käitumismustrile ja vajadusel blokeerib või nõuab lisameetmeid, kui tuvastatakse kõrvalekalle tavapärasest.

2) Seadmed ja rakendused – mida ja kust kohast kasutatakse: h hallatud ja kontrollitud seadmed – seadmele määratud lubatud rakenduste koosseis; kasutaja tegevuse ulatuse piirang; ründe, kaitse ja analüütika programmid. Andmete krüpteerimine ettevõtte võtmega kaitseks kolmanda osapoole eest; h mobiilsete seadmete korral on kaitstud rakendused ja seade keskselt hallatud. Mobiilsetes seadmetes piiratakse andmete liikumine ainult kaitstud rakenduste vahel, millele ligipääsuks on vaja eraldi autoriseerida ja mis nõuab, et seade oleks krüpteeritud; h kasutatavate rakenduste analüüs ja automaatne rakenduste blokeerimine; h ligipääsude piiramine, et kasutajad saaksid andmeid alla laadida ainult hallatud seadmetesse; h teenuse ligipääsu piiramine asukohapõhiselt (nt EL-is lubatud).

3) Võrgud – ettevõtte võrk: h ligipääsu autoriseerimine seadme ja kasutaja identiteediga; h võrgus toimuva liikluse automaatne analüüsimine ja vastumeetmed rünnakute korral.

4) Andmed – e-kirjad, dokumendid, andmebaasid: h andmete klassifitseerimine: millised andmed ja kus asuvad ning kes ja mil viisil neid kasutavad; h andmete jagamise reeglid organisatsiooni sees ja organisatsioonist välja; h andmete käitlemispoliitikad: varundus-, kustutus- ja säilituspoliitika vastavalt andmete olemusele.

5) Haldus, monitooring ja intsidentide käitlemine: h kõik süsteemidesse ja rakendustesse sisenemised ja seal tehtavad muudatused peavad olema logitud; h süsteemide haldajatel peavad olema minimaalsed õigused, mida neil läheb vaja administreerivateks tegevusteks. Õigused antakse taotlemise alusel piiratud ajaks; h süsteemide taasteplaanid, juhuks kui toimub intsident. Peab olema läbi mõeldud, kuidas ja kui kiiresti suudetakse taastada normaalne äritegevus.

Primendis loome lahendusi inimestele, kes soovivad muuta oma ettevõtteid tulemuslikumaks. See sisaldab alati ka jätkupidevuse parameetrit, millest suure osa moodustab teadmiste/andmete turvalisus. Meie aitame IT-lahendusi välja töötada, hallata ja turvalisemaks muuta.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 2 / 2022

41

KASULIKKU

Üleilmne ettevõtte tulumaksu alammäär hakkab mõjutama ka Eesti ettevõtteid Möödunud aasta sügisel leppisid 137 riiki, sealhulgas Eesti, kokku reeglites, mille kohaselt maksavad suured kontsernid kogu maailmas edaspidi tulumaksu vähemalt alammääras 15%. Eelmise aasta lõpus tuli Euroopa Komisjon välja ka direktiivi ettepanekuga, et viia see rahvusvaheline algatus Euroopa Liidu õigusesse.

MARKO UDRAS kaubanduskoja poliitikakujundamise ja õigusosakonna juhataja

R

eformi eesmärk on takistada tulumaksust kõrvalehoidmist ja tagada ettevõtete tulumaksu maksmine üle maailma vähemalt kokkulepitud miinimummääras.

Maksumäärana lepiti kokku 15%

Rahvusvahelise kokkuleppe ja ka direktiivi ettepaneku kohaselt on miinimummaksumäär 15%. Eestis on tulumaksumäär üldreeglina 20%, kuid algatus avaldab siiski otsest mõju ka Eesti ettevõtetele. Põhjus peitub selles, et miinimummaksumäär lähtub efektiivsest maksumäärast, mitte seadusse kirjutatud nominaalsest määrast.

Eestis on unikaalne ettevõtete tulumaksusüsteem, kus tulumaksu tuleb üldjuhul tasuda alles kasumi jaotamisel. Seetõttu sõltub Eesti ettevõtete efektiivne tulumaksumäär sellest, kui suure osa kasumist maksab ettevõte dividendidena välja. Näiteks kui ettevõte teenib kasumit, kuid ei maksa dividende, siis on efektiivne maksumäär 0%. Kui ettevõte teenib miljon eurot kasumit ja maksab sellest poole dividendideks, siis on ettevõtte tulumaksukohustus 125 000 eurot ja efektiivne tulumaksumäär on 12,5%. See on aga väiksem kui direktiivi ettepanekust tulenev 15%. Seega võib direktiivi ülevõtmisel tekkida olukord, kus osa ettevõtteid peavad hakkama suuremas ulatuses tulumaksu tasuma.

Miinimummaks mõjutab ca 300 Eesti ettevõtet

Direktiivi ettepaneku kohaselt ei laiene miinimummaksumäär kõikidele ettevõtetele, vaid üksnes kontsernidele, mille konsolideeritud kogutulu on nelja eelneva aasta jooksul vähemalt kahel aastal olnud vähemalt 750 miljonit eurot. Eestis on selliseid kontserne alla viie.

42

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 2 / 2022

KASULIKKU

Suurem osa maailma riike on kokku leppinud, et suured kontsernid hakkavad edaspidi maksma vähemalt 15%-list tulumaksu. Foto: Shutterstock

Miinimummaksu rakendamine alates 2023. aastast Direktiivi ettepaneku kohaselt peavad liikmesriigid direktiivi riigisisesesse õigusesse üle võtma hiljemalt 2022. aasta 31. detsembriks. See tähendab, et selleks ajaks peab ka Eesti tegema vajalikud muudatused tulumaksuseaduses.

Arvestades, et direktiivi ettepaneku üle käivad Euroopa Liidus alles läbirääkimised ehk direktiivi sõnastuses ei ole veel lõplikult kokku lepitud ning direktiiv on väga mahukas ja detailiderohke, siis ei ole reaalne, et liikmesriigid suudavad direktiivi nii kiiresti üle võtta. Seetõttu tegime rahandusministeeriumile ettepaneku, et Eesti seisaks läbirääkimistel selle eest, et direktiivi ülevõtmise tähtaeg lükkuks vähemalt aasta võrra edasi. Kui tähtaega ei muudeta, siis suure tõenäosusega võtab Eesti direktiivi üle hilinemisega.

Ülejäänud Eesti ettevõtteid direktiivi ettepanek ei mõjuta.

See tähendab, et endiselt jääb kehtima praegune ettevõtete tulumaksusüsteem, kuid tulumaksuseadusse lisanduvad täiendavad sätted nende ettevõtete jaoks, kes kuuluvad suurtesse kontsernidesse.

Väikeettevõtetele tehakse erisus

Rahvusvaheline kokkulepe näeb ette, et iga riik saab ise otsustada, kas kohaldada miinimumtulumaksu reegleid ka suurtele riigisisestele kontsernidele või mitte. Direktiivi ettepaneku kohaselt ei ole aga liikmesriikidel võimalust riigisisestele kontsernidele erisust kehtestada.

Seetõttu tegime rahandusministeeriumile ettepaneku seista direktiivi läbirääkimistel selle eest, et direktiiv annaks riikidele selles küsimuses vabamad käed.

Kuigi Eestis ei ole palju suuri kontserne, tuleb arvestada, et plaanitavad muudatused kohalduvad ka nendele ettevõtetele, mis kuuluvad suurtesse rahvusvahelistesse kontsernidesse.

Eestis tegutseb sellised ettevõtteid umbes 300.

Direktiivi ettepaneku kohaselt on miinimumtulumaksu deklareerimise ja maksmise kohustus suurel kontsernil, mitte selle Eestis asuval tütarettevõttel. Seega ei too plaanitavad muudatused Eestis asuvale tütarettevõttele kaasa otsest halduskoormust. Samas peab Eesti tütarettevõte esitama kontsernile vajalikud andmed, et kontsern saaks deklaratsiooni esitada. Lisaks võib eeldada, et kontsern ei tasu edaspidi ise miinimumtulumaksu, vaid võtab Eesti tütarettevõttest välja dividende sellises ulatuses, et efektiivne tulumaksumäär oleks vähemalt 15%.

Tegelikkuses võib direktiiv avaldada mõju siiski väiksemale arvule Eesti ettevõtetele, sest direktiivi kohaselt ei mõjuta miinimumtulumaksu reeglid suure kontserni tütarettevõtteid juhul, kui kontserni ühes riigis asuvate tütarettevõtete müügitulu kokku on väiksem kui 10 miljonit eurot ning kasum väiksem kui miljon eurot. Lähtuda tuleb kolme aasta keskmisest müügitulust ja kasumist.

Näiteks kui rahvusvahelisel kontsernil on Eestis kaks tütarettevõtet, mille müügitulu ja kasum on nendest piirmääradest väiksemad, siis direktiiv Eesti ettevõtet ei mõjuta.

Kui tütarettevõtete müügitulu kokku ületab 10 miljonit eurot või kasum miljonit eurot, siis väikeettevõtete erisus ei kehti ning rakendada tuleb miinimumtulumaksu reegleid.

Nelja-aastane erand

Direktiivi ettepanekus sisaldub ka erisus, mis võimaldab kontsernil nelja aasta võrra edasi lükata tütarettevõtte kasumilt maksu tasumist. Selline lahendus on ette nähtud Eestile ja veel mõnele teisele riigile, kus tulumaksu tasumine toimub kasumi jaotamisel, mitte tekkimisel. Näiteks kui Soome kontserni kuuluv Eesti tütarettevõte teenib 2023. aastal miljon eurot kasumit, siis võib Soome kontsern selle kasumi maksustamise lükata edasi aastani 2027. Kui vahepealsetel aastatel maksab Eesti tütarettevõte dividende ja tasub sellelt tulumaksu, siis selle võrra väheneb 2027. aasta maksukohustus. Kui Eesti ettevõte teenib kahjumit, siis selle abil saab vähendada eelnevate ja tulevaste aastate maksu tasumise kohustust.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 2 / 2022

43

EUROOPA UUDIS

Euroopa teaduse kahvatuv pale Euroopa konkurentsivõimega ei ole hästi, sest võrreldes USA ja Aasiaga see kahaneb.

Konkurentsivõime kahaneb nii tootmises kui ka teaduses ja innovatsioonis.

9,1%

REET TEDER kaubanduskoja esindaja Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitees

E

uroopa Liit (EL) on umbkaudu alates 2000. aastast teadusuuringute, tehnoloogia ja innovatsiooni valdkonnas Hiinast ja Lõuna-Koreast üha kaugemale maha jäänud. Hiljuti avaldatud Euroopa Komisjoni (EK) aruandest „2021 EU Industrial R&D Investment Scoreboard“ nähtub, et Hiina ja USA on aastatel 2020–2021 suurendanud oma teadus- ja arendustegevusse tehtavaid investeeringuid: Hiina 18,1% ja USA 9,1%. Samas on EL-i 27 liikmesriigi asjaomased investeeringud samal ajal 2,2% vähenenud.

Vaadates veidi lähemalt, milles EL-i mahajäämus (eriti Aasiast) väljendub, ilmneb ülemaailmsetest teadusuuringute, tehnoloogia ja innovatsiooni alastest pingeridadest ja uuringutest, et EL-i 27 riiki jäävad globaalses konkurentsis iseäranis maha progressi võimaldavates tehnoloogiates (nt tehisintellekt, masinõpe, robootika, digitaalsed ärimudelid jne). Niisiis on EL-i mahajäämuse üks põhjus teaduse ja innovatsiooni ebapiisav rahastus.

Teine on inimesed. Ülemaailmses konkurentsis uute tehnoloogiate kasutuselevõtmiseks on keskne küsimus suure hulga teadlaste ja inseneride olemasolu. See on Euroopa jaoks suur probleem. Aasia riigid on viimase 20 aastaga tohutult suurendanud füüsika, IKT ja insenerierialade üliõpilaste arvu, samas kui Euroopas on nende arv olnud samal ajal enam-vähem sama või mõnel pool, nagu näiteks ka Eestis, kahanenud. Kui inimesi on vähe(m), on eriti oluline see, et nad oleksid võimalikult n-ö õigetes kohtades ja neil oleks võimalik tulemuslikult tegutseda.

Teadlaste indu kärbitakse bürokraatiaga

Paljudest uuringutest nähtub, et teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas toimub teadmussiire peamiselt erialaspetsialistide kaudu, st teadusuuringute ja innovatsiooniga

44

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 2 / 2022

tegelevate organisatsioonide vahel ning teadlaste liikuvuse kaudu EL-i liikmesriikide vahel.

Teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas ei toimi teadmussiire mahukate dokumentide kaudu: ühegi teadlase pikaajalise teadus- ja arendustöö käigus kogutud teadmisi ei ole võimalik edasi anda mitmesajaleheküljelise teadus- ja arendustegevuse aruandega. Järjest täpsemate ja mahukamate aruannete nõudmine ning teadlaste loomingulise energia ja ressursi raiskamine üha detailsemate kuluaruannete (nt toetuse eest soetatud arvutihiire kasutamise graafikute esitamine) kirjutamiseks ei kasvata uut teadmist ega innovatsiooni.

Innovatsioon peab leidma väljundi äris

On tõsi, et teadusuuringud ja (kõrg)haridus on peamised teadmiste loomise tegurid, kuid need ei ole peamised innovatsiooni tõukejõud. Määratluse kohaselt tähendab innovatsioon teadus- ja arendustegevuse tulemuste muutmist uuenduslikeks toodeteks ning äritegevuseks.

EUROOPA UUDIS

-2,2%

18,1%

Hiina ja USA suurendasid aastatel 2020–2021 oma teadus- ja arendustegevusse tehtavaid investeeringuid: Hiina 18,1% ja USA 9,1%. Euroopa Liidu samalaadsed investeeringud vähenesid samal ajal 2,2%.

Uuenduslike toodete ja äritegevuse arendamine ei ole aga ülikoolide ega uurimisinstituutide ülesanne. Siin tulevad mängu ettevõtjad ja ettevõtted. Ettevõtted tähendavad ka töökohti. Teadusuuringud, tehnoloogia ja innovatsioon on olulised tulevaste kvaliteetsete töökohtade loomiseks.

Juhul kui paljudes tööstusharudes liigub tehnoloogiline juhtpositsioon Aasiasse, lähevad ka kvaliteetsed töökohad üle Aasiasse. Kui Euroopa Liidul ei õnnestu seda probleemi edukalt lahendada, kaotab ta Aasiale miljoneid kvalifikatsiooni nõudvaid töökohti.

Euroopa peab ette valmistama pinnase ettevõtlikuma kultuuri jaoks, mis toetaks riske võtvaid uuenduslikke

ettevõtteid – nii mikro-, väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtteid kui ka idufirmasid. Üha suurenev kõikvõimalike nõuete, regulatsioonide ja muu bürokraatia kiht ei toimi sealjuures mitte innovatsiooni ja ettevõtlikkuse väetisena, vaid selle lämmatajana.

Euroopa Liit vajab hädasti uut visiooni teaduse ja innovatsiooni arenguks. Sellele on tähelepanu juhtinud nii mitmesugused sidusrühmad kui ka organisatsioonid, sh Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee. Pelgalt vana teadusuuringute, tehnoloogia ja innovatsiooni strateegia vaimus jätkates jääb EL ka edaspidi teadusuuringute ja innovatsiooni vallas USA-st ja Aasiast (Hiina, Korea jne) maha.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 2 / 2022

45

PALJU ÕNNE! 30

ARSO EE OÜ ARWEST OÜ COCA-COLA HBC EESTI AS COMPOMAN OÜ DUSSAN OÜ ELEVÄLI AS ELMET RAKVERE AS EVAS B&P AS FERE OÜ FILTER AS FURNICO OÜ HIIU KALUR AS IDA HULGILAADA OÜ IMG NUMERI OÜ INSENERI- JA TEHNIKAÜHISTU REBELLA TUÜ INSENERIBÜROO TELORA OÜ IS MUSIC TRADING OÜ JUNOR PRO OÜ JÕGEVA EHITUS OÜ KAGU-EESTI TURVAS AS KEILAR AS K-PRINT OÜ KUNDA NORDIC TSEMENT AS LINNAMÄE LIHATÖÖSTUS AS MP-REKLAAMTRÜKK OÜ NÕO LIHATÖÖSTUS OÜ ORU ÄRI AS PARIISI VESI OÜ PARMET AS PÄRNU EKE PROJEKT AS RADEMAR OÜ RIIGIRESSURSSIDE KESKUS OÜ RST VALGA OÜ SAKALA TÖÖSTUSAUTOMAATIKA OÜ SAVI OÜ SEMETRON AS

46

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 2 / 2022

SILMANI ELEKTER AS STARTER ST OÜ TALLINNA BEKKERI SADAM OÜ TET-KO OÜ TÜV EESTI OÜ VEIKAND AS

25

ALLEDEM OÜ ALVIRON OÜ ARCO TRANSPORT AS ARGMAR GRUPP OÜ ARRIERUM OÜ ASKOTERM OÜ CHEMI-PHARM AS CLEMCO BALTIC OÜ EESTI HOTELLIDE JA RESTORANIDE LIIT MTÜ ELLATONE OÜ ESTCOTTIMPEX OÜ INLOOK COLOR OÜ ISOREAL OÜ KIVILUKS AS LEVIRA AS MS MICRO OÜ OPTILAND EESTI OÜ PAULIG ESTONIA AS PROVINTSI TRANSPORT OÜ PUIDUKODA OÜ PUUMERKKI AS RENUM INVEST OÜ TARTU VEEVÄRK AS TRV KLIIMA AS VAHKON OÜ VAROLA OÜ VESIMENTOR OÜ WIBAX TANK AS

Ettevõtjate õigusi aitab Euroopa Liidu siseturul tagada SOLVIT On sul mõnes Euroopa Liidu liikmesriigis tekkinud olukord, kus ametkonnad ei tegutse kooskõlas ühtlustatud reeglitega?

Kas on viivitatud käibemaksu tagastamisega või on su ettevõtet ebaõiglaselt trahvitud? Kas sul on põhjendamatuid takistusi oma toodete tarnimisel või teenuste osutamisel?

S

ellistes olukordades võib abiks olla liikmesriikide vaheline koostöövõrgustik SOLVIT, mille keskused tegutsevad lisaks EL-i liikmesriikidele ka Norras, Islandil ja Liechtensteinis. See on tasuta teenus, mis on loodud siseturu probleemide kiireks ja efektiivseks kohtuväliseks lahendamiseks. SOLVIT-võrgustikus püütakse tekkinud probleemile leida lahendus kümne nädala jooksul.

Kui ametiasutus rikub reegleid

SOLVIT saab abi osutada üksnes siis, kui mõne teise liikmesriigi ametiasutus on rikkunud Euroopa Liidu õigust – kas direktiivi, otsekohalduva määruse või ka Euroopa Liidu asutamislepingu sätteid. Kui nõue on kehtestatud liikmesriigi enda poolt valdkonnas, mis ei ole Euroopa Liidu õigusega reguleeritud, siis SOLVIT kahjuks aidata ei saa. Samuti ei saa SOLVIT sekkuda kaebustesse, mille suhtes on alustatud kohtumenetlust. Tuleb rõhutada, et SOLVIT on liikmesriikide vaheline vabatahtlik koostöövõrgustik, mis eeldab asutustevahelist koostöövalmidust. Kui SOLVIT-i kaudu ei õnnestu kaebust lahendada, tuleb pöörduda kohtu poole või esitada ametlik kaebus Euroopa Komisjonile.

SOLVIT-võrgustik menetleb aastas ligi 5000 kaebust, millest lahendatakse ligi 90%. Lõviosa kaebustest moodustavad kodanike probleemid eelkõige sotsiaalkindlustuse (hüviti-

5000 kaebust aastas

menetleb SOLVITvõrgustik. sed, toetused, pensionid) ning isikute vaba liikumise (kolmandatest riikidest pärit pereliikmete viisad, elamisload) teemadel. Ettevõtjad eelistavad üldjuhul pöörduda pigem otse kohtusse või loobuvad kaebuse esitamisest.

2020. aastal esitati SOLVIT-ile vaid 135 ettevõtja kaebust.

JANNE ÄNILANE tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve amet

on trahvitud seoses Poola kaubaveo seiresüsteemiga SENT. Paraku ei ole trahvi hilisem vaidlustamine SOLVIT-i kaudu kahjuks tulemusi andnud, kuna tegemist on Poolas kehtestatud riigisisese süsteemiga ning otsene seos Euroopa Liidu õigusega puudub.

Samas mõjutab selline kaupade deklareerimiskohustus otseselt kaupade vaba liikumist Euroopa Liidus.

Rohkem infot SOLVIT-i ja Eesti keskuse poolt lahendatud juhtumite kohta saate aadressil https://ttja.ee/ siseturu-probleemide-lahendamine.

Eesti ettevõtjad on abi saanud

Siiski julgustame ka ettevõtjaid oma piiriüleste muredega meie poole pöörduma. Näiteks oleme aidanud Eesti ettevõtjatel saada Rumeeniast tagasi käibemaksu, mille peaks direktiivi kohaselt tagastama nelja kuu jooksul, kuid millega viivitatakse aastaid. Oleme aidanud ka transpordiettevõtjaid, keda on ebaõiglaselt trahvitud näiteks selle eest, et sõidumeerik asetses veokis väidetavalt vales kohas, kuigi see oli tootja poolt nõuetekohaselt paigaldatud. Meile esitatud kaebuse asjus, kus Itaalias trahviti juhti digimeeriku andmete alusel kiiruse ületamise eest, on Euroopa Komisjon algatanud Itaalia suhtes rikkumismenetluse.

Meie poole on viimastel aastatel pöördunud mitu veoettevõtjat, keda

een.ec.europa.eu enterprise-europe.ee

SOLVIT-keskus tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve amet tarbijate ja ettevõtjate nõustamise osakond Endla 10a, 10122 Tallinn 667 2121, 620 1723 solvit.eesti@ttja.ee

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 2 / 2022

47

KOOSTÖÖPAKKUMISED TOIDUAINETÖÖSTUS h Belgia ettevõte pakub kaubandusagendi teenuseid toiduainetööstuse ettevõtjatele eelkõige piima-, liha-, puu- ja juurvilja toidukaupade ning omamärgi all toiduainetootjatele.

Lisaks pakub toiduainesektori seadmete ja/või tehnoloogia tootjatele esindamisteenuseid.

KOOD: BRBE20220330008 h Saksamaa kala ja mereandide maaletooja otsib vegani- või taimetoidust kala ja mereandide alternatiivide tootjaid. Ettevõtet huvitavad valmisehk ready-to-eat-tooted.

KOOD: BRDE20220328012 h Poola ettevõte otsib konserveeritud, külmutatud, kuivatatud puu- ja köögivilja tootjaid ning pakub koostööd turustamislepingu alusel.

KOOD: BRPL20220316003

h

h

h

PUIT JA MÖÖBEL h Prantsusmaa ettevõte otsib männipuidust aiapostide tootjat (nii töötlemata kui ka töödeldud 3. klassi märgistusega).

KOOD: BRFR20220325033 h Soome köögimööbli hulgimüüja otsib mööblifurnituuri tootjat või hulgimüüjat (nt hinged, raamid, liitmikud, kapimehhanismid, restid, kronsteinid, hoidikud, konksud jm).

KOOD: BRFI20220218008 h Soome ettevõte otsib puidust/ vineerist triikimislaudade ja riidestangede tootjat.

KOOD: BRFI20220301010 h Taani ettevõte, kes projekteerib ja arendab erikujulist disainmööblit, otsib mööblitootjaid lamamistoolide, söögitoolide ja diivanite tootmiseks.

KOOD: BRDK20220316004

TEKSTIILITÖÖSTUS h Taani ettevõte otsib koertele ja nende omanikele mõeldud tekstiili-/rõivatoodete tootjat. Tulevane koostööpartner peab olema võimeline hankima vajaliku materjali (kanga,

h

nööbid, niidid, tõmblukud jm) ning pakkuma abi disainilahendustes.

KOOD: BRDK20220322027 Hispaania rõivatootja otsib looduslike ning vintage-kangaste ja tekstiilitarvikute tarnijaid (lina, puuvill, vill; paelad, lukud, etiketid jms).

KOOD: BRES20220323016 Soome 40+ naistele mõeldud moodsate naturaalsetest kangastest tänapäevaste rõivaste ja aksessuaaride jaemüügiga tegelev iduettevõte pakub turustamisteenuseid naisterõivaste tootjatele (lina, siid, viskoos, puuvill, mohäär, alpaka).

KOOD: BRFI20220218013 Taani naisterõivaste, -jalatsite ja -aksessuaaride müügiga tegelev ettevõte soovib laiendada oma tooteportfelli, pakkudes koostööd turustamislepingu alusel naisterõivaste tootjatele/tarnijale. Ettevõtte klientide sihtgrupp on 15–30-aastased naised.

KOOD: BRDK20220222017 Taani naistemoe kaubamärkide tootja ja allhanketeenuse pakkuja soovib suurendada oma tootmisvõimsust ja otsib rõivatehaseid, kes oleks piisavalt paindlikud ning suudaks kiiresti toime tulla nii suuremahuliste kui ka erineva disainiga väiksemate tellimuste ja tootenäidistega.

KOOD: BRDK20220317026

PAKEND h Rumeenia lavendlikosmeetikatootja otsib klaasist ja plastist konteinerite ja mahutite tootjaid, nt purgid, pumppudelid, klaaspudelid koos tarvikutega ehk pudelikorkidega, pumba- ja tilgutikorkidega jm.

KOOD: BRRO20220316047 h Soome ettevõte, kes pakub pakendamisteenust, otsib polüpropüleenist (PP) ja polüetüleentereftalaadist (PET) postitamise pakkekottide tootjat.

KOOD: BRFI20220308033

MASINAEHITUS JA MASINATÖÖSTUS h Saksamaa ettevõte pakub elektrooniliste ja elektromehaaniliste komponentide tootjatele turustamisteenuseid. Ettevõtet huvitavad andurid, magnetid, releed, klambrid, lülitid, kaitsmed jms.

KOOD: BRDE20220328052 h Soome energia- ja gaasitehnoloogia paigaldus- ja teenindusettevõte otsib energeetika- või gaasitehnoloogiaga seotud tehniliste komponentide, seadmete ja süsteemide või süsteemiosade, sh vesiniku-, biogaasi- ja tervishoiusektori küttesüsteemide (haiglagaasisüsteemide) tarnijaid.

KOOD: BRFI20220317008 h Prantsusmaa elektrimootorite ja generaatorite projekteerimisega tegelev ettevõte, kes kohandab tooteid vastavalt klientide nõudmistele, pakub alltöövõttu samas sektoris tegutsevale ettevõttele, kes pakuks täiendavaid tooteid, teadmisi ja insenertehnilisi lahendusi (tahke- ja vedelikumehaanika, juhtimisseadmete, jõuelektroonika ja elektromagnetismi valdkonnas).

KOOD: BRFR20220324011 h Poola ettevõte, kes tegeleb toiduainete pakendite tootmisega (mesilasvahast ümbrised), soovib leida koostööpartnerit, kes saab hõlbustada tootmist, sh välja töötada ja toota tootmisprotsessi parandavaid masinaid/seadmeid.

KOOD: BRPL20220318022 h Rumeenia puidutöötlemisseadmete turustamisega tegelev ettevõte pakub oma teenuseid puidutöötlemisseadmete tootjatele.

KOOD: BRRO20220214003 h Poola autovaruosade müügiga tegelev ettevõte, kes pakub nii uusi kui ka kasutatud autoosi, mis vastavad toodete tehnilistele standarditele, otsib uusi tarnijaid.

KOOD. BRPL20220223010 h Soome mägimatkarataste tootja otsib terasest, titaanist ja alumiiniumist mägirattaraamide tootjat.

KOOD: BRFI20220307004

Huvi korral palun otsi täiendavaid koostööpakkumisi aadressil www.enterprise-europe.ee, lisades lehe keskel asetsevasse koostööpakkumiste andmebaasi huvipakkuvaid filtreid.

Valik koostööpakkumisi on ka kaubanduskoja kodulehel www.koda.ee/et/teenused/koostoopakkumised.

Lisainfo: Merit Fimberg-Espuch, e-post: merit.fimberg-espuch@koda.ee ja Aleksandra Kriventsova, e-post: aleksandra@koda.ee

48

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 2 / 2022

MUU h Poola meditsiinseadmete turustamisega tegelev ettevõte pakub oma teenuseid vereülekandeseadmete tootjatele.

KOOD: BRPL20220324017 h Hispaania väetiste turustaja otsib biotehnoloogial põhinevate mikroobipõhiste toodete tootjaid ehk mikroorganismidega biostimulantide ja/või bioväetiste tootjaid.

KOOD: BRES20220317048 h Poola ettevõte pakub turustamisteenuseid looduskosmeetika tootjatele, kes soovivad siseneda Poola turule. Eelkõige huvitab ökoloogiline looduslikel koostisosadel põhinev zero-wastekosmeetika.

KOOD: BRPL20220318036 h Poola toidulisandite tootja otsib toidulisandite koostisosade tarnijaid. Lisaks on ettevõte huvitatud naturaalsetest õlidest ja aroomteraapia tarvikutest.

KOOD: BRPL20220315033 h Horvaatia interaktiivseid digikaarte valmistav ettevõte pakub allhanget ettevõtetele, kes tegelevad droonide abil mõõdistamisega koos pildi ja video jäädvustamisega.

KOOD: BRHR20220315010 h Itaalia valgustite elektrikomponentide tootja otsib kvaliteetsete LED-driver’ite tootjat, kelle tooted sobivad nii välisvalgustuse, tänavavalgustuse kui ka sisevalgustuse jaoks ja vastavad EL-i standarditele.

KOOD: BRIT20220314039 h Rumeenia e-kaubandusettevõte pakub turustamisteenuseid eri tooterühmade tootjatele, alustades kodumajapidamise kaupadest kuni elektroonikani (olmeelektroonika, kodutehnika, rõivad/ moeaksessuaarid, kellad, ehted, ilu- ja isikuhooldustooted, spordija meelelahutustooted jne).

KOOD: BRRO20220228003 h Slovakkia ettevõte, kes projekteerib ja ehitab haljaskatusega passiivmaju, pakub alltöövõttu ehitusettevõtetele nende projektide realiseerimiseks välismaal.

KOOD: BRSK20220308005

RIIGIHANKED h Lätis hangitakse personali värbamise teenuseid.

Tähtaeg 09.05.2022. Kood 175721 h Rootsis hangitakse mehaanilist montaaži, keevitus- ja sepistamistöid, mehaaniliste seadmete teenindust ja sellega seotud projekteerimist/ ehitamist. Tähtaeg 21.04.2022. Kood 175707 h Soomes hangitakse elektrialajaamale sünkroonkondensaatorijaama „võtmed kätte“-ehitust. Tähtaeg 12.05.2022. Kood 175539 h Soomes hangitakse moodulsoojuspumba seadistus (3500 kW) koos jahutus- ja kaugkütteseadmetega. Tähtaeg 18.04.2022. Kood 175598 h Leedus hangitakse kontorimööbli ostmine meditsiiniasutusse.

Tähtaeg 05.05.2022. Kood 173825 h Leedus hangitakse vee- ja kanalisatsioonivõrkude torud ja liitmikud.

Tähtaeg 03.05.2022. Kood 173813 h Leedus hangitakse viis uut ratastraktorit koos varustusega (lumelabidad jm). Tähtaeg 04.05.2022. Kood 17382 h Maltal hangitakse läbipääsusüsteem, tulekahjutuvastus- ja alarmsüsteem, tulekahju vastupidavusega puituksed ja -aknad.

Tähtaeg 29.04.2022. Kood 173677 h Lätis hangitakse mobiiltelefone ja nende lisaseadmeid.

Tähtaeg 10.05.2022. Kood 169043 h Lätis hangitakse küttepuid. Tähtaeg 12.05.2022. Kood 169039 h Rootsis hangitakse piimatooteid (piim, koor, jogurt, sh laktoosivabad).

Tähtaeg 29.04.2022. Kood 168893 h Leedus hangitakse desinfektsioonivahendeid (sh dosaatorid), sisemisi keemilisi indikaatoreid (gaasisterilisaatorile), salvrätikuid.

Tähtaeg 02.05.2022. Kood 168882 h Soomes hangitakse kooli eri vanuseastmetele sise- ja välisspordivahendeid (sh reketid, matid, võrgud, kepid jm).

Tähtaeg 03.05.2022. Kood 168857 h Maltal hangitakse mitmesugust loomasööta (lammastele, lehmadele, kanadele, hobustele). Tähtaeg 30.05.2022. Kood 168758 h Rootsis hangitakse mitmesuguseid puidust ehitusmaterjale.

Tähtaeg 02.05.2022. Kood 168646 h Rootsi hanke eesmärk on leida partner betoonist tehiskorallriffide masstootmiseks. Tähtaeg 28.04.2022. Kood 168645 h Maltal hangitakse kohtuhoone jaoks VRF-i kliimaseadmeid ja soojaveesüsteem, soojuspump. Tähtaeg 19.05.2022. Kood 168786 h Rootsis hangitakse arvutiseadmeid, andmevahendusseadmeid ja tarvikuid. Tähtaeg 02.05.2022. Kood 168640 h Lätis hangitakse reostusega seotud kaitsevahendeid, FFP3 respiraatoreid (56 700 tk). Tähtaeg 02.05.2022. Kood 168771 h Rootsis hangitakse kodumasinaid (mobiilsed kliimaseadmed, kuumaõhuventilaatorid, kaasaskantavad vahelduvvoolumasinad, kolonnventilaatorid, kohvimasinad, veekeetjad, käsitööriistad, mikserid, visplid, triikrauad jm). Tähtaeg 27.04.2022. Kood 168583

Euroopa Liidu riigihanketeadete lisainfot leiad aadressilt https://ted.europa.eu/TED/search/search.do, sisestades teate avaldamisnumbri kujul: xxxxxx-2022.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 2 / 2022

49

MESSID

TEXTILE CONNECT 2022: TEKSTIILI JA JALATSITÖÖSTUSE VIRTUAALKOHTUMINE

MED2MEET 2022: TERVISHOIUVALDKONNA VIRTUAALKOHTUMINE

4.–6. mail 2022 veebis

18. mail 2022 veebis

Olete oodatud Textile Connectile, mis ühendab tootmispartnereid otsivaid ettevõtteid ja disainereid tekstiili- ja jalatsitootjate, teenusepakkujate ja tarnijatega. Samuti võib sel üritusel luua otsekontakte ostjate ja tarnijate koostöö loomiseks. Aprilli alguse seisuga oli Textile Connecti platvormil juba 270 pakkumist. Tulge tutvuma, lisage oma pakkumine ja looge uusi ärikontakte!

Olete oodatud osalema virtuaalsel tervishoiuvaldkonna kohtumisüritusel, et leida uusi kasulikke ärikontakte, töövõtjaid, vahetada teavet ja koguda infot meditsiinitööstuse viimaste suundumuste kohta. Organisatsiooni koostööprofiili avaldamise ja virtuaalkohtumiste abil saate tutvustada oma tooteid, projekte, teenuseid või ettevõtte vajadusi.

Lisainfo ja tasuta osalemine avatud aadressil https://textile-connect-2022.b2match.io.

Peamised teemad: h meditsiiniseadmed h isikukaitsevahendid h ortopeedia h hambaravi h meditsiiniline mööbel h diagnostika

SPEED-MATCH 2022: LENNU-, RAUDTEEJA AUTOTÖÖSTUSE VALDKONNA VIRTUAALKOHTUMINE 27.–28. aprillil 2022 veebis Olete oodatud Speed Matchi platvormil ärilisi ja tehnoloogiaalast koostööd edendavaid kasumlikke kontakte looma. Osalema on oodatud eri suurusega ettevõtted, klastrid, investorid, avaliku sektori esindajad, assotsiatsioonid ja teised huvilised.

Lisainfo ja üritusele registreerimine avatud kuni 20. aprillini 2022 aadressil https://med2meet2022.b2match.io.

Lisainfo ja tasuta osalemine on avatud aadressil https://speedmatch2022.b2match.io.

VEEBIPLATVORM UUTE RAHVUSVAHELISTE KONTAKTIDE LOOMISEKS Enterprise Europe Network ja Euroopa Liidu klastrid soovivad rahvusvaheliste tarneahelate tugevdamisele igati kaasa aidata.

Seetõttu loodi veebiplatvorm, et aidata ettevõtetel säilitada, ümber struktureerida või asendada seniseid tarneahelaid, samuti hankida toorainet, osi, komponente, pooltooteid või teenuseid, mida vajatakse tootmise jätkamiseks.

Kui soovite leida uusi rahvusvahelisi koostööpartnereid, siis registreerige platvormil oma ettevõtte profiil ja huvid, et luua uusi kontakte ja kindlustada oma rahvusvaheline tarneahel. Platvorm asub aadressil https://supply-chain-resilience-platform.b2match.io.

Valdkonnad: h põllumajandus ja toit h ehitus h digitaalsed lahendused h elektroonika h energiamahukad tööstusharud h tervis h liikuvus, transport, autotööstus h tooraine h taastuvenergia h tekstiil Platvormi tegi Enterprise Europe võrgustik (EEN) koostöös Euroopa klastrite koostööplatvormiga, mida toetavad Euroopa Komisjon ja EISMEA.

50

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 2 / 2022

Lisaks on jätkuvalt oodatud sisend Euroopa Komisjonile võimalike tarneahela katkestuste kohta, et ennetada ja leida lahendusi.

Tarneahela katkestustest saab teada anda Euroopa Komisjoni veebilehel https://ec.europa.eu/eusurvey/runner/industrialdisruptions-2022.

ELEKTROMOBIILSUS UUES DIMENSIOONIS. Suured eesmärgid nõuavad piisavalt mänguruumi. Uue täiselektrilise EQB mahukas interjöör ei jää Sinu plaanidele kitsaks. Ning kui plaanid peaksid muutuma, muutub koos Sinuga ka EQB. Tänu kohandatavale istmesüsteemile saad hetkega lisada ka kolmanda istmerea.

Et liikuda hea seltskonnaga kasvõi uutesse dimensioonidesse.

Rohkem infot www.mercedes-benz.ee/eqb

EQB 350 4MATIC: keskmine elektrikulu kWh/100 km: 16,2; keskmine CO2 heide g/km: 0.

Veho AS esindused: Tallinn, Järvevana tee 11, tel 626 6000 Tartu, Ringtee 61, tel 730 0720 Pärnu, Riia mnt 231a, tel 445 1990 Rakvere, Haljala tee 1, tel 660 0152 www.veho.ee • Mercedes-Benz peaesindus Eestis Veho Baltics OÜ: Tallinn, Järvevana tee 11

K AUBA NDUSKOJA JA M ATEK I GOLFIT URNIIR 8. JUUNIL 2022 ESTONIAN GOLF & COUNTRY CLUBIS JÕELÄHTMEL

K AUBA NDUSKOJA JA H A RME TI TENNI SE T URNIIR 28. MAIL 2022 PÄRNU KESKLINNA TENNISEVÄLJAKUTEL