Holger Haljand: et Eesti oleks hoitud!

Telia Eesti juht Holger Haljand peab oluliseks, et nii tema kui ka teiste

Telia töötajate igapäevatöö tulemusel muutub Eesti elu pisitasa paremaks. „Meil on ülioluline roll Eesti digiühiskonna arendamisel,“ kinnitab Haljand.

Oled Telias olnud üle 20 aasta. Milline on see teekond olnud ja kas Telia Eesti üksuse juhiks saamine oli planeeritud?

Tulin otse Estonian Business Schoolist EMT-sse (Telia Eesti varasem nimi –toim.) tootejuhiks ja praeguseks olen 22 aastat töötanud väga erinevatel ametikohtadel. Olen juhtinud nii turunduse, era- kui ka ärikliendi üksust, lisaks saanud Rootsis töötades rahvusvahelist kogemust. Olen kogu aeg veidi kärsitu olnud, tahan, et ettevõte kiiremini areneks ja ka ennast pidevalt uute teemadega proovile panna.

Kui olin Telias mõnda aega töötanud, tundsin, et olen kriitilisem, ja tekkis visioon, kuidas töökorraldust lihtsustada. Tundsin, et soovin tulevikus olla edukas ettevõtte juht ja hakkasin teadlikult selleks vajalikke kompetentse omandama. Üllatuseks avastasin, et ettevõtte juhtimise seisukohalt on just Telias olemas kõik need komponendid ja valdkonnad, mis aitavad olla hea juht, kuna enamik asju on tegevusvaldkonnast sõltumatud, olgu see siis inimeste, projektide, turunduse, tootearenduse või äri juhtimine. Olen need valdkonnad läbi käinud ja see võimaldab mul olla parem juht.

Karjääri planeerimisel oli mul võimalus oma mõtteid väljendada, kuidas soovin areneda, ja mul on hea meel selle üle, kuhu olen välja jõudnud. Selle teekonna vältel olen kinnitust saanud, et ma ei aja vaid enda asja, vaid tahan päriselt paremaks teha oma kolleegide, klientide ja ühiskonna elu.

Mis on sind Telias nii pikalt hoidnud? Mind on hoidnud Telia juhtimiskultuur, mille põhimõte on, et siin saab areneda. Kindlasti ka see, et me teeme suurt ja tähtsat asja, et Eesti oleks

VAHTRA

hoitud. Meil on ülioluline roll Eesti digiühiskonna arendamisel, kus ühendame inimesi ja aitame ettevõtetel turvaliselt digitaliseeruda.

Milline juhtimisstiil ja töökultuur on Telias?

Telia alustala on hea juhtimiskvaliteet ja kokku lepitud väärtused. Juhtidele püstitatud ootuste ja ettevõtte põhiväärtuste põhjal on üles ehitatud juhtide toetus- ja koolitussüsteem. Telia kui tööandja lubab, et siin saavad inimesed kasvada, areneda, karjääri planeerida ja liikuda eri ametikohtadele. Meil on regulaarselt tagasisidestamine ja sest kõik, mis me Telias teeme, peegeldub kliendini, luues Telia brändi. Igaüks, kes siin töötab, tunneb, et sellel on kogu Eestile suur mõju. arenguplaanide tegemine, kus vaatame karjääriplaanid läbi. Meil on järelkasvu programm, kus hoolitseme, et juhtidel oleks järelkasvu ja toimuks planeeritud roteerumine. Ettevõttele on hea, kui inimesed ettevõtte sees liiguvad, see annab äri arendamiseks värskeid mõtteid. Soovime olla eesrindlikud, teha tehnoloogia ja toodete innovatsiooni ning pakkuda parimat klienditeenindust. See algab ettevõtte sisemusest,

Millised muudatused on tänavusel tööaastal plaanis?

Kardinaalseid muudatusi ei ole vaja teha, paneme fookuse sellele, mis loob kliendile suuremat väärtust. Äriklientide seisukohast on küberturvalisuse areng kindlasti teema, millele tuleb tähelepanu pöörata. Kogu meie elu ja äri on kolinud kümne aastaga internetti, aga ei tohi ära unustada, et ka kuritegevus on internetti kolinud. Teiseks on tähtsal kohal ühendused, kuna digiteerimise alustala on meie infrastruktuur. Praegu käib mobiilside uue põlvkonna 5G ehitus, mis on oluline komponent meie võrguarenduses, samal ajal jätkub püsiühenduste väljaehitamine. Kolmandaks on eraklientidele mõeldud teleteenuste ja meelelahutusäri arendamine, kus soovime hea ja atraktiivse sisuloome kliendini tuua, pakkudes head kombinatsiooni rahvusvahelisest ja kohalikust meelelahutusest.

Milline on Telia Eesti võrreldes teiste Telia grupi ettevõtetega?

Meil on ühiste väärtustega katusstrateegia, mis põhineb sellel, kuidas valdkond peaks sama brändi all arenema ja toimima, kuigi me ei paku kõikides riikides samu teenuseid. Jagame tehnoloogilisi lahendusi, näiteks meil on ühine innovatsiooniüksus, mis aitab arendada globaalselt arenevaid teenused, aga igas riigis on ka just sealse turu eripärasid arvestavad kohalikud teenused.

Millised ohud valitsevad kübermaailmas noorte seas?

Kuna oleme digiteerimise eestvedajad, siis on meie roll arendada ka turvalist

Holger Haljand kinnitab, et tahab oma tööga paremaks teha nii kolleegide, klientide kui ka ühiskonna elu.

Foto: Jake Farra küberkeskkonda. Nooremad inimesed, kes kasvavad üles digimaailmas, kasvavad koos uute ohtudega ja neid ei osata käsitleda. Küberkiusamine on füüsilises keskkonnas nähtamatu, aga sellel on suur mõju noorte vaimsele tervisele, kahe inimese tüli võib võimenduda tuhande inimeseni. Meie ülesanne on kõigepealt kampaaniate abil teadvustada, et noored hakkaksid küberkiusamist märkama, ei läheks kiusamisega kaasa, püüaksid sekkuda ning kiusamist peatada.

Kuidas hindad Eesti ettevõtete valmisolekut küberkuritegevuse vastu võitlemisel?

Oleme seda aastast aastasse mõõtnud, teadlikkus kasvab, aga samas kasvab ka kuritegevus ning Ukraina sõja ajal on see veelgi võimendunud. Tegeleme klientide teadlikkuse parandamisega, samuti investeerime tänapäevastesse IT-lahendustesse, et ründeid takistada ja ennetada ning kliente kaitsta.

Telia on juba viiendat aastat digikoristuspäeva eestvedaja. Milline on aastatega olnud selle kampaania mõju? Kui teadlikud inimesed/ettevõtted on ja kui hästi algatusega kaasa tulevad?

Tuleb aru saada, et andmed, mida saadame, talletuvad masinates ja tarbivad elektrit. See aga on negatiivse mõjuga. Alguses oli inimesteni raske viia arusaama, et digimaailmas andmed kuskil ikkagi seisavad ja lõpuks see mõjutab ka keskkonda, aga praeguseks on teadlikkus kasvanud ning aina rohkem on digikoristusest osavõtjaid, nii Telia töötajaid kui ka teisi ettevõtteid ja eraisikuid, kes on kaasatud hoogtöö päeva. Tänavu jaanuaris toimunud digikoristuse päeval kustutati rekordiliselt üle 9 terabaidi andmeid ja toodi tagasi ligi 12 000 kasutatud elektroonikaseadet.

Kui keskkonnasäästlik on Telia?

Mida praegu juba teete ja mis veel plaanis on?

Soovime ettevõttena jätta võimalikult väikese ökoloogilise jalajälje. Ühelt poolt keskendume sellele, millist energiat me tarbime ja kui palju ise toodame, näiteks varustame andmekeskuseid päikeseparkidega, infrastruktuuris toetame mobiilside maste ja võrku oma toodetud energiaga, mis pärineb taastuvatest energiaallikatest. Ülejäänud elektri ostame taastuvenergiat tootvast allikast. Teiselt poolt vähendame energia tarbimist: digiteerimine suurendab elektritarbimise vajadust, aga tehnoloogia areneb samal

Soodustame

ajal pidevalt, seega on sama tehnoloogilist võimekust võimalik saavutada väiksema energiakuluga. Näiteks paralleelselt uue 5G mobiilside võrgu rajamisega sulgeme vana kolmanda põlvkonna võrgu, et vabastada sagedusi ning sulgeda vanu ja kordades rohkem elektrienergiat tarbivaid seadmeid.

Olulised on ka meie tarnijad. Peame tähtsaks, kust seadmeid ostame ja kuidas tarnijad oma keskkonna jalajälge vähendavad. Ka enamik meie tehinguid ja kliendisuhtlust on paberivaba.

Ühe suurima tööandjana muudame ka oma töötajate harjumusi ja suurendame teadlikkust, kuidas iga päev keskkonda hoida. Näiteks neljandik meie autopargist on elektriautod ja järgmiste aastatega vahetame kõik välja. Lisaks on meil töötajate ühiskasutuses paarkümmend Telia elektriautot, mida saab kasutada nii töö- kui ka erasõitudeks, et vähendada vajadust igaühel autot omada. Neil, kellel siiski on vaja oma autot, soodustame tööandjana elektriauto ostmist, pakkudes tööl võimalust neid tasuta laadida.

Holger Haljand usub, et nii mõnegi telekomisektorit ees ootava muudatuse algatajaks on kliendid: näiteks hakkavad kunded teadlikult oma teenusepakkujat valima selle järgi, kui palju ettevõte ümbritseva keskkonna eest hoolitseb. Foto: Sven Tupits heade kavatsustega kokku, siis anname märku ega lähe kaasa.

Mida on 5G inimestele ja ettevõtetele andnud? Mis on nüüd olemas, mida varem ei olnud?

Eraklient tunnetab, et ühendus on stabiilsem ja kiirem, kõnekvaliteet parem. Ärikliendile on loodud uued ärimudelid ja -lahendused, mis teevad äri efektiivsemaks ja automatiseeritumaks, näiteks seadmete jälgimine, neist andmete kogumine ja nende põhjal äriotsuste tegemine, tootmisprotsessi optimeerimine ja palju muud. Praegu me ei oska veel näha kõiki uusi võimalusi, mida tehnoloogia areng toob. See on ka eelmiste põlvkondadega nii olnud, et enne tuleb luua uus tehnoloogiline keskkond ning siis saab seal katsetada uusi lahendusi ja ärimudeleid.

Tehnoloogia valdkond areneb kiiresti. Mis on järgnevate aastate suunad ja märksõnad?

Tehnoloogia areng ja muutused meie ümber avavad uusi võimalusi ja kiirendavad ettevõtluse innovatsiooni. Seeläbi tekib ühiskonnale tervikuna uut väärtust. Meie planeedi heaolu muutub aina olulisemaks suunaandjaks ning digitaalne maailm muutub aina püsivamaks elu- ja ärikeskkonnaks.

Tehnoloogia valdkonnas on tähtis digitaalse infrastruktuuri areng – kui tehnoloogiline võimekus on loodud, siis hakkab tekkima uus väärtus. Me praegu loome uue põlvkonna 5G mobiilside võrku ja näeme, kuidas seadmed hakkavad aina rohkem omavahel suhtlema, kuidas kiirused suurenevad ja turvalisus paraneb.

Telia pakub rohelisema jalajälje saavutamiseks ka seadmeringlust. Kuidas see töötab ja kui palju seda kasutatakse?

Taaskasutades saame keskkonda hoida, aga kahjuks ei ole ühiskonna teadlikkus ja harjumused veel sealmaal, et võiks eelistada taaskasutatud seadmeid. Meie ülesanne on pakkuda häid tingimusi ja valikuid ning propageerida seda, miks see on oluline keskkonna hoidmise seisukohast. Pakume ka seadmete rentimist, sealjuures ei pea kasutusele võtma ainult uusi seadmeid. Meil on hea partner Foxway, kes teeb vana seadme korda või vahetab komponendi ära, et see oleks kvaliteetne ja taaskasutatav ning saab garantiiga uuesti müüki minna.

Millised on soovitused eraisikule, kuidas teadlikult oma ökoloogilist jalajälge vähendada?

Digiprügi kui mõtteviis peab olema harjumus ja käitumuslik muudatus, mille tulemusel saab keskkonnamõju vähendada. Seega tuleks teadlikult läbi mõelda, kas uut seadet on vaja ja mil moel seda kasutusse võtta, kas on vaja osta uus või võiks rentida, ühis- või taaskasutada. Kindlasti tuleb mõelda, kas on nii palju vaja andmeid luua ja koguda: näiteks fotod, failid ja videod tuleks läbi vaadata, mida on vaja säilitada ja mida mitte. Kolmandaks tuleb meeles pidada mõju vaimsele tervisele – kuidas me käitume virtuaalses maailmas ja mis mõju on sel teistele. Kui näeme, et midagi ei lähe

Küberturvalisus muutub aina olulisemaks, kuna rünnakud eraisikute ja ettevõtete vastu muutuvad järjest automatiseeritumaks ja keerukamaks, samal ajal seab kiire digiteerumine küberturvalisusele järjest uusi nõudmisi. Palju põnevat on toimumas tehisintellekti ehk AI (artificial intelligence) arengus, mis muutub järjest nutikamaks, võimekamaks ja inimesega sarnasemaks.

Maailmas muutub järjest aktuaalsemaks see, kuidas vähendada oma ökoloogilist jalajälge, olgu see füüsiline või digitaalne. Nii sel kui ka järgnevatel aastatel näeme tehnoloogiasektoris kindlasti omajagu tegevusi, mis on kantud just keskkonnahoiu teemadest. Usun, et tulevikus valivad kliendid teadlikult oma teenusepakkujat selle järgi, kui palju ettevõte ümbritseva keskkonna eest hoolitseb, ja ettevõtte väärtust hinnatakse selle järgi, kui suurt probleemi see maailma heaks lahendab.