samadel alustel riiklikega

Riigikogus on arutlusel teadus- ja arendustegevuse ja innovatsiooni korralduse seaduse eelnõu, mille kohaselt rahastatakse edaspidi eraõiguslikke ja avalik-õiguslikke teadus- ja arendusasutusi erinevate rahastamispõhimõtete alusel. Koda andis riigikogule saadetud kirjas teada, et on kategooriliselt vastu sellele plaanile ja tegi ettepaneku kohelda kõiki teadusasutusi nende rahastamisel võrdselt, sõltumata nende omandivormist.

Riik on asunud põhjendamatult eristama tegevustoetuse andmisel teadus- ja arendusasutusi nende õigusliku vormi alusel.

Kaubanduskoda on alates eelnõu väljatöötamisest toetanud lahendust, mille kohaselt on riigipoolne rahastamine tagatud kõigile positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutustele, kes täidavad avalikke ülesandeid, sõltumata nende omandivormist. Kahetsusväärselt ei ole kaubanduskoja ega ka teiste eraõiguslike teadus- ja arendusasutuste arvamust selles asjas kuulda võetud.

„Eraõiguslikud teadus- ja arendusasutused pakuvad tööd ja ettevalmistust tippspetsialistidele ning loovad märkimisväärset kasu ühiskonnale tervikuna,“ rõhutas kaubandus-tööstuskoja peadirektor Mait Palts. „Seetõttu on eraõiguslik teadus- ja arendustegevus riigile samaväärselt vajalik kui täielikult riigi poolt rahastatav teadus- ja arendustegevus,“ sõnas ta. „Vaadates eelnõud, puudub eraõiguslikel teadus- ja arendusasutustel kindlus selles osas, kas nad saavad lubada oma tegevuste jätkamist senisel kujul, sest riik on asunud ootamatult ja põhjendamatult eristama tegevustoetuse andmisel teadus- ja arendusasutusi nende õigusliku vormi alusel. Samuti on praegune eelnõu vastuolus põhiseadusest

Rase töötaja ja tema haigushüvitis

Kaubanduskoda tegi möödunud aasta detsembri alguses rahandusministeeriumile ja sotsiaalministeeriumile ettepaneku muuta rasedatele töötajatele makstava haigushüvitise korda selliselt, et rase töötaja ei kaotaks talle haigekassa poolt makstavat haigushüvitist, kui raseda tööandja otsustab talle haiguspäevad kompenseerida töötaja keskmise töötasu ulatuses. Samuti tegime ettepaneku, et võrdse kohtlemise huvides tuleks tööandja poolt sellises olukorras makstav täiendav hüvitis muuta sotsiaalmaksuvabaks. Praeguseks oleme saanud ettepanekule positiivsed vastused mõlemast ministeeriumist.

Rahandusministeeriumis leiti ka, et olukorda peaks vaatama laiema pilguga ja sotsiaalmaksusoodustust tuleks laiendada mitte ainult rasedatele töötajatele, vaid kõigile, kellele haigekassa poolt makstav hüvitis jääb alla eelneval aastal teenitud sotsiaalmaksuga maksustatud tulu. Näiteks on ministeeriumi sõnul sellises olukorras ka töötajad, kes põetavad alla 12-aastast last.

tulenevate põhimõtetega, nagu võrdsuspõhiõiguse põhimõte ja õiguspärase ootuse põhimõte,“ kritiseeris Palts riigikogus arutlusel olevat seaduseelnõud. Koda tegi riigikogule ettepaneku peatada eelnõu menetlus, et poolte vahel saaksid toimuda läbirääkimised ja nii leitaks rahastamisega seotud küsimustele parimad lahendused. Kui riigikogu ei pea vajalikuks eelnõu menetlemist peatada, siis tuleks eelnõud muuta selliselt, et ka eraõiguslikud teadus- ja arendusasutused saaksid jätkuvalt riigilt raha ka siis, kui nad ei täida avalike huvidega seotud ülesandeid.

Euroopa Komisjoni plaani kohaselt peaksid alates 2030. aastast olema kõik pakendid ringlusse võetavad.

Foto: Shutterstock

Pakendite valdkonda ootavad suured muudatused

Euroopa Komisjon on tulnud välja uue ja väga mahuka pakendi ja pakendijäätmete määruse ettepanekuga, mis kehtestab ka ettevõtjatele uusi nõudeid. Näiteks peavad ettepaneku kohaselt alates 1. jaanuarist 2030 kõik pakendid olema ringlusse võetavad ja lisaks tuleb senisest rohkem kasutusele võtta korduskasutatavaid pakendeid. Koda andis keskkonnaministeeriumile teada, et komisjoni ettepanek on samm õiges suunas, kuid ettevõtjatel on plaanitavate muudatuste suhtes veel palju ebaselgust ja kõik uued nõuded ei pruugi olla praktikas teostatavad.

Plaanitavate muudatuste peamine eesmärk on vältida pakendijäätmete teket, suurendada pakendijäätmete ringlussevõttu ja vähendada vajadust esmaste loodusvarade järele ning luua hästi toimiv ümbertöötatud tooraine turg. Komisjoni ettepaneku kohaselt peab iga liikmesriik vähendama pakendijäätmete teket võrreldes 2018. aastaga järgmiselt: 2030. aastaks 5%, 2035. aastaks 10% ning 2040. aastaks 15%.

Praegu ei ole teada, kas, millal ja millise sisuga jõustub komisjoni määruse ettepanek. Selle ettepaneku asjus alles käivad läbirääkimised ja selle sisu võib veel muutuda. Ettepaneku kohaselt jõustub uus määrus 20. päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas ning määrust tuleb kohaldada pärast 12 kuu möödumist määruse jõustumisest. Määrus on tervikuna Eestile siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.