Kuulujutud ELAVAD OMA ELU

Õiglast üleminekut tundub ümbritsevat teatud müsteerium. Peatun mõnel laiemalt levinud kuulujutul.

Esiteks on mõnikord kuulda väiteid, justkui müüdi Eesti põlevkivitööstus Euroopa Liidule maha peenraha (ehk üleminekufondi) eest. See ei ole nii. Oma kliimaeesmärke – sh kliimakindla energiasüsteemi ülesehitamist – peame me saavutama niikuinii tulenevalt nii meie riigi pikaajalistest majanduslikest ja rahvuslikest huvidest kui ka varem võetud rahvusvahelistest kohustustest. Õiglase ülemineku fondi (ÕÜF) abil on meil aga nüüd ka raha, et leevendada selle protsessi mõjusid kõige rohkem kannatavas maakonnas. Põhjusetagajärje seos on just selline, mitte vastupidi.

Õiglase ülemineku

fondi

Teiseks on vahel kritiseeritud, et 340 miljonit pole kaugeltki adekvaatne summa, et Ida-Virumaal kliimaeesmärkide saavutamise mõjusid leevendada. Me ei tohi aga unustada, et ÕÜF-ile lisandub ettevõtete, kohalike omavalitsuste ja riigi panus ning lisaks teistegi EL-i fondide vahendeid. Näiteks ÕÜF-ist 18,75 miljonit eurot saanud Neo Performance Materials investeerib ise oma tehasesse 81,25 miljonit, nii et koguinvesteering on umbes 100 miljonit. Seega kokku moodustavad toetused ja taotlejate omafinantseering päris suure summa – ÕÜF-i vahendid on eelkõige seemneraha.

Samuti olen kuulnud vandenõuteooriat, et üleminekuraha on mõeldud paarile suurele ettevõttele ja kohalikul väikeettevõtjal pole mõtet sellest unistadagi. See ei vasta tõele. Esiteks, õiglase ülemineku fondi fookus on just väikese ja keskmise suurusega ettevõtetel ning suurettevõtetele kehtivad rangemad reeglid – see on kirjas ka õiglase ülemineku regulatsioonis. Teiseks, enamiku üleminekumeetmete korral on rahastamise taotlemise protsess konkursipõhine. Nii et kindlasti ei ole mõtet õiglase ülemineku võimalustele käega lüüa ja soovitan vähemalt uurida, kas ka sinu idee võiks fondi reeglite kohaselt toetuskõlbulik olla.

Ütlen aga, et taotlemise protsess ei ole päris nii lihtne, et tulen konsultatsioonile, selgitan konsultandile oma ideed ja ta annab mulle kohvri rahaga. Taotluse esitamiseks peab ette valmistama äriplaani, koostama projekti eelarve ja vastama mitme detailse nõude tingimusele. Peab leidma ka omafinantseeringu. Õnneks orienteeruvad EAS-i konsultandid EL-i nõuete rägastikus päris hästi ja saavad aidata nii projektiidee nõuetele vastavuse hindamisega kui ka taotluse ettevalmistamisega.

Mis on kogu jutu mõte?

Mõte on lihtne: õiglase ülemineku puhul on tegu päris asjaga, mis on mõeldud päris ettevõtetele siinsamas Ida-Virumaal. Tegu on harukordse võimalusega, mida pole varem olnud ja me ei tea, kas tulevikus veel kunagi sellises mahus tekib.

Kui praegu on tekkinud ühel IdaVirumaa väikeettevõtjal võimalus tellida endale teadmusmahukuse kasvatamise toetuse abil vajalikku arendustööd või uuringut nii, et sellest kaks kolmandikku on tänu Euroopa Liidu toele väikeettevõtte jaoks justkui tasuta või kui tänu toetusfondile saab väikeettevõte toetusmeetme abil soetada vajaliku seadmepargi koos tarkvaraga nii, et sellest peab maksma vaid tsipakene üle poole – siis kas see ei olegi parim võimalus, mida Ida-Virumaal kunagi kasutada on saanud? Ja kui mitte, siis mis üldse on hea võimalus?

Muidugi ei piisa 340 miljonist selleks, et Ida-Virumaa üle kullata, aga see pole ka eesmärk. Eesmärk on kindlustada maakonna arenguperspektiive, sealhulgas anda meie noortele põhjust ning käegakatsutavat, põnevat, tasuvat võimalust siia piirkonda jääda ning tagada meie ettevõtete elujõulisus ja areng muutuvas maailmas.

Üleskutse meie ettevõtjatele

Kas julged astuda oma igapäevarutiinist välja, mõelda arengule ja visualiseerida oma elu ja töö maksimumprogrammi?

h Kui vastus on „jah“ – suurepärane! Pöördu kohe Ida-Viru ettevõtluskeskusesse või EAS-i ja hakka taotlusi ette valmistama.

h Kui vastus on „ei“ – pöördu samuti Ida-Viru ettevõtluskeskusesse või EAS-i ja jaga oma kahtlusi. Sind nõustatakse, kuidas edasi liikuda ja mis võimalusi on pakkuda just sinu profiiliga ettevõtjale.

h Kui sinu reaktsioon on „kes see Ivan Sergejev on, et arvab, et saab mulle elu õpetada?“ – kirjuta mulle ivan.sergejev@fin.ee ja sellest saab meie koostöö algus.

Igal juhul ärge jätke võimalust kasutamata!