PÕNEVATEST VÕIMALUSTEST TULVIL Kesk-Aasia

Kesk-Aasia (Kasahstan, Usbekistan, Kõrgõzstan, Tadžikistan ja Türkmenistan) on pärast koroonapandeemia taandumist ja Venemaa agressiooni Ukraina vastu muutunud oluliselt huvitavamaks alternatiivseks turuks, toormeallikaks ja investeerimispiirkonnaks ettevõtetele, kelle jaoks on vähemalt mõneks ajaks Venemaa ja Valgevene turg suletud.

Enamik Eesti ettevõtetest, kel on ärisidemeid Kesk-Aasias, on piirkonnaga seotud transpordi- ja logistikaäri kaudu. Kasahstan on raudtee kaudu üks peamiseid ühendusteid Hiinaga (kaks suurt rahvusvahelist piiripunkti, plaanitakse kolmandat).

Kasahstani raudtee kavatseb lähiaastatel ehitada ja moderniseerida enam kui 1300 km raudteed. Keskkoridor (Hiina-Kasahstan-Kaspia meri-Aserbaidžaan-Gruusia-Must meri kuni

Rumeenia või Türgini) on alternatiivne Venemaad mitte läbiv suund, kus nähakse pikaajalist kaubakoguste kasvu. Venemaa agressioon Ukraina vastu tõstis nõudluse keskkoridori transporditeenuste vastu 2022. aasta kevadel üleöö neli korda. Kui alguses tekitas see suuri ummikuid, siis nüüd on õpitud nendega hakkama saama ja pidevalt tegeletakse pudelikaelte kõrvaldamisega, mida on siiski palju: võimsusi on vaja suurendada nii raudtee ehituses kui ka sadamate arendamises Kaspia ja Musta mere rannikutel, tarvis on uusi praame ning uut veeremit Lõuna-Kaukaasias.

Rikkalik maapõu

Kesk-Aasia riikidel on palju tähtsaid maavarasid, loodusressursse, samuti põllumajandusmaad, mis vajab harimist. Kõrgõzstanis ja Tadžikistanis on perspektiivne hüdroenergia tootmine, kuid see vajab nii palju kapitali, et käib kohalikele riikidele üle jõu. Seega on nende projektide rahastamiseks tarvis rahvusvahelisi konsortsiume. Samuti tuleb neis riikides palju panustada tehnovõrkude arendamisesse (teed, raudteed, gaasi- ja elektriühendused, veemajandus), mis on enamasti avaliku sektori projektid, kuid neid finantseerivad ka rahvusvahelised rahastajad. Atraktiivsemaks muutuvad keskkonnateenused, prügi sorteerimine ja taaskasutus.

Pea kõigis Kesk-Aasia riikides on noor ja kasvav elanikkond. Riikide juhid saavad aru, et peavad looma uusi töökohti ning tuleb teha investeeringuid haridusse ja meditsiini. Kasahstan ja Usbekistan on väga huvitatud koostööst rahvusvaheliste ülikoolidega, saates üliõpilasi välismaale õppima ja luues välismaiste ülikoolide filiaale Kesk-Aasias.

Eri tasemel e-riigid

Eesti IT-sektorile on Kesk-Aasias kindlasti võimalusi. Soovitan ettevõtetel vaadata terase pilguga nii uusi kliente

Kasahstanis pole enam peaaegu käibel sularaha, kõik maksed tehakse mobiilis. otsides kui ka selleks, et piirkonnas tehtavast õppida. Kasahstanis on suudetud 20 aasta jooksul arendada hästi toimiv e-riik, mis on eestlaste jaoks üsna tuttavate teenustega. Lisaks on Kasahhi pangad teinud suure arenguhüppe ja õpetanud enamiku inimesi kasutama mobiilipanga lahendusi. Kasahstanis pole enam peaaegu käibel sularaha, kõik maksed tehakse mobiilis ning pangakaartide kasutamine tundub ülimalt ebamugav. Kõrgõzstanis tegutseb aktiivselt e-riigi akadeemia Euroopa Liidu poolt rahastatavas projektis Twinning. Usbekistanis, Tadžikistanis ja Türkmenistanis on e-riik koos turvaliste teenuste ja identimisega veel lapsekingades ja siin on kindlasti šanssi ka Eesti ettevõtetel.

Soovitan Eesti ettevõtjatel tulla seda kirjut ja paljude võimalustega piirkonda ise avastama. Nagu alati, tuleb enne kusagil tegutsema hakkamist investeerida aega piirkonna äripraktikate, seadusandluse, turu ja partnerite tundmaõppimisse. Kesk-Aasias on Eesti saatkond Astanas, kuhu soovitan ettevõtjatel küsimuste puhul alati pöörduda.