Majanduskuritegude kriminaalmenetlus –müüdid ja tegelikkus

Möödunud aastal saadeti esialgsete andmete järgi kohtusse, kulmineerus karistuskokkuleppega või sai oportuniteediga 1 lõpliku menetlusotsustuse 34 prioriteetset majanduskuritegude kriminaalmenetlust.

Menetlusvõimekuse piir on lähedal

Ainuüksi kriminaaltulu konfiskeeriti üheksas prioriteetses menetluses kokku 876 634,06 eurot ja kõikide menetluste kohta kokku arestiti 2 133 684,52 eurot. Märkimist väärib, et kriminaalasjade prioriteetseks lugemisel on lähtutud eelkõige süüteo ulatusest, tekitatud kahju suurusest ja selle mõjust ühiskonnale. Võrdlusena, 2021. aastal sai prokuratuuris lõpliku menetlusotsuse 68 majanduskeskkonda oluliselt mõjutavat kriminaalasja.

Teisest küljest ei saa unustada, et eelmainitud menetlusotsustuste ülevaade kajastab vaid kaduvväikest osa tegelikust majanduskuritegevusest. Kuigi praeguseks ei ole justiitsministeeriumi ja prokuratuuri põhjalikud kokkuvõtted ja analüüsid 2022. aasta kuritegevuse2 kohta valmis, on võimalik varasemate aastate statistikast välja tuua, et 2021. aastal registreeriti sarnaselt 2020. aastaga majanduskuritegudest kõige enam ebaseadusliku majandustegevusega seotud kuritegusid (105), mis moodustasid 36% registreeritud majanduskuritegudest (292). Vähe registreeriti pankroti- ja täitemenetlusega ning konkurentsiga seotud kuritegusid, ehkki sellelaadsed kuriteod mõjutavad läbipaistvat ja ausat ettevõtluskeskkonda märkimisväärselt.

Ehkki kohtusse, kokkuleppeni või muu lõpliku menetlusotsustuseni jõuavad ka need majanduskuritegude kriminaalasjad, mis suurt ühiskondlikku mõju ei oma, võib eelkirjeldatud arve kõrvutades esmapilgul tekkida kriminaalmenetlusest ja majanduskuritegude menetlemisest väärarusaamu ning eelarvamusi. Paraku ringleb palju müüte majanduskuritegude menetlemise aeglusest ja koguni perspektiivitusest. Siiski ei ole võimalik eitada murekohti valgekraede kuritegevuse menetlemisel, mida saab lahendada seadusemuudatustega. Põhjalikult on problemaatikat lahatud 2022. aasta lõpus Tartu Postimehe3 artiklis, kuid kokkuvõttes oleme jõudnud kohtusüsteemi ülekoormatuse tõttu arvestatava probleemini ja lähedal õigussüsteemi menetlusvõimekuse piirile. Ajale jalgu jäänud üldmenetlusele esitatavad nõuded soodustavad eelkõige suurte ja keerukate asjade venimist, katkemist ja nullist alustamist, kuna vahepeal on näiteks kohtunik pensionile läinud või menetlust tõkestatakse pahatahtlike taotluste esitamise ja protseduurilistesse nüanssidesse takerdumisega.

Seame kuritegude, sh majanduskuritegude menetlemisel prioriteete, et jõuda parima võimaliku tulemuseni, kasutades olemasolevaid nappe ressursse. Kehtivad prioriteedid on seatud 2018. aastal, kuid uuendatud juhist koostatakse. Prioriteediks on seatud suure kahjuga majanduskuritegevus. Prioriseerimise eesmärk on ausa majanduskeskkonna, riigi rahandus- huvide ja kannatanute kaitse ning majanduskeskkonda enim kahjustavate isikute tegevuse pärssimine. Siinkohal tuleb rõhutada, et peame oluliseks kahju hüvitamist juba menetluse kestel. See nõuab kiiret ja efektiivset tõendite kogumist ja menetluse läbiviimist. Siinkohal ei saa muidugi unustada kannatanute endi rolli kriminaalmenetluse tulemuslikkusel. Praeguste menetluste näitel näeme, et tõhusamini ja paremini kulmineeruvad sihtmärgistatud menetlused ehk need, kus saame võimalikult kiiresti kuritegu reaalajas uurima asuda.

Prioriteedid tuleb paika panna

Siiski ei saa kellegi kriminaalkorras karistamist pidada ainsaks eesmärgiks, miks õiguskaitseasutuste poole pöörduda. Iga kriminaalmenetlus osundab õiguslikele konfliktidele ja annab majanduskeskkonna valukohtade asjus väärtuslikku informatsiooni. On oluline silmas pidada, et lõpliku menetlusotsuse saanud kriminaalasjad ei saagi paraku peegeldada reaalset ja ajakohast olukorda ühiskonnas ning majanduskeskkonnas. Nagu juba mainitud, siis ühest küljest kestavad majanduskuritegude kriminaalasjade menetlused pahatihti kaua ja lõplike menetlusotsusteni jõutakse tegude toimepanemisest oluliselt hiljem. Teisalt ei ole ennetav pahatihti mitte karistamine ise, vaid kriminaalmenetluse läbiviimine – nägemaks, kus on üleüldse vaja ennetustegevust. Kõik pöördumised ei pruugi sealjuures alati päädida kriminaalmenetluse algatamisega, kuid annavad ometigi vajalikku teavet, mille abil on võimalik kavandada ennetavaid meetmeid ja seada ajakohaseid prioriteete. Vaid nii näeme tegelikke murekohti ja oskame neile piisavat tähelepanu pöörata.

Meie prioriteedid ei saa ega tohi erineda reaalse elu vajadustest – meil ei ole mõtet suunata fookust näiteks VASP4-idega tegelemisele, kui reaalsuses on kriitiliseks probleemiks kujunenud hoopis pankrotihaldurid. Õiguskaitseasutuste huvi ja paraku ka võimekus ei ole enamasti vaadata ühekordseid valemakseid või eksimusi, vaid tuvastada trende, seaduspärasid ja suuremaid grupeeringuid.

Sogases vees üritatakse kala püüda

Perspektiividest ja tulevikuväljavaadetest rääkides võib märkida, et kindlasti tuleb ka 2023. aastal jätkata kõige akuutsemate probleemkohtadega, mis eelmisel aastal tuvastati. Need on rahapesu, ebaseaduslik finantsvahendus, ebaseaduslik majandustegevus, kelmused ja VASP-idega seotud kuritegevus. Paraku näeme suurte kriiside tuules, et tähelepanu alla on jälle sattunud pankrotimenetlused ja likvideerimised. Selge on see, et valgekraeliste kurjategijate maailm on leidlikumaks muutunud ning kohaneb ühiskondlike arengute ja muudatustega. Illustreerimiseks – piisab riigil vaid teise samba fondid vabaks lasta ega lähe kaua, kui turule tuleb keegi ideega, kuidas see raha kätte saada. Elu on pidevas muutumises ja kuritegevus ei jää paraku kunagi seadusest maha.

Ka ettevõtetel endil on suur roll ja vastutus selles, et meie majanduskeskkond oleks aus. Seda ei ole võimalik jätta ainult õiguskaitseasutuste kohustuseks. Kui kellegi käitumine on kuritegelik ja kahjustab ärikeskkonda, on põhjendatud ka sellele reageerimine. Teisalt on oluline ka see, et politsei ja prokuratuuri poole ei pöördutaks vaid selleks, et kellegi äritegevust halvata. Kriminaalmenetlused ei tohi olla vahendid omavaheliste äritülide klaarimiseks. Meie eesmärk on puhastada majanduskeskkonda ja aidata kaasa terve ärikliima kujunemisele.

Paar praktilist soovitust

h Prokuratuur on Eesti Advokatuuriga sõlminud koostöökokkulepe kannatanute esindajate vastuvõtmiseks. See tähendab, et prokuratuuri juurde võib pöörduda ja kannatanute esindajad kuulatakse ära ka ilma kuriteoavaldust esitamata. Sealjuures vajaduse korral ka nõustame.

h Prokuratuuri pöördudes võib kannatanu paluda kokkusaamist majanduskuritegudega tegeleva prokuröriga. Sellised kohtumised on olnud tulemuslikud. Kui kannatanu selgitab ära probleemi olemuse, kaob vajadus segaste ja mahukate dokumendipakkide esitamiseks. Nii on võimalik saada parem kontakt ja koostada asisemad materjalid.

1 Oportuniteedi kohaldamine toimub kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 202 lg 1 alusel. See sätestab, et kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks.

2 Need avaldatakse enamasti aasta esimeses kvartalis veebilehtedel www.kriminaalpoliitika.ee/et/statistika-ja-uuringud/ kuritegevus-eestis ja https://aastaraamat.prokuratuur.ee/.

3 tartu.postimees.ee/7674835/kati-tee-kui-oiglus-takerdub-nuanssidesse.

4 VASP ehk Virtual Asset Service Provider – virtuaalvääringu teenuse pakkuja.