Rohepöörde tegevuskava näitab KÄTTE

TEGEVUSSUUNAD, KUID TÄIT SELGUST EI TOO

Riigikantselei eestvedamisel on valminud riigi rohepöörde tegevuskava, mis näeb järgnevaks kolmeks aastaks ette riigi tegevused rohepöörde elluviimiseks. Koda esitas riigikantseleile tegevuskava kohta 30 tähelepanekut.

Koda toetab rohepööret, kuid rõhutasime riigikantseleile saadetud kirjas, et rohepöörde elluviimisel tuleb arvestada enam ja teadlikumalt ka selle praktiliste mõjudega inimeste ja ettevõtete tegevusele.

Rohepöörde elluviimiseks on vaja kliimaseadust

Ühe suure puudusena tõime välja, et tegevuskava ei sisalda informatsiooni kavas välja toodud tegevuste rahalise kulu kohta. Sellest tulenevalt tegime ettepaneku lisada iga plaanitava meetme juurde umbkaudne hinnang, kui palju raha kulub tegevuskavas ette nähtud tegevuste elluviimiseks ning kui suures ulatuses plaanib riik tegevusi rahastada riigieelarvest.

Tõime ka välja, et meie hinnangul võiks kava sisaldada kliimaseaduse väljatöötamist, mis sätestaks reeglid ja piirangud kliimamuutuste leevendamiseks. Kliimaseaduse loomine muudaks nõuded ettevõtjatele lihtsamini jälgitavaks ja annab ettevõtjatele suurema kindlustunde edaspidiseks tegevuseks.

Energeetika valdkonnas on tegevuskava kohaselt Eesti lähiaastate suurim ülesanne kliimaneutraalsusesse panustava energiasüsteemi kujundamine. Eesti eesmärk on aastaks 2030 toota taastuvatest allikatest elektrit sama palju, kui riigisiseselt tarbime. See tähendab, et aastaks 2030 on 65% kogu Eestis toodetavast energiast pärit taastuvatest allikatest.

Koda on seisukohal, et energeetika on rohepöörde puhul võtmetähtsusega valdkond, sest selle mõjud puudutavad otseselt või kaudselt pea kogu ettevõtlust. Eriti tähtsaks peame, et tuule- ja päikeseenergia tootmisega alustamine oleks võimalikult lihtne. Koja hinnangul peaks riik soodustama laenu võtmist taastuvenergia tootmiseks vajaliku võimekuse loomiseks. Samuti leiame, et tähelepanu tuleks pöörata tuuleenergia tootmise lubade kiiremale väljastamisele ning energiasalvestussüsteemide raja-

Kas rohepöörde korral on tagatud elektrienergia alatine olemasolu ja selle kättesaadavus

mõistliku hinna eest?

misele, seda eriti rannikul ja saartel, kus on suur taastuvenergia tootmise potentsiaal.

Koda ei ole kindel, kas rohepöörde korral saab olema tagatud elektrienergia alatine olemasolu ning selle kättesaadavus mõistliku hinna eest. Seetõttu tuleks tähelepanu pöörata muu hulgas sellele, et meil oleks igal ajal piisavas koguses saadaval ka juhitavaid elektritootmisvõimsusi, mis tagavad elektri varustuskindluse ajal, mil taastuvenergiat toota pole võimalik.

Õiglase ülemineku valdkonnas on tegevuskava kohaselt suurim väljakutse õiglase ülemineku tagamine lisaks põlevkivitööstusele ja Ida-Virumaale ka ülejäänud valdkondades ja piirkondades.

Tõime ka välja, et kriitiliselt tuleks üle vaadata õiglase ülemineku raames Ida-Virumaale tehtavate investeeringute eesmärk. Praegu on tegevuskavas kavandatud hulk toetusi teadus- ja arendustegevuse tarbeks, kuid on küsitav, kas ja kui palju on sellest abi Ida-Virumaa ja seal elavate inimeste elujärje parandamisel. Tegime ettepaneku toetada ettevõtluse arendamist sellistes valdkondades, kuhu on potentsiaali tööle asuda endistel põlevkivitööstuse töötajatel. Samuti tuleks toetada sellistes valdkondades tegutsevatele ettevõtetele vajaliku oskustööjõu väljakoolitamist Ida-Virumaal.

Ruumiplaneerimise ja hoonete valdkonnas on tegevuskava kohaselt põhirõhk elamufondi energiatõhusaks renoveerimise tempo kiirendamisel nii era- kui ka avalikus sektoris. See on oluline energiatõhususe suurendamiseks, imporditavast kütusest energiasõltumatuse tagamiseks ja olemasoleva elukeskkonna igakülgseks moderniseerimiseks.

Koda peab väga oluliseks hoonete rekonstrueerimist energiatõhususe suurendamiseks. Samas oleme saanud selles valdkonnas tegutsevatelt ettevõtjatelt tagasisidet, et paljude paneelmajade puhul võib nende rekonstrueerimisest mõistlikumaks osutuda nende lammutamine ning uute ja energiatõhusate hoonete ehitamine.

Transpordi ja liikuvuse valdkonna peamine fookus on vastavalt tegevuskavale transpordivahendite ja -süsteemi keskkonnajalajälje vähendamisel, et aidata kaasa kliimaeesmärkide saavutamisele 2050. aastaks.

Koda näeb suuri probleeme ühistranspordi liinide korralduses. Näiteks on Tallinna puhul nii ühistranspordiliinid kui ka sõidugraafikud ajast maha jäänud ega vasta inimeste vajadustele. Selle tulemusena on linnas punktist A punkti B ühistranspordiga liikumiseks kuluv aeg märksa pikem kui sama vahemaad autoga läbides.

Teadmismahuka ja konkurentsivõimelise rohemajanduse valdkonnas tuleb tegevuskava kohaselt keskenduda Eesti majanduse pikaajalise konkurentsivõime tagamisele kliima- ja keskkonnaeesmärkide ning nendest tulenevate muutuste kontekstis. See on Eesti ettevõtlussektorile oluline väljakutse, kuid annab samas hea võimaluse uute ärimudelite loomiseks.

Kõige olulisemaks tegevuseks peab koda selles valdkonnas rohepöörde vajadustele vastava hariduse ja oskuste arendamisse panustamist. Rohepöörde edukaks elluviimiseks on vajalik ka ettevõtete vaheline koostöö. Riik peaks soodustama igasugust ettevõtjate vahelist koostööd rohepöörde elluviimisel, näiteks korraldama arutelusid, kus osalevad ka riigiametite esindajad ning kus ettevõtjad saavad rääkida oma vajadustest ja muredest seoses rohepöördega.

Ringmajanduse ja jäätmete valdkonnas on tegevuskava kohaselt lähiaastate suurim ülesanne tagada ringmajanduse põhimõtete integreerimine kõikidesse asjakohastesse poliitikavaldkondadesse ja tegevustesse. Koja hinnangul ei ole tegevuskavas sisalduvad tegevused piisavad selleks, et olukord jäätmemajanduse korralduses paraneks. Samuti tõime välja, et ettevõtjad ootavad ringmajanduse teemal riigilt konkreetseid juhiseid ja teavitusi tegevuste kohta.