Teataja märts 2019

Teataja iga liige loeb! ilmub aastast 1926. MÄRTS-APRILL 2019

lk 10–13

vaimse tervise mured mõjutavad eesti majandust lk 16

kes ehitas ott tänaku ralliauto? lk 28–29

uus jäätmeseadus jäi koja survel vastu võtmata lk 42–43

välismaalt tööjõu värbamisel saab riigilt toetavaid teenuseid

Mooncascade’i juht

Anu Einberg:

IT ja psühholoogia täiendavad teineteist

JuhTKiRi

sisukord 4 9 10 13 14 16 18 20 22 24 25 26 28 30 32 35 36 38 40 42 44 47

mooncascade’i loodavad digilahendused aitavad ettevõtetel kasvada lühidalt kui peas on asjad korras, kasvab ka majandus ettevõtjate kogemused töötajate vaimse tervise eest hoolitsemisel Viis soovitust jaeketti pääsemiseks ettevõte, kus ehitatakse maailma kiiremaid rallimasinaid Pankrotiseaduse mitut põhimõtet tahetakse muuta mitmekesisus on edu vundament tõlkebüroo Pangloss: 25 edukat aastat kuidas luua ja edastada häid sõnumeid? töötuba: kuidas organisatsiooni väärtused tööle panna galerii: lapsed käisid ema-isa tööga tutvumas uus jäätmeseadus oleks toonud kümneid miljoneid lisakulu Hoidke end rahvusvaheliste riigihangetega mugavalt kursis transiit – ida-Viru lipulaev tuleohutusaruande asendamine tuleohutusülevaatusega ei too kasu Ülikoolihariduse saab tööl käies taltech avas uue magistriõppekava juhtidele kriis maailma kaubandusorganisatsioonis mis abi on riigist, kui peab värbama välismaalt? sündmuste kalender enterprise europe network

kaaneFoto sven tupits eesti kaubandus-tööstuskoda toom-kooli 17, 10130 tallinn tel: 604 0060 Faks: 604 0061 e-post: koda@koda.ee www.koda.ee teataja toimetus kaur orgusaar tel: 604 0065 e-post: kaur.orgusaar@koda.ee makett ja kujundus menu meedia Reklaam: kristiina Rauts-nõmmik tel: 511 3302 e-post: kristiina@menuk.ee tRÜkk kroonpress

TEgEliKE pRoBlEEmidE EiRAminE JA oTSiTud pRoBlEEmidE lAhEndAminE mEid Ei AiTA

I

ga ettevõtja teab, et muutused on paratamatus.

Kuid miks näeme aina enam muutusi, mis ei lahenda ühtegi olemasolevat probleemi, vaid loovad ebakindlust ning uusi murekohti? Selle asemel, et tegeleda reaalses elus tekkinud probleemidele lahenduste otsimisega, näeme üha sagedamini, kuidas tekitatakse asendusprobleeme ja alustatakse siis asendustegevusi nende lahendamiseks.

Ettevõtjate selge sõnum poliitikutele on olnud ja on, et loobu­ taks asendusprobleemidega tegelemisest ja võetaks fooku­ sesse tegelikud probleemid hariduses, õigusloomes, liigses bürokraatias ja tööturul.

Tänases maailmas on iga riik bränd, millega tulevad kaasa kindlad ootused ja kuvand. Kuid selleks, et riigi nime teadmisest maailmas kaugemale jõuda, peaksid tööd tegema kõik Eestiga seotud organisatsioonid ja institutsioonid. Riigi välisesindajatel ei tohi olla mingit hirmu ja valehäbi oma riigi ja ettevõtete majandushuvide kaitsmisel ja esindamisel. Ning meie välisesindajad peaksid olema riiklikult ühtselt juhitud.

Aastaid on räägitud, et haridus ja teadus on tähtsad ning ettevõtjad mõistavad seda poolelt sõnalt. Õpetajate leidmine kooli on aga kohati üle jõu käiv katsumus. Motiveeriva palga ja toetussüsteemi loomiseks on astutud samme, kuid need pole olnud piisavad. Eesti üks suurimaid konkurentsieeliseid ongi meie haritud inimesed ning nende ideed, mis tagavad ühiskonna jätkusuutliku arengu.

Haridusega on seotud ka tööturg ning praegu ei tule kelle­ legi üllatusena, et tööturg on ammendunud, ning seda nägime ette juba aastaid tagasi. Samal ajal on olnud ka võimalikud lahendused selged ning teostatavad. Kui enne ei julgenud, ehk on nüüd aeg lõpetada võõrtööjõuga hirmutamine ja teha vahet pagulaste, ettevõtjate ja välisriigist pärit töötajate vahel. Ei tun­ du mõistlik loobuda kontrollist tööjõu liikumise üle ja maksu­ tulust lihtsalt sellepärast, et ei julgeta teemaga tegeleda.

Jätkuvalt peame rääkima riigi efektiivsusest, õigusloome protsessist ja ülereguleerimisest. Kui me soovime leida lisa­ raha politseinike, päästjate, õpetajate ja muude oluliste avalike teenuste finantseerimiseks, siis tuleb ühe allikana vaadata ka keskvalitsuse haldus­ ja poliitikakujundamise kulutuste suunas. Sellest üksi ei piisa, kuid vähenev bürokraatia aitab omakorda suurendada ette­ võtlusaktiivsust ja seeläbi kasvab ka riigile laekuv maksuraha hulk.

TOOMAS LUMAN nordic Contractors as-i juhatuse esimees, eesti kaubandus-tööstuskoja juhatuse esimees

ETTEVÕTJA

Mooncascade’i

TööTAJATE pidEV AREng EdEndAB KA ETTEVÕTET Tõenäoliselt on meil kõigil telefonis mõni äpp või lahendus, mis on Eesti ette­ võtte Mooncascade’i loodud. Selle idufirmaliku kultuuriga ettevõtte digitoodete haare on üle maailma kiiresti kasvamas. Kiiresti kasvab ka Mooncascade’i meeskond: järgmistel aastatel plaanitakse töötajate arvu kahekordistada.

T

arkvara­ ja tootearen­ dusettevõtte Moon­ cascade’i kliendid on idufirmad, telekomid, pangad – ühesõnaga kõik, kellele on eluliselt olulised uusimad digitaalsed lahendused.

Mooncascade’i tehtud on näiteks Coop panga interneti­ ja mobiilipanga lahendus ning nende klientide seas on ka Elisa ja Transferwise.

Seega on Mooncascade’i nimi juba paljudele tuttav, kuid vähem tuttav on ettevõtte seest vaid mõne aastaga kasvanud uus ja energiline juht, kelle taust esmapilgul ei viitagi IT­firma juhtimise iseene­ sestmõistetavusele. Kuidas psühholoogia täiendab IT­d ning annab eelise ka juhirollis, uuris Teataja Mooncascade’i tegevjuhilt Anu Einbergilt.

Mooncascade’iga liitudes tulid sa täiesti teisest valdkonnast – psühholoogiast. Kuidas need kaks kokku sobivad?

Väga hästi sobivad. Psühholoogiat õppima asudes huvitas mind eksperimentaalpsühholoogia (käitumise ja selle aluseks olevate protsesside uurimine eksperi­ mentide teel – toim), mis on tihedalt seotud kvantita­ tiivsete tulemustega. Sellega seoses tuleb osata analüütiliselt mõelda, teha statistikat, aga ka program­ meerida. Näiteks tuleb tihti ise programmeerida eks­ perimendi tegemiseks vajalikud tarkvaralahendused, sest enamasti ei ole uurimisgrupis kedagi, kes selle sinu eest ära teeks.

Minu IT­karjääri alguseks oligi tarkvara testimine ning testijale vajalikud põhioskused omandasin tea­ dusliku töö tulemusena. Testimine ei olegi muud kui eksperimendi planeerimine, läbiviimine ja tulemuste analüüsimine. Piisab teaduslikust mõtlemisest!

Juhirollis on psühholoogiataustast kasu hoopis teistmoodi. Kindlasti on kergem mõista motivatsioo­ nisüsteeme, organisatsioonikultuuri eripärasid, aga

4

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja I 1 / 2019

ka paljusid teisi aspekte, mida tehnilistes tööülesannetes ei ole nii palju vaja.

KAUR ORGUSAAR Oled juhiks kasvanud organikaubanduskoja kommunikatsioonisatsiooni seest. Kuidas organijuht satsioon seda toetanud on?

Organisatsiooni seest juhiks kasvamisel on alati kaks poolt. Üks on see, mida võimaldab organisatsioon, ning teine pool tuleb sinust endast.

Mooncascade’i organisatsioonikultuur soosib aren­ gut ja õppimist. Võimaldame eri valdkondade inimestel rääkida kaasa ka oma valdkonnast kaugemal olevatel teemadel. Näiteks kui töötad arendajana, on sul soovi korral võimalik kaasa rääkida ka personalijuhtimise protsesside loomisel. Selline kaasamine annab uusi teadmisi ja võimalusi ning aitab kaasa ka karjääri arengule, võimaldades inimestel areneda nii horison­ taalselt kui ka vertikaalselt.

Samuti on meie juhid vastuvõtlikud uutele ideedele ning küsivad alati meeskondadelt, kuidas saaksime asju paremini teha. Väga palju kaasame inimesi üle terve organisatsiooni.

Väga tähtis on olla ise aktiivne. Ma mõtlesin oma eri rollides alati kaasa suuremat pilti silmas pidades ning üritasin aru saada, kuidas see mõjutab minu praegu tehtavat tööd. Tuleb olla ise aktiivne ning edasine kasv toimub juba orgaaniliselt.

Mainisid organisatsioonikultuuri. Kuidas on teil õnnestunud hoida seda kiire kasvu ajal?

Kui mina liitusin Mooncascade’iga, oli meil umbes 30 inimest. Protsessid ei olnud veel paigas, kuid kul­ tuuriliselt oli kõik hästi, esindatud olid kõik vajalikud väärtused. Lisaks tehti tööd innuga ning oli olemas n­ö perekonnatunne.

Muutus tuli, kui olime jõudnud umbes 50 töötajani.

Siis hakkasid protsessid paika loksuma ja tekkisid selgemad piirid, kes mille eest vastutab.

Anu Einberg kinnitab, et psühholoogiaõpingud on juhiametis vägagi kasuks tulnud.

Foto: Sven Tupits

ETTEVÕTJA

Foto: Sven Tupits

ETTEVÕTJA

Anu Einberg leiab, et IT-arendustöös müüakse usaldust ja eestlaste ausus ning otsekohesus töötavad meie kasuks.

Millised on sinu soovitused IT-d õppima minevatele ­noortele?

Esmalt tuleb välja mõelda, mida oma karjääriga teha soovitakse.

Kuna IT on väga mitmekesine valdkond – on olemas disainerid, toote- ja teenuste juhid, insenerid, andmeteadlased, arendajad ja pal­ jud teised –, siis tuleb teha suuna­ valik. Positiivne on see, et õppides üht IT-ga seotud eriala, saab edas­ pidi kombineerida oma haridust ja Anu Einberg, oskusi vastavalt huvidele. Lisaks Mooncascade’i tegevjuht on kõigil võimalus ka iseseisvalt õppida – on palju programme ja võimalusi. Selle juures on tähtis teada, et panus, mis pannakse õppimisse, on väga suur.

Seega on hea, kui olemasolev haridus annab tugeva põhja, Tihti öeldakse, et IT oleks justkui meeste ala. Kas sellel millele uusi oskusi ja teadmisi rajada. arvamusel on tänapäeval alust?

Ei, kindlasti mitte. Naistel ei ole kunagi olnud paremat Kas IT-s saab olla edukas ka siis, kui pole formaalset aega töötada IT-s kui praegu. See arvamus on pigem ­haridust omandatud? ajalooline jäänuk, sest kui vaatame programmeerimise Võimalik, et formaalharidusest saadavad teadmised ei olegi algusaegadesse, siis sellist arvamust ei esinenud ja naisi nii tähtsad. Kuid väga tähtis on õppimise käigus omandatud oli programmeerimises rohkem kui mehi. Näiteks Apollo oskus mõelda. kosmoseprogrammi üks kuulsamaid programmeerijaid oli Kui omandad oskused suurt pilti mõistmata, siis need naine. Pärast seda tuli personaalarvutite ajastu ning neid oskused on homme vananenud ja uuesti õppimine on turustati meestele rohkem. See soodustas meeste suurema aja­mahukas. Aga kui õppida nii, et saad teemast laiema huvi tekkimist ning ka oskuste arengut. ­arusaama ning ka süsteemse mõtlemise oskuse, siis on Kuna IT-s on vaja loovust ning intelligentsust, mida hiljem palju kergem uusi oskusi omandada ning ajaga on meil kõigil võrdselt, siis on raske mõista, miks selline kaasas käia. Seega on õppimise käigus tähtis saavutada ­stereotüüp on üldse tekkinud. Tänapäeval ei ole mingit vahet, süstemaatiline mõtlemisoskus või veelgi parem – teaduslik kas IT-s töötavad mehed või naised.

Praeguseks on meil 85 töötajat, protsessid on paigas ja oleme just nagu iga teine organisatsioon.

Meid eristab aga see, et oleme suutnud alles hoida perekonna­ tunde. See võimaldab vabalt suhelda ning hoiab alles sõbra­ likkuse.

Lisaks väärtustan väga seda, et meil toimub palju spontaanseid üritusi. Tihti jäädakse õhtul edasi kontorisse, mitte tööd tegema, vaid koos olema ja suhtlema. See näitab, et on olemas julgus ning usaldus üksteise ja ka ettevõtte vastu.

6

eesti kaubandus-tööstuskoja TEATAJA I 2 / 2019

„Näiteks kui töötad arendajana, on sul soovi korral võimalik kaasa rääkida ka personalijuhtimise protsesside loomisel.“

ETTEVÕTJA

Mooncascade arvudes:

Tunnustused:

hh Asutatud 2008. aastal. Asutajad on Asko Seeba,

hh Üks Mooncascade'i asutajatest,

Ahti Liin, Priit Salumaa, Indrek Ulst. hh Töötajaid 85. hh Käive 4,2 miljonit eurot (2018), eksport andis käibest 49%. hh Kõige suuremad eksporditurud on Soome, Ühendkuningriik ja Prantsusmaa.

Tänavu keskendutakse Saksamaa osakaalu suurendamisele.

Indrek Ulst, sai 2015. aastal noore ettevõtja tiitli. hh Mooncascade jõudis 2013., 2014. ja 2015. aastal Äripäeva kiiresti kasvavate ettevõtete ehk Gaselli TOP-i. hh 2016. saadi Saksa-Balti kaubanduskojalt kõige kiiremini kasvava ettevõtte auhind.

Teine tähtis põhjus on see, et meie esimesed suured edulood, näiteks Skype, andsid meile palju julgust ning ka teadmisi, millele toetudes seal töötanud inimesed lõid uusi ettevõtteid, millel läks hästi. Tänaseks oleme jõudnud juba sammukese kaugemale. Enam ei öelda, et keegi on Skype’i taustaga, vaid öeldakse, et Pipedrive’i või Transferwise’i taustaga inimene tegi ettevõtte.

Kuidas Mooncascade’il välisturgudel läheb?

Hästi läheb! Oleme esindatud nii lähiriikides kui ka ­Lääne-Euroopas ja Põhja-Ameerikas. Järgnevate a ­ astate jooksul planeerime kasvatada turuosa Saksamaal ja ­Ameerika Ühendriikides.

Natuke üllatuslik on suur edu lähiriikides, kus näiteks Lätiga võrreldes on meie hinnad palju kõrgemad, mis on tingitud tööjõukulude kiirest kasvust.

Kuna Eesti turg on väike, keskendume välisturgude arendamisele, kuid on hea öelda, et ka Eesti turu maht on viimastel aastatel hoogsalt kasvanud. mõtlemine, mis aitab läbi lüüa kõikides valdkondades.

Kuidas praegu IT-sektoris tööjõuga lood on?

Eestis on väga suur nõudlus IT-oskustega spetsialistide järele, sest meil on palju IT-ettevõtteid, kellel läheb väga hästi ning kes otsivad uusi inimesi. Samal ajal on Eestis ka väga häid spetsialiste, kuid aina rohkem näeme, et kodu­ turul pakutavast enam ei piisa, ning otsime teatud rollidesse inimesi ka välisriikidest. Välistööjõu kaasamine on kindlasti aja jooksul kasvav trend.

Tihedas konkurentsis tuleb oma inimesi hoida, aga ka ­eristuda. Kuidas te seda teete?

Kuna me loome oma klientidele uusi tooteid, siis meie arendajatel on võimalus teha midagi algusest peale ning see on miski, mida paljud ettevõtted oma arendajatele pakkuda ei saa. Samuti kasutame uusi tehnoloogiaid, mis arendajaid kõnetab ja motiveerib. Nendest kahest faktorist moodustub võimalus ennast arendada ja ka saavutada suuri asju, mis on tihti tähtsamad kui palganumber või mõnu muu väline motivaator.

Kui võrrelda meid suurkorporatsioonidega, siis eristume sellega, et hoiame personaalset õhkkonda, mis võimaldab sõbralikku suhtlust ning n-ö perekonnatunnet. Seda on kasvavas organisatsioonis raske hoida, kuid pingutame aktiivselt selle nimel.

Kuidas on Eestil õnnestunud IT-valdkonnas nii edukaks saada? Üks põhjus on kindlasti meie hea arusaamine sellest, et IT-ga on võimalik luua väga palju lisandväärtust, mis ei sõltu maavaradest või geograafilisest asukohast.

Ise leiame ja teame, et Eesti on välisturgudel IT-valdkonnas hästi tuntud, kas ka tegelikult on nii?

Teatud ringkondades teatakse Eestit väga hästi. Saksamaa on hea näide, Põhja-Ameerikas teatakse meid veidi vähem, kuid siiski. Aga alati, kui ennast tutvustame, räägime ka Eestist.

Ameeriklastel on näiteks komme võrrelda meid Iisraeliga.

Neil on teadmine, et mõlemas riigis on IT-tase väga kõrge, ja kui ollakse nendega koostööd teinud ning on läinud hästi, siis nad laiendavad seda usaldust ka kohe meile.

Millised on Mooncascade´i eelised välisturgudel võrreldes teiste riikide ettevõtetega?

Kui Ameerika Ühendriikidega võrrelda, siis see, et meie meeskonnad on kiired ja efektiivsed. Meie arendajad küsivad palju küsimusi ning julgevad alati öelda, et miski ei toimi või oleks parem hoopis teistmoodi. Sellist tagasisidet väärtus­ tatakse väga. Igasugune arendustöö on tegelikult usalduse müümine ning eestlaste ausus ja otsekohesus on selles valdkonnas väga väärtuslik omadus.

Milline on sinu arvates üks tähtsamaid digitaalsete toodete arengusuundi lähitulevikus?

Siiani on eri rakenduste peamine eesmärk olnud hoida kasu­ tajate tähelepanu võimalikult pikalt. Mentaliteet on see, et mida kauem on nad minu tootes, seda rohkem saab neile näi­ teks näidata reklaame. Praegu näeme selle mõtteviisi kiiret muutumist, aina tähtsam on see, et klient saaks vajalikud toi­ mingud kiiresti tehtud ning seejärel keskenduda tegevustele, mis on talle veelgi olulisemad. Näiteks pankade äppide puhul on tähtis see, et klient saaks teha pangatoiminguid lihtsalt ja kiirelt. See on otseselt seotud ka kliendi rahuloluga.

eesti kaubandus-tööstuskoja TEATAJA I 2 / 2019

7

K AUBA NDUSKOJA K E VA DBA LL 2 019 4. MAIL ALGUSEGA KELL 19.00 HILTON TALLINN PARK HOTELLIS Esineb ansambel Swingers solistide Birgit Sarrapi, Tanja ning Mikk Saarega.

Külaliste vahel loosime välja Estraveli ja Finnairi poolt välja pandud imelise reisi kahele Pariisi. Õhtu ametlik järelpidu toimub Olympic Park Casinos.

Hind ühele 45 eurot, alates 18. märtsist 55 eurot.

Hinnale lisandub käibemaks.

Vaata täpsemat infot meie kodulehelt: www.koda.ee/et/sundmused/kevadball1 Lisainfo ja piletid: Anneli Perne · anneli.perne@koda.ee · +372 604 0087 * Kaubanduskoda jätab endale õiguse teha programmis muudatusi

KAUBANDUSKOJA KEVADBALLI KOOSTÖÖPARTNERID:

lühidalt

Koda hoidis ära neli ettevõtjavaenulikku seadusemuudatust Veebruaris hoidis koda ära mitme ebamõistliku seadusemuudatuse jõustumise. Näiteks loobus riik viimasel hetkel arvutitele ja mobiiltelefonidele täiendava tasu kehtestamisest, tulemata jäävad bürokraatlikud nõuded soolise palgalõhe vähendamiseks, jääb ära põllumaa omanike õiguste kitsendamine ning välismaalt vara saanud isikule ei panda kohustust tõendada vara legaalset päritolu.

Täpsemalt saab nimetatud seadusemuudatuste kohta lugeda koja kodulehelt.

Koja tasuliste teenuste hinnakiri muutub

Koja üldkoosoleku kokkukutsumine Eesti Kaubandus-Tööstuskoja liikmete korraline üldkoosolek toimub 30. mail 2019, algusega kell 13.00 hotellis Hestia Hotel Europa, Lääne-Euroopa saalis (Paadi 5, Tallinn). Üldkoosoleku päevakord: hh kaubandus-tööstuskoja 2018. aasta majandusaasta aruande ärakuulamine ja kinnitamine hh kaubandus-tööstuskoja juhatuse valimine hh kaubandus-tööstuskoja juhatuse esimehe valimine Üldkoosolekul võib osaleda ja hääletada koja liikme seaduslik esindaja, s.o selle juriidilise isiku juhatuse liige. Kui juhatuse liige ei saa ise osaleda, siis võib see liige (ettevõte) volitada teist isikut üldkoosolekul teda esindama volituse alusel. Volikirjad võib eelnevalt kaubanduskotta saata või võtta kaasa üldkoosolekule.

Periooditi vaatab koda oma tasuliste teenuste hinnad üle ning teeb selles vajadusel muudatusi. 14. veebrua­ ril kinnitas kaubanduskoja juhatus hinnakirja muudatused, mille järgi muutuvad päritolusertifikaatide, väliskaubandusdokumentide ja ATA märkmike, konsultatsioonide, hangete monitooringu, kontaktotsingu, koostööpakkumiste ja reklaamiteenuste hinnad. Hinnakirja muudatused jõustuvad 1. mail 2019 ning väliskaubandusdokumentidele alates 1. septembrist 2019.

Täpsemalt vaata uut hinnakirja koja kodulehel: www.koda.ee.

Roheline tuli väliskaubandusministri ametikoha loomisele Välisministeerium küsis kojalt arvamust seoses võimaliku väliskaubandusministri ametikoha loomisega. Koda leiab, et Eestil on vaja ministrit, kelle vastutusvaldkonnas oleksid ekspordi ja investeeringutega seonduvad teemad, samuti peaks uue ministri vastutusvaldkonda kuuluma Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS). Lisaks peaksid vastutusalas olema ka majandusdiplomaatia ja diplomaatide võimekuse ning tähtsuse suurendamisega seonduvad teemad.

Uue ametikoha loomisel peaks tekkima olukord, kus nii majandusdiplomaadid kui ka välisriigis resideeruvad EAS-i ekspordinõunikud kuuluvad väliskaubandusministri haldus­ alasse ning tegutsevad koordineeritult Eesti ettevõtete huvides.

eesti kaubandus-tööstuskoja TEATAJA I 2 / 2019

9

TERVIS

Kui peas on asjad korras, kasvab ka majandus

10

eesti kaubandus-tööstuskoja TEATAJA I 2 / 2019

TERViS

Kas teile meeldiks igast investeeritud rahaühikust neli tagasi saada? Aga miks ainult neli, eriti nupukad võivad võita ka üheksa! Kõva raha vedeleb maas, viitsi ainult üles korjata. Tuleks teha plaan, see teoks teha ja siis analüüsida, kuidas läks. Siis tulud kokku korjata ja rõõmsalt käsi hõõruda.

K

õlab nagu Nigeeria petukiri? Siiski mitte, kir­ jeldasin siin viimastel aastatel ilmunud vaimse tervise majandusliku mõju uuringute tulemusi.

Prognoosid ütlevad, et aastaks 2030 kasva­ vad vaimse tervise probleemidega kaasnevad majanduslikud kulud suuremaks kui näiteks vähi või diabeediga kaasnevad kulud.

Kui OECD hinnangul kulutatakse vaimse tervise rikete peale nii otseste kui ka kaudsete kulude näol kuni 4% SKP­st, siis möödunud aastal oli see summa Eesti jaoks ligikaudu 800 miljonit.

Euroopa Liidu uuringutest selgub, et vaimse tervise kuludest moodustavad meditsiini­ ja sotsiaalsüsteemi kulud pelgalt kuuendiku, ülejäänud kahjum tuleb kanda ettevõte­ tel ning inimestel endil. Väga suur osa kuludest on peidus ning seetõttu ei ole ka näha võimalik kasu, mida saaksime vaimse tervise teravdatud tähelepanu alla võtmisest. Usun, et meie ühiskond on peaaegu valmis selleks, et vaadelda vaimset tervist kui ressurssi, mis mõjutab tugevalt majan­ dust tervikuna.

Rohkelt ravimata depressiooni

Kui pakkuda adekvaatset ravi pooltele praegu ravita dep­ ressioonis ja ärevushäiretega inimestele, võib riik selle arvelt võita ligi neljakordselt raha tagasi. Seda nii tööhõive suurenemise, töö produktiivsuse tõusu kui ka vähenenud tervisekulude arvelt. Juurde võib võita lausa ühe tööpäeva kuus inimese kohta. Kaudselt tuleb lisavõit ka paranenud töö­ ja peresuhete arvelt. Tausta mõttes võib öelda, et hinnanguliselt on meie riigis umbes 45 000 inimest, kes depressiooni suhtes ei ole abi saanud. Teada on, et ravimata vaimse tervise häired teevad ka füüsilise tervise probleemid sagedasemaks ja nende ravi kallimaks.

Võttes kokku mitme vaimse tervise ja majanduse seoseid kirjeldava uuringu tulemused, võib öelda, et kergete ja mõõdukate vaimse tervise häirete ravis ei ole esikohal moraalne argument, vaid majanduslik. Tervis võib ju olla selline, et elada saab enam­ vähem tavalist elu, kuid see ei ole elu, millega saab rahul olla, või seisund, milles saaks panustada optimaalselt kõigisse olulistesse eluvaldkondadesse. Kui saad enam­vähem hakkama näiteks tööga, siis ei suuda enam anda energiat pereellu. Kui perega ja suhetega saad hakkama, siis raskused on enese eest hoolitsemise või uue õppimisega.

Pealtnäha ei pruugi palju välja paista, kuid on raske, raskem kui olema peaks.

ANNA-KAISA OIDERMAA kliiniline psühholoog, Peaasi.ee tegevjuht

45 000 eestimaalast ei ole saanud abi oma depressiooni ravimiseks.

Tule ja mõtle kaasa! eelmise aasta märtsis toimunud depressiooni teadvustamisele rõhunud kampaania „must lumi” pälvis erakordselt suurt tähelepanu ning räägiti seni tabuks olnud teemal. kuna suure osa päevast veedavad inimesed oma töökohal, siis vaimse tervise teemadega tegelemine muutub ka organisatsioonide jaoks üha olulisemaks. märtsis toimuval seminaril „kuidas pöörata töökohal tähelepanu vaimsele tervisele?” on märksõnad lihtsad nipid, teaduri vaatepunktid ning ettevõtja praktilised nõuanded.

Toimumise aeg: 20. märtsil 2019 tartus sPaRk demo keskuses.

Vaata lähemalt: www.koda.ee/et/sundmused/ kuidas-poorata-tookohal-tahelepanu-vaimseletervisele.

ning elus osalemise määr sellest, milline on tema keskkond.

Tööl oleme suure osa ärkveloleku ajast. Seega on selge, et siin peitub võimalusi tervise tugevdamiseks. Töökoha vaimsest tervisest rääkides on tore võimalus ka see, et töö teeb inimesi ka tervemaks. Tööl käivad inimesed tunnevad end keskeltläbi väärtuslikumana, neil on vähem depressiooni ja ärevuse tunnuseid kui töötutel. Seetõttu on loogiline, et eelkõige tasuks panustada tööl vaimse tervise rikete ennetusse, õppida stressiga toime tulema ning enda ja teiste vaimset tervist hoidma ja väärtustama. Sellised töökohal pakutavad programmid on ka kõige kuluefektiivsemad. Osas töökohtades pakutakse ka võimalust tasuta psühhoteraapiaks või soodustatakse tervislikke eluviise, näiteks liikumist. Ka need lähenemised võivad ettevõttele tulu teenida.

Kergete ja mõõdukate vaimse tervise häirete ravis ei ole esikohal moraalne argument, vaid majanduslik.

Töötamine võib head teha

Tavalised psüühikahäired ei alga ilma hoiatuseta. Väga palju sõltub sellest, kus ja kellega koos me oma aja veedame.

Isegi kui inimene on haigestunud, sõltub tema toimetulek

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja I 2 / 2019

11

TERVIS

Foto: Ardo Säks / vabaaeg.eu

M

õned riigid panustavad juba aastaid väga teadlikult ja süstemaa­tiliselt vaimse tervise teadlikkusse töökohal, näiteks Ühendkuningriik, Austraalia, Kanada.

Nende kogemused on põnevad.

Ka tervetel on parem

Mis kasu saab tööandja töötaja eest hoolitsemisest?

Töökohal vaimset tervist fookusesse võttes võivad kasud olla märgatavad. Nimelt ütle­vad uuringud, et kui panustada oma orga­ni­satsiooni töötajate vaimsesse tervi­ sesse, väheneb haiguspäevade hulk, varane ­pensionile minek, paraneb töö produktiivsus ja mis vast kõige olulisem, head töötajad ei lähe ära.

Paradoksaalselt ilmneb, et vaimse tervise probleemidele tähelepanu pöörates tõuseb lojaalsus ja heaolu ka nendel, kel on hetkel kõik hästi. Miks see nii on? Kui mõelda, siis ikka on meeskondades inimesi, kes maadlevad läbipõle­ mise, depressiooni, ärevushäirete või teiste raskustega, suisa iga neljas võib aasta jooksul niiviisi kannatada.

Selge on see, et töö produktiivsus ei ole sel perioodil sama, mis tavaliselt. Kui aga toetada inimest, suhtuda paindlikult, võimaldada tööaja ja -koha muutust ning tööülesanne­te ümber­jagamist ja arvestada sellega, et raskused mööduvad − sel juhul näevad ka teised, et jah, siin tasub töötada, sest hoitakse neid, kel on raske. Kuigi olgem ausad, kui kolleegil on tervisemured ja ta töövõime on l­angenud, on see keeru­line ka töö­andjale ja kolleegi­ dele, sest keegi peab töö ära tegema. Kuid inves­teerida tasub. Keegi ei soovi ju mõelda, et tema kollektiiv on selline, kust keerulistel aegadel peab välja astuma. Ikka ta­haks ju töötada seal, kus tead, et sinuga arvestatakse.

See hoiabki head töötajad paigas. Nii need, kel praegu raskusi, kui ka need, kel pole.

Ka Eesti on astumas samme töö­koha vaimse tervise edenda­miseks. Üks näide sellest on kohus­tus pöörata tähelepanu ka psühhosotsiaalsetele ohuteguritele, nagu kiusamine, ahistamine, stressi tekitav töökorraldus jms.

Juhid, hakake pihta!

Üks võimalus on alustada v­ aimsest tervisest rääkimist sel moel, et ­kaardistada võimalikud mure­kohad. Osa ettevõtteid on näiteks läbi ­arutanud ja juurutanud vaimse tervise hea tava töökohal. Juhid peaksid näitama eeskuju ning juurutama töökeskkonda parandavaid tavasid.

7 nippi tööl vaimse pinge vähendamiseks Mõned mõtted, millele eelkõige juhid tähelepanu võiks pöörata: 1. Jälgige, et töötajad kasutaksid ära korralised puhkused ja võtaksid piisavalt aega puhkamiseks nii nädala sees kui ka nädalavahe­tustel; soodustage kaugtööd, töö­ülesannete vaheldumist ja muid paindlikke töötamisvõimalusi.

2. Soodustage töötajate kehalist aktiivsust. See on tervise hoid­miseks peamise tähtsusega, aitab taastuda igapäevapingetest ja väl­tida vaimse tervise probleeme.

Näiteks 150 minutit kehalist koor­must nädalas võib olla depressiooni ennetava toimega.

3. Tehke tööajal pause, soodustage regulaarset lõunal käimist. See võimaldab vahetut suhtlemist ja empaatiat kolleegide vahel.

4. Väärtustage viisakat suhtlus­kultuuri. Olge eeskujuks ­tereta­misel-palumisel-tänamisel, samuti naeratamisel ja komplimentide ütlemisel. Nalja võiks teha ja taluda ka enda aadressil.

5. Suur osa tööstressist tuleneb ebarealistlikest ootustest, tähtaegadest, ülemäärasest töökoormusest või ka

12

eesti kaubandus-tööstuskoja TEATAJA I 2 / 2019

ebaselgetest töörollidest. Nõudlikkuse ja mõõdikutega käigu kaasas mõistvus, seda ka tööaja ja töötamise koha suhtes.

6. Piisav uni aitab stressiga toime tulla ja on esimene eeldus, et säiliks töövõime ning vaimne ja füüsiline tervis. Katsuge tööd korraldada nii, et inimesed saaksid regulaarselt kaheksa tundi magada. Näiteks võiks kokku leppida, et õhtul pärast teatud kellaaega ei helistata ega saadeta e-kirju ega sõnumeid. Võimaluse korral seadistage meiliserver ja nutiseadmed vastavalt.

7. Märgake ise noorte töötajate stressi­olukordi ja võimalikke vaimse tervise probleeme. Juu­ru­tage ettevõttes tava, et seda teeksid ka teised juhid (personalijuht, osakonnajuhatajad jt).

Kas pani pea tööle? Arvestades, et töökohtade profiil liigub üha enam peaga töötamise suunas, on eriti oluline, et peas asjad talutavas korras oleksid. Vaimne tervis ei ole ainult sotsiaalne kapital, see on reaalne majanduslik tuluallikas, mida õigesti kasutades võib kõrvaltoimena kaasneda suurem rahulolu nii pere­suhete kui ka tööeluga.

KÜSIME ETTEVÕTJALT

Kuidas hoolitsete töötajate vaimse tervise eest?

Kõik algab hoolivast juhtimiskultuurist

Tööl peab olema tähendus

Ülle Matt Swedbank AS-i personalijuht

Moonika Meltsa Valio Eesti AS-i personalidirektor

T

Ü

öötajate vaimne tervis on otseses sõltuvuses ettevõtte psühhokliimast, mida mõjutavad erinevad tegurid. Näiteks on sisekliima hoidmisel olulisel kohal tugev ja hooliv juhtimiskultuur, mille osaks on näha tulemuste ja eesmärkide taga alati inimest, oskus märgata, anda tagasisidet ja tun­ nustada. Väärtustame oma töötajate ambitsioone ning hoiame fookuses sisemisi karjäärivõimalusi, pakku­ des arenguprogramme ja koolitusi, mida toetame järjepideva tulemusjuhtimise ja tagasiside andmisega.

Meie organisatsioon käib ühte jalga, sest järgime samu väärtusi. Oleme avatud, lihtsad ja hoolivad ning hin­ dame mitmekesisust. Seda Ülle Matt kinnitab ka meie töötajate initsiatiivil sündinud ja era­ kordselt sooja vastuvõtu saanud mitmekesisuse video „Tule, nagu oled”, mis on täis päris lugusid meie oma inimestest.

Alates 2017. aastast kehtib meil paindliku tööaja põhimõte, mida saab kasutada konkreetsete ametite töö iseloomust ­lähtuvalt. See tähendab paindlikku tööaja algust ja lõppu ning võimalust käia tööajast ära töötaja enda või pere jaoks oluliste asjatoimetuste tarvis. Samuti võib tööpäeva sees teha pausi ja käia trennis. Pakume oma töötajatele spordi- ja tervise edenda­ mise kompensatsiooni.

Tööst taastumine on tööstressi ennetamisel samuti olu­ line. Kõik meie töötajad saavad lisapuhkepäevi ning tasume haigus­hüvitisi heldemalt kui seaduses kirjas. Lisaks suuname tähelepanu töölt kaua eemal olnud töötajatele, kes kuuluvad psüh­ hosotsiaalsete ohutegurite riskigruppi. Selleks, et toetada vanema­ puhkuselt naasmist, on meil spetsiaalselt kohandatud ruumides kaks lastehoiurühma. Lisaks on igati mõistetav, et pisipõnnide kõrvalt soovib ema või isa rohkem isiklikku aega ja soovi korral võimaldame osalise tööajaga või kodust töötamise võimalust.

Võib uhkusega öelda, et Swedbank on Eesti ihaldusväärseim tööandja ning meie töötajate keskmine tööstaaž on 11 aastat.

See näitab, et meie fookus on õige ning ettevõttesisene pidev karjäärijuhtimine ja töötaja vaimse tervise eest hoolitsemine on oluline.

„Sisekliima hoidmisel on olulisel kohal tugev ja hooliv juhtimiskultuur, mille osaks on näha tulemuste ja eesmärkide taga alati inimest.“

htne kultuur ja häid tulemusi soodustav töö­ keskkond on Valio Eesti igapäevaelu tähtsad osad.

Peame väga oluliseks, et iga valiolane oleks uhke siin töötamise üle. Selleks teeme erinevaid tegevusi, millest üks on üksteisest lugupidavate ja toetavate suhete arendamine töökoha kõikidel tasanditel. Meil on selged põhimõtted tegut­ semiseks kooskõlas meie väärtuste ja juhti­ mislubadustega, et tagada inimeste turvalisus ja heaolu tööl. Lisaks on kirjeldatud, kuidas rakendame need põhimõtted praktikasse ja teatame nõuetele mittevastavusest.

Tööl heaolu tagamiseks täiustame süs­ teemselt tööohutust ja toetame töötajate töövõimet.

Näiteks pakume oma töötajatele laiendatud töötervishoiuteenuseid, me ei diskrimineeri kedagi tema vanuse, rahvuse, keele, religiooni, veendumuste, erivajaduse ega muu inimese isikuga seotud aspekti tõttu. Me ei salli kiusa­ mist ning julgustame oma töötajaid mistahes rikkumisest või õigusvastasest käitumisest teatama.

Töö tähendusrikkus mõjutab inimeste vaimset heaolu töökohal. Seetõttu teeme igal aastal personali hulgas küsitlust, mille tule­ muste läbivaatamisel märkame õnnestumisi ja kindlustame, et need tegevused jätkuvad.

Arendamist vajavate teemade puhul leiame kohad, mida meeskonnad saavad teha, et liiku­da ühiste eesmärkide suunas. Ühisaruteludes püüame saavutada olukorra, kus kõik valiolased tunnevad, et nende tööl on tähendus ja nad ise on saanud luua töökeskkonda, mis soodustab heade tulemuste saavutamist.

Igal aastal korraldame oma kahes tehases tervisepäevi terviseprobleemide ennetamiseks ja teemade käsitlus on meil alati väga praktilist laadi. Näiteks oleme tegelenud stressijuhtimise ja teadveloleku praktiliste harjutuste õpetami­ sega. Lisaks tegutsevad meil spordimeeskonnad ning spordiüritustel osaledes saame suuren­ dada oma töötajate rahulolu ja ühtekuuluvus­ tunnet.

eesti kaubandus-tööstuskoja TEATAJA I 2 / 2019

13

KogEmuS

5

SooViTuST JAEKETTi pÄÄSEmiSEKS

Oma toote kaubanduskettidesse saamine on tihti keeruline protsess, millele eelneb palju tööd tõestamaks, et sinu toode on elujõuline ning loob lisandväärtust ka kaubandusketile. Kaubandusketti sisse saades päris töö aga alles algab!

KAUR ORGUSAAR kaubanduskoja kommunikatsioonijuht

K

ogemusi jaekettidega ja nendesse saamisega jagab Kirti Asperk, Be More Superfoodsi asutaja ja tegevjuht. Tema on suutnud Be More Super­ foodsi tooted kättesaadavaks teha üle Eesti, sh kõikides suuremates kettides: Selver, Coop, Prisma, Rimi, Tallinna ja Tartu Kaubamaja jpt. Kindlasti on suurim saavutus esimese kaheksa kuu töö tulemusel saavutatud 250 müügikohta. Võttes arvesse, et toode oli turul uus, kuid sisenes väga konkurentsirikkasse valdkonda, on edu seda tähelepanuväärsem.

Kuidas jõuda tootearendusest jaeketti? kaubanduskoja korraldatavatel seminaridel kuuled riskidest, mis kaasnevad jaekettides müümisega, ning ka seda, kuidas toodet turundada nii, et see jääks poeriiulile pikalt püsima. koolitaja on kirti asperk.

13. märts 2019 kl 9.30–13.00 toodete pakkumine ja müük tegevusplaan ja turundus meeskonnatöö

10. aprill 2019 kl 9.30–13.00 jaeketti püsima jäämine Pikaajaline koostöö meeskonnatöö

osalemine ühel seminaril maksab liikmele 98 € + km, mitteliikmele 196 € + km. loe rohkem: koda.ee/et/sundmused/kuidas-joudatootearendusest-jaeketti.

14

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja I 2 / 2019

Kirti 5 soovitust: 1. Ole järjepidev

Jaeketti sisenemine vajab järjepidevust. Kui kirjutad e­kirja ega saa vastust, siis helista ja kirjuta uuesti.

Vajaduse korral helista mitu korda. E­kirjas või telefonivestluses on raske tõestada, et sinu pakutav toode on kvaliteetne, rahuldab tarbija vajadused, on maitsev või ilusat värvi − seega ära anna alla enne, kui oled saanud kokkuleppe kohtuda.

2. Sea eesmärgid

Sea endale eesmärgid, mida on reaalne saavutada, aga mis tekitavad ka eduelamuse. Hea näide on päeva­ või nädalapõhised eesmärgid, kus sead sihiks saada toode mingi arvu edasimüüjate lettidele. Nii saad iga nädala lõpus teha ülevaate ja tunned rõõmu saavutustest!

3. Tee korralik tegevusplaan

Kui jaeketi esindajaga on kohtumine kokku lepitud, siis valmistu võimalikult põhjalikult. Jaekett soovib näha, et sul on korralik ja teostatav turundusplaan, mis tagab toote elujõulisuse ka pikemas perspektiivis. Kindlasti võta kaasa toode, tutvusta selle omadusi, näita pakendit ning selgita, milliseid kliendi vajadusi see rahuldab ja kuidas eristub teistest sarnastest toodetest. Pea meeles ka seda, et sortimendijuhtidel on turust väga hea ülevaade, seega ei tee halba ka konkurentidega võrdlemine ja enese esiletoomine.

4. Jaeketti saamine on alles suure töö algus Toote lettidele saamine on kahtlemata suur saavutus, kuid siis alles algab raske töö. Paljudel brändidel on suurepärased tooted, kuid need kaovad lettidelt kiiresti. Selleks, et sinu toode oleks edukas, pead tegema järjepidevalt tööd. Kindlasti tuleb täita lubatud turundusplaan ning muud jaeketile lubatud kohustused, kuid jälgima pead ka seda, et toode ka päriselt letile jõuaks.

5. Loo trende ja püsi konkurentidest ees

Kuna konkurents riiulitel on tihe, siis jälgi konkurente ja trende. Kui su toode käib ajaga kaasas ning suudab seda ka klientidele näidata, siis sellega on rahul ka jaekett.

Euroopa Liit Euroopa Regionaalarengu Fond

Eesti tuleviku heaks

uuS liigE

ETTEVÕTE, KuS EhiTATAKSE

MAAiLMA KiiREMAid RALLiMAsiNAid MAARJA LOORENTS kaubanduskoja turundusjuht

Autoralli MM­sarja hooaja teise etapi võitsid Ott Tänak ja Martin Järveoja. Võitjate Toyota on valminud Eestis ja Soomes tegutsevas ette­ võttes Tommi Mäkinen Racing, mis tegeleb tipp­ tasemel ralliautode aren­ dus­ ja ehitustegevusega.

E

ttevõtte asutas 2004. aastal nel­ jakordne autoralli maailmameister Tommi Mäkinen.

Praegu tegutsetakse lisaks Soomele ka Eestis. Viimasel kolmel aastal on fookus olnud maailma tippklassi kuuluva Toyota Yaris WRC ralliauto arendustöödel.

Teataja küsimustele vastab Tommi Mäkinen Racingu kommunikatsiooniassistent Henri Rump.

Ott Tänaku ja Martin Järveoja ralliauto kere Tommi Mäkinen Racingu Tallinna töökojas.

eelkõige hea partneri Toyota Motor Corpora­ tioni seatud visioonist ja eesmärkidest. Üks suurimaid eesmärke on autospordi kaudu tut­ vustada Toyota brändi üle kogu maailma.

Henri Rump.

2018. aastal saavutas meeskond maailmameistritiitli auto­ tootjate arvestuses. Järgmine suurem verstapost saab olema nii autotootja, Kuidas teie meeskonna igapäevane elu sõitja kui ka kaardilugeja maailma­ meistritiitel. Loodetavasti jõuame selleni toimib ja kuivõrd see on erinev mõnest juba 2019. aasta novembri lõpus. tavalisest ettevõttest?

Meeskonnas töötab ligi 200 inimest, Kuidas kujuneb rallitiim ja millised kes kõik on oma ala tipptegijad. Tiim omadused peavad inimestel olema, et on väga rahvusvaheline, praeguseks nii pingelisel alal tegutseda? ligineb eri rahvuste arv juba kümnele.

Rallitiim moodustub eelkõige fanaatiku­ Igapäevane tööjaotus jaguneb ettevõtte test ehk inimestest, kes teevad ühist asja kahe suurema haru vahel. Tallinnas suure pühendumuse ja hingega. Kui asuva Tommi Mäkinen Racing OÜ inimestel ei ole tehtava vastu suurt huvi igapäevane tegevus on võistlusautode või pühendumust, siis on tippu jõuda ettevalmistus ja kogu meeskonna logis­ väga keeruline. Praeguseks oleme oma tilise toe tagamine. Soomes Jyväskyla meeskonda leidnud kõik vajalikud lülid, lähedal Puuppolas paiknev Tommi et teha maailma tipptasemel arendus­ Mäkinen Racing OY tegeleb Yaris WRC tööd ning olla konkurentsivõimelised. arendus­ ja disainiprotsessidega.

Kuidas meeskonnas eesmärke seate?

Oma tegevuste planeerimisel lähtume

16

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja I 2 / 2019

Oleme kõik näinud võidujoovastuses Ott Tänaku fotosid meedias, aga kuidas

tuleb meeskond toime ebaõnnestumistega?

Iga ebaõnnestumine on sellel spordialal väga vajalik, kuna see toobki välja kitsas­ kohad ja puudused, mille tulemusena on areng järjepidev. Katsumused ja tagasi­ löögid panevad meeskonna pingutama selle nimel, et järgmisel korral olla veelgi tugevamad ning pikemas perspektiivis jagada saadud kogemust, tarkust ja and­ meid ka Toyota seeriatootmises olevate sõidukite arendusdivisjoniga.

Kui suur on nn tagatoa roll Ott Tänaku soorituses?

Tänu sellele, et Tommi Mäkinen ja Akio Toyoda on suured spordihinged, siis nii­öelda tagatoa roll on meeskonnas minimaalne ning sportlastel lastakse teha sporti.

Miks otsustasite kaubandus-tööstuskoja liikmeks astuda?

Otsustasime liituda, kuna meie igapäe­ vane tegevus toimub üle kogu maailma ning seetõttu on väga väärtuslikud ja vajalikud kõik kontaktid, mis võiksid eri maailmanurkades kasuks tulla. Kauban­ duskojal on need kontaktid olemas ning usume, et saame vastastikku üksteisele toeks olla.

uuEd liiKmEd HARJUMAA ACTY OÜ

e-kaubanduse terviklahendused.

Veebipõhiste infosüsteemide loomine.

ADVOKAADIBÜROO EMERALDLEGAL OÜ Õiguskaitse.

KDKTECHNOLOGY GROUP OÜ

VELES TRADE OÜ

LEXPLAST OÜ

VELTS SPORTS ONE OÜ

elektrienergia jaotusseadmete ja juhtpaneelide tootmine. trükimaterjalide ja trükimasinate müük.

LSB OÜ

mootorsõidukite osade ja lisaseadmete hulgimüük. kunstmurukatete paigaldamine eestis, soomes ja Rootsis.

sisustuselementide, pabertoodete ja aksessuaaride kujundamine, loomine ja tootmine.

VESTIGE VERDANT OÜ

MAGRAT MANAGEMENT OÜ

VIGOREST 88 OÜ

Õppereiside, kultuurireiside ja koolituste korraldamine.

MATIEK PARTNER OÜ

WINDROX OÜ

ALVADI OÜ

MIRLEX OÜ

A-G PROJEKT OÜ

töökeskkonnaalane konsultatsioon, riskianalüüsi koostamine, tegevuskava riskide ennetamiseks ja vähendamiseks.

ALUSTAME ALGUSEST MTÜ

autoosade ja -aksessuaaride jaemüük.

ARUCAD SÜSTEEMID OÜ

Projekteerimise 3d-, Cad-, Cam- ja biminseneritarkvarade müük, koolitused ja tugiteenused.

AUXILIOHR OÜ

alustavatele ja väikeettevõtetele personalijuhtimise täisteenuse ja konsultatsioonide pakkumine. Ärinõustamine.

BBTECHNICS BALTIC OÜ

tööstuslikud värvimis- ja liimimislahendused, plasti keevitus, haaveldus-, ehitus- ja ventilatsiooniseadmete lahendused.

BERGHAL OÜ

Finants- ja ärinõustamine.

BRANDWORKS BALTICS OÜ

ilutoodete hulgivahendus üle maailma.

COREGON OÜ

kalade ja kalatoodete hulgimüük.

DHL LOGISTICS ESTONIA OÜ

Rahvusvaheline ekspedeerimine ja logistika.

EESTI KVALITEEDIÜHING MTÜ

eesti organisatsioonide aitamine juhtimiskvaliteedi- ja innovatsioonialase kompetentsi suurendamisel ja arendamisel.

ERISULAMID OÜ

Roostevabast terasest toodete müük ja laooperatsioonid euroopas.

ESTI HR YUN GENERAL TRADING OÜ mootorsõidukite osade ja lisaseadmete müük.

FREE STUDIO OÜ

teleprogrammide tootmine. Režii-, operaatori- ja produtsenditeenused. Videoja kinofilmide tootmine.

HANSA-FLEX HÜDRAULIKA OÜ

Hüdraulikatoodete (hüdraulikavoolikutest kuni hüdrauliliste süsteemideni) maaletoomine. Hüdraulikasüsteemide koostamine. Hüdraulikaseadmete valmistamine ja remont. Hüdrojaamade valmistamine.

INTELCOM EST OÜ

organisatsioonide konsulteerimine, projektijuhtimine, koolitamine ning äriprotsesside diagnoosimine ja väljatöötamine.

KAAMOS GROUP OÜ

Ärinõustamine jm juhtimisalane nõustamine.

Ärinõustamine jm ärialane nõustamine. elektripaigaldise tehniline kontroll/audit.

brändi Vestige Verdant orgaaniliste näohooldustoodete tootmine ja müük. maiustuste import ja eksport. sõidukite klaaside paigaldus ja parandus. mootorsõidukite klaaside müük.

Päikesekaitse, turvakilede, dekoratiivkleebiste, disainkleebiste, ruloode, aknakatete kujundamine ja paigaldamine. Raamatupidamisteenused.

VITAMINTOYS EUROPE OÜ

MOONCAT CONSULTING OÜ

Puidu ja puidu esmatöötlustoodete hulgimüük.

Põhjamaiste marjade ja viljade aeglane kuivatamine ja hulgimüük.

NEURISIUM OÜ

it-lahendused, andmete analüüs, masinõpe, digitaliseerimine, digiaudit.

NORDIC ESTHETIC GROUP OÜ

Hammaste eest hoolitsemise, valgendamise ja ravitoodete tootmine.

NORDIC SPEDITION OÜ Veoste ekspedeerimine.

OJALA ESTONIA OÜ

Õhukese lehtmetalli töötlemine.

magusate mänguasjade-üllatuste tootmine.

WOODBAKERS AS

LÄÄNEMAA NORDIC SEAWEED SOLUTIONS OÜ

euroopas kasvatatud mahevetikate töötlemine ja müük. Vetikaid sisaldavate toiduainete tootmine ja müük.

LÄÄNE-VIRUMAA GETHINGSDON SERVICES OÜ

elektrienergia ja gaasi väheneva hinnaga oksjonite korraldamine tarbijatele.

RAKVERE SOOJUS AS

PAYSTER GROUP OÜ

Virtuaalvääringu raha vastu vahetamine.

soojusenergia tootmine, jaotamine ja müük.

PREFABSTEEL OÜ

PÄRNUMAA

metallkonstruktsioonide tootmine. kandekonstruktsioonide ja karkasshoonete ehitamine. transporditeenused kraanaga.

PROFDIAGNOSTIK OÜ

GABRIEL SCIENTIFIC OÜ

Haiglatele, hooldekodudele, hotellidele vooditoodete tootmine.

mootorsõidukite ja haagiste tehnoülevaatus.

RAPLAMAA

PROFTSEMENT OÜ

lainepaberi ja -papi ning paber- ja papptaara tootmine.

Põlevkivituha ost-müük.

SEBACOM OÜ

metalltoodete müük ja ladustamine (alumiinium, vask, messing, erinevad terased ja nendest valmistatud trossid, võrgud, restid, lehed jne).

SETTLEMENT OÜ

Raamatupidamisteenuse pakkumine.

SYNODA OÜ

metallitoorainega varustamine ja metallkonstruktsioonide, elektrija kaevandusseadmete ning komponentide hulgimüük. inseneri- ja projekteerimisteenused.

TREV-2 GRUPP AS

teede, sildade ja raudteede (sh raudteerajatiste) projekteerimine, ehitus, remont ning hooldus. keskkonnaehitus. teedeehitusmaterjalide ja asfaltbetooni tootmine ning katsetamine. liikluskorraldusvahendite ja metallkonstruktsioonide tootmine, rent.

TRITECH OÜ

insenertehnilised tegevused ja tootmine.

Peenmehaanika tootearendus.

VANADIS TRADING HOUSE OÜ

LAMIPAP OÜ

SAAREMAA LÜMANDA LIHAVEIS OÜ lihaveiste kasvatus.

NORDEK OÜ

Videokonverentsilahendused, töökohtade digitaliseerimine.

TARTUMAA BUGBOX OÜ

söödavate putukate kasvatamis- ja tootmistehnoloogia arendus, inimtoiduks sobiva putukajahu ja -õlide tootmine.

ECO NORDIC SPA OÜ

Puidust saunade müük.

EESTI MAHEPROTEIINI ÜHISTU TuÜ

mahekanepi koorimine, sorteerimine ja töötlemine.

PREMIER HOTELS OÜ

Hotellimajutuse pakkumine.

ÕNNEKÜPSIS OÜ

suhkru, šokolaadi, kondiitri- ja pagaritoodete hulgimüük.

spetsialiseerimata hulgikaubandus.

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja I 2 / 2019

17

KASuliKKu

Pankrotiseaduse miTuT pÕhimÕTET TAhETAKSE muuTA

Justiitsministeerium on koostanud pankrotiseaduse muudatuste väljatöötamise kavatsuse (edaspidi VTK), mille eesmärk on muuta pankrotimenetlused kiiremaks, kulutõhusamaks ja läbipaistvamaks.

K

okku käsitletakse 15 teemat, millest olulisemad on makse­ jõuetusinstitutsiooni loomine, maksejõuetuse mõiste täpsus­ tamine ja kohtunike suurem spetsialiseerumine maksejõuetuse asjadele.

HEIKKI VÕSU kaubanduskoja jurist

Maksejõuetusinstitutsiooni loomine

Kuna Eestis raugeb suur osa menetlustest pankrotti välja kuulutamata (st kui keegi ei tasu pankrotimenetluse kulusid ja see­ tõttu menetlust ei toimu) ja seadusvastaselt maksejõuetuse põhjustanud isikud jäävad vas­ tutusele võtmata, soovitakse luua eraldi ins­ titutsioon, kelle peamine ülesanne oleks teha võlgnike tegevuse üle riiklikku järelevalvet.

Järelevalve ülesanne oleks kontrollida, kas pankrotimenetlust on mõistlik jätkata ja kui on, siis tasuks institutsioon menetluskulud ise.

Vajalikud vahendid eraldataks riigieelarvest.

Nii peaks suurenema võimalus, et makse­ jõuetuse põhjused selgitatakse välja, seadus­ vastaselt maksejõuetuse põhjustanud isikud võetakse vastutusele ja võlausaldajatel tekiks suurem võimalus raha tagasi saada. Eeskuju on võetud eelkõige Soomest, kus pankrotiom­ budsmani institutsioon on edukalt tegutsenud 2014. aastast ja kus võlausaldajatele tehtavad väljamaksed on tõepoolest suurenenud.

Kaubanduskoda on ühelt poolt nõus, et suur osa menetluste raugemistest pankrotti välja kuulutamata on probleem ja on oluline piirata võlgnike pahatahtlikku käitumist.

Samas ei ole koja hinnangul mõistlik luua selle ülesande täitmiseks eraldi institutsiooni, vaid need võiks anda olemasolevale riigiasutusele, kelle tegevusega need ülesanded haakuksid ja võimaldaksid tekitada ka täienda­ vat sünergiat (prokuratuur, maksu­ ja tolliamet, majanduskuritegusid uurivad asutused vms). Seega on kaubanduskoda vastu eraldi institutsiooni loomisele.

18

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja I 2 / 2019

343 äriühingu maksevõimetus

kuulutati välja 2017. aastal.

Neist 144 läks pankrotti, kuid 199 juhul pankrotti välja ei kuulutatud ja ettevõte läks likvideerimisele.

KASuliKKu Maksejõuetuse mõiste täpsustamine

Senise pankrotiseaduse sõnastuse kohaselt ei ole üheselt arusaadav, millal on võlgnik püsivalt maksejõuetu. See on aga oluline pankroti­ avalduse õigeaegse esitamise seisukohast.

Seetõttu tahetakse sätestada täiendavad kri­ teeriumid (näiteks teatud raamatupidamislike näitajate ilmnemine), mille puhul eeldatakse püsivat maksejõuetust. Kui võlgnik ei ole maksejõuetu, peab ta eeldused ise ümber lükkama.

Kaubanduskoda ei ole ettepanekuga nõus.

Praktikas on püsiva makse­ jõuetuse hetke kindlaks määrata keeruline ning selle juures ei saa lähtuda vaid konkreetsetest raama­ tupidamislikest näitajatest.

Näiteks mõne idufirma netovara võib olla negatiivne ja ettevõte kahjumis, kuid sellest hoolimata võib selle ettevõtte väärtus ulatuda miljonite eurodeni. Lisaks tuleb silmas pidada, et raamatupidamislikud kriteeriumid näitavad ettevõtte minevikku, mitte tulevikku. Püsiva maksejõuetuse kindlakstegemiseks tuleb aga arvestada ka tulevast rahakäivet.

neku kohaselt peab üldkoosolekul osalev koh­ tunik seda tegema samal päeval, keerulisemate juhtumite puhul järgmisel tööpäeval. Samuti peame mõistlikuks plaani, et nõuete kaitsmist saab halduri otsusel pidada ka kirjalikult.

Koda toetab ka muudatusettepanekut, millega tunnistatakse pankrotimenetluses kaitsmiseta tunnustatuks kõik nõuded, mille üle vaidlust enam ei ole ehk mille aluseks olev doku­ ment on jõustunud ja lõplik, näiteks töövaidlus­ komisjoni otsus. Kehtiva seaduse järgi loetakse kaitsmiseta tunnustatuks ainult väga piiratud hulk lõpliku lahenduse saanud nõuetest.

Ka leidis meie toetust ettepanek, mille eesmärk on julgustada võlgnikku andma menetluse tõhustamiseks infor­ matsiooni. Nimelt ei saa muudatusettepaneku kohaselt võlgniku poolt pankrotimenetluses antud selgitusi kasutada tema vastu kriminaal­ ja väärteomenetluses. Nõudeavalduse sisu puudutavatest ettepanekutest toetab koda neid, mille kohaselt peab nõue olema esitatud koos seda põhistavate dokumentidega ja et üldine nõuete esitamise tähtaeg lüheneks kahelt kuult ühele kuule.

Kaubanduskoda on nõus pankrotihalduri tasu muutmise süsteemiga, mille kohaselt ei sõltu tasu enam pankrotivara suurusest, vaid halduri tegelikust panusest ja kompetentsist.

Kohtunike suurem spetsialiseerumine

Foto: Veiko Tõkman / Äripäev

Eesti kohtusüsteemile on ette heidetud maksejõuetusasjade pikka menetlusaega ja ebaühtlast praktikat. Selle probleemi lahen­ damiseks on tehtud ettepanek kohtute ja kohtunike suuremaks spetsialiseerumiseks.

Kui kõik (või enamik) pankrotimenetlusega seotud asju on koondunud konkreetsetesse kohtumajadesse või kohtunike kätte, siis peaks kiirenema nii otsuste tegemine kui ka para­ nema lahenduste kvaliteet.

Kaubanduskoda toetab kohtute spetsiali­ seerumist maksejõuetusasjadele. Avaldame toetust lahendusele, mille puhul luuakse eri­ kohtualluvus kahte maakohtusse (Harju Maa­ kohtusse ja Tartu Maakohtusse). Sel juhul tuleb neis kohtutes suurendada kohtunike arvu, kes on spetsialiseerunud maksejõuetusasjadele.

Vastasel korral on oht, et maksejõuetusasjade menetlemise aeg pikeneb veelgi.

Muud koja toetust leidnud ettepanekud

Ülejäänud olulisematest muudatustest on kaubanduskoda nõus pankrotihalduri tasu muutmise süsteemiga, mille kohaselt ei sõltu tasu enam pankrotivara suurusest, vaid halduri tegelikust panusest ja kompetentsist.

Hea idee on ka määrata ajaline piir, mille jooksul peab kohtunik võlausaldajate häälte arvu määrama. Justiitsministeeriumi ettepa­

Ettepanekud, mis ei leidnud toetust

Koja toetust ei leidnud ettepanek, mille koha­ selt peaks siis, kui ettevõttel puudub juhatus, ettevõtte nimel pankrotiavalduse esitama mõni muu organ, näiteks nõukogu. Meie heakskiitu ei leidnud ka mõte, et vähemalt 10% suuruse aktsia­ või osakapitali omanike poolt ettevõttele antud laenud oleksid allutatud, st nende nõuded rahuldataks pankrotimenetluses alles viimases järjekorras. Vastu oleme ka kavatsusele, mille kohaselt peaks võlausaldaja lisaks pankroti­ avalduse esitamise hetkele esitama oma nõude uuesti ka menetluse käigus.

Pärast meie ja teiste kaasatud organisat­ sioonide arvamuste läbitöötamist koostab justiitsministeerium eelnõu, mille eeldatav kooskõlastamisele saatmise aeg on 2019. aasta juunis. Seadusemuudatused on plaanis jõustada 2020. aasta teisel poolaastal või 2021. aasta alguses.

KAs TEAdsid? küsimustega jõustuvate õigusaktide kohta saab pöörduda kaubanduskoja juristide poole e-posti aadressil juristid@koda.ee.

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja I 2 / 2019

19

KASuliKKu

Foto: Annela Samuel

Kodanikuühiskonna Sihtkapitalis tähistati mullu mitmekesisuse päeva kogemuste jagamisega. Iga töötaja tutvustas faktide ja fotodega ühte riiki, mida ta külastanud on, ning pakkus ka just sellele riigile omaseid toite.

Mitmekesisuse päev 2018. aastal Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuses. Eesti Pagulasabi kaudu kutsuti külla pagulaspere, kellega koos abikoka eriala õpilased õppisid valmistama Süüria köögist pärit pajarooga.

MiTMEKEsisUs

on Edu VundAmEnT

Kuidas mitmekesisust oma ettevõttes arendada? toetudes nii eesti ettevõtete kui ka rahvusvahelisele kogemusele, võib välja tuua seitse olulist sammu: 1. Otsus pühenduda mitmekesisusele. kõik algab otsusest viia ettevõte oma arengus samm edasi ning olla valmis muutuste tegemiseks.

2. Mitmekesisuse töögrupp. on soovitatav, et mitmekesisusele pühendunud ettevõte tooks kokku grupi töötajad nii juhtide kui ka tavatöötajate seast, kellega koos oma ettevõttes mitmekesisust arendama hakata.

3. Siseaudit. enne konkreetsete plaanide tegemist on vaja saada ülevaade ettevõtte olukorrast. see on n-ö alguspunkt, mille valguses saab arenguid hinnata.

4. Mitmekesisuse plaan. aitab koondada töögrupi ja ettevõtte juhtkonna mõtteid ning tegevusi mitmekesisuse arendamiseks. see on alusdokument, millele saavad ettevõte, selle töötajad ja kliendid viidata ja millest oma tegevustes lähtuda.

5. Sisekommunikatsioon. mitmekesisus peaks olema osa ettevõtte kultuurist. eesmärkidest ja regulaarsetest ülevaadetest arengute kohta peab informeerima töötajaid, juhte, kliente eri keeltes ja vormides.

6. Plaani täitumise hindamine. kindlasti tuleb plaanile anda esimene hinnang ühe aasta möödumisel. kas eesmärgid on realiseerunud? kuidas saaks plaani täiendada või parandada?

7. Laiemale avalikkuse teavitamine edust. mitmekesisuse plaani rakendamisel saavutatud edusammudest teavitamine aitab kaasa ettevõtte maine kujunemisele. see äratab uute talentide ja klientide tähelepanu. samuti motiveerib see töötajaid. Välise kommunikatsiooni tulemusel saab ettevõte tuntuks kui mitmekesisust ja inimõigusi austav ja edendav tööandja, partner ja teenusepakkuja.

20

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja I 2 / 2019

21. sajandit iseloomustavad heaolu ja keskkonnateadlikkuse kasv ning vähemusgruppide võrdsem esindatus tööturul, aga ka võidujooks intellek­ tuaalsele võimekusele. See võidu­ jooks toimub samal ajal maailma eri nurkades ega küsi sugu, rahvust või seksuaalset orientatsiooni. Edukas on see, kes saab aru, kui oluline on inimeste mitmekesisuse austamine ja kaasamine lähtuvalt teadmistest ja oskusest.

KELLY GROSSTHAL Eesti Inimõiguste Keskus, mitmekesisuse juhtimise ekspert

D

eutsche Banki personalijuht Herman­ Josef Lamberti on öelnud: „Deutsche Bank teab, et mitmekesised meeskonnad on arukamad meeskonnad, et edu tuleneb paljudest vaatenurkadest ja mitmekesisus on eluliselt tähtis meie klientidele uudsete lahenduste pakkumisel.” Mitmekesisus ei ole ainult pehme väär­ tus, see on tegijate vundament.

Euroopa on silmitsi muutusega, mille kohaselt üle 65 aasta vanuste inimeste arv kahekordistub võrreldes tööealistega ning puuetega inimesed, rahvusvähemu­ sed ja teised varem tööjõuturul tõrjutud ühiskonna­ grupid omandavad üha parema kvalifikatsiooni ja valmisoleku tööjõuturule sisenemiseks ning seal edenemiseks.

Eestis on tunnustatud sotsioloog Iiris Pettai tõdenud,

kasulikku et Eestit loetakse kõige kiiremini vananevaks riigiks Euroopas ning prognooside kohaselt kasvab meil 65+ põlvkonna osakaal praeguselt 17%-lt aastaks 2020 neljandikuni ja aastaks 2050 kolmandikuni. Seega toob meie kiiresti vananev elanikkond juba lähitule­ vikus kaasa olulisi muudatusi Eesti tööjõuturul. Nagu arvudest näha, hoiavadki paarikümne aasta pärast meie riiki töös eelkõige pensioniealised inimesed.

Eelöeldu tähendab, et Eestis on vaja edendada vanuseteadlikku organisatsioonikultuuri, mis on omakorda osa mitmekesisuse edendamisest.

Maailmas on omajagu uuritud, miks mitmekesi­ suse juhtimine on ettevõttele hea. Enamasti puudu­ tavad need uuringud talente ja mainet, näiteks ühe uuringu kohaselt on argumendid järgmised: hh ettevõtte paranenud maine (69%) hh ettevõtte võimekus tõmmata ligi ja hoida talente (62%) hh töötajaskonna suurenenud motivatsioon ja tõhusus (60%) hh töötajate suurenenud loovus ja innovatsioon (57%) hh paranenud klienditeenindus ja klientide rahulolu (57%) hh aitab hakkama saada puudustega tööjõuturul (57%) hh vähendab kaadrivoolavust ja töölt puudumisi (alla 50%) Eestis on mitmekesisuse eduka juhtimise tee­ madest huvitatud tööandjatel võimalik allkirjastada mitmekesisuse kokkulepe, mida veab sõltumatu vabaühendus Eesti Inimõiguste Keskus.

Osale mitmekesisuse päeval!

Järjekorras viies üle-eestiline mitmekesisuse päev toimub 17. aprillil! Eesmärk on märgata ja väärtustada iga inimese tähtsust ja erakordsust nii ettevõtetes ja organisatsioonides kui ka ühiskonnas laiemalt. Kõigil tööandjatel, organisatsioonidel ja eraisikutel on võimalik korraldada sel päeval oma ettevõttes või organisatsioonis mõni huvitav üritus.

Kuidas kaasa lüüa?

Hea muusika ja hea toiduga võidab alati sõpru. Mõned ideed: hh Paku kolleegidele ja klientidele vikerkaarevärvilist torti või küpsiseid. hh Valmista midagi maitsvat mõnest meelepärasest ­rahvusköögist ja mängi juurde vastava riigi etno­ muusikat. Võib-olla töötab su ettevõttes keegi, kes ei ole siin sündinud? Küsi temalt söögi asjus nõu! hh Üllata oma kolleege ja küllakutsutud koostööpartnereid taimetoiduga. hh Töötad restoranis? Paku sel päeval oma klientidele midagi täiesti teistsugust koos sõnumiga „Erinevus rikastab!”. hh Postita hiljem fotosid Facebookis või Instagramis teemaviitega #mitmekesisus.

Ideid saad ka siit: www.mitmekesisus.ee.

Lisainfot saad Eesti Inimõiguste Keskuse eksperdilt Silja Ojalt: silja.oja@humanrights.ee või +372 5307 9151.

K AUBANDUSKOJA JA HARMETI TENNISETURNIIR 1. JUUNIL 2019 ALGUSEGA KELL 10.00 Pärnus kesklinna tenniseväljakutel (Ringi 14A)

TENNISETURNIIRI RÄNDKARIKAS OOTAB UUSI VÕITJAID! Turniiril osalemise eeldused: · Varasem võistluskogemus · Esindatav ettevõte on kaubanduskoja liige Ootame koja liikmeid koos perekondade ja kolleegidega nautima meeldejäävat võistlust ja ettevõtlike inimeste seltskonda! Osalemistasu: 45 €/in + km.

Registreerimise tähtaeg 17. mai.

PARIMALE PAARILE LENNUPILETID TURKISH AIRLINESI POOLT, LISAKS PALJU MUID AUHINDU MEIE KOOSTÖÖPARTNERITELT. Info ja registreerimine: Anneli Perne anneli@koda.ee; 604 0087 https://www.koda.ee/et/sundmused/tennis1

TENNISETURNIIRI TOETAJAD

KogEmuS

Google translate tõlkebürood ei ohusta Milliste raskustega seisab silmitsi üks tõlketeenust pakkuv ettevõte? Ilmselt mõtlevad paljud, et tõlkimises pole midagi erilist. Praegu teevad ju ilma tehnoloogia­ valdkonna idufirmad ja disainibutiigid. Kuid mitte ainult!

M

eil on hea meel, et saame Teataja lugeja­ teni tuua loo ühest Eesti tugevaimast tõlke­ büroost Pangloss, kel seljataga 25 tegutsemisaastat. Teataja küsimustele vastab Panglossi üks asutajatest Artem Davidjants.

Millistesse keeltesse ja millistest keeltest tõlgite?

Meie töölaual on peaaegu kõik naaber­ riikide keeled, nagu vene, läti, leedu, soome, rootsi, taani jne. Lisaks ukraina, prantsuse, saksa ja loomulikult inglise keel. Eksootilisemad keeled, millega oleme tegelenud, on kurdi, türgi, armeenia ja gruusia. Meil on aastate jooksul tekkinud suur ja usaldus­ väärne võrgustik, kelle kaudu oma tööd teeme, neid on praeguseks 50 inimese ringis. Meie enda, Panglossi mees­ konnas on 21 inimest.

Mis teemadel kõige enam tõlketeenuseid vajatakse?

Väga palju tellitakse majanduse, ettevõtluse ja juriidika valdkonda puudutavat. Meil on tugev kompetents ka meditsiinivaldkonnas, kuna oleme leidnud väga hea koostööpartneri, kes töötab arstina. Ka teistes valdkonda­ des teeme koostööd oma valdkonna ekspertidega.

Kui palju mõjutab teie tööd Google translate?

Kui aus olla, siis eriti ei mõjuta. Masin ei saa inimest asendada. Semantiliselt on see võimatu. Tekst ei ole mehaani­

22

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja I 2 / 2019

line lausetekogumik, vaid seal on kõik omavahel seotud, loogilises ja tähen­ duslikus seoses. Hea tõlge ongi selline, kus on adekvaatne ja asjakohane terminoloogia, selge ja arusaadav tekst.

Loomulikult me jälgime huviga, mis ümberringi toimub ja tunneme ära tekstid, mida on tõlgitud Google’i abiga.

Kvaliteetsest sõnaloomest ei saa sel juhul aga rääkida.

„Ma ei usu, et jõuline meediakampaania edu toob. Pigem leitakse meid soovituste ja tehtud töö kaudu.“ Artem Davidjants

Kodulehel on kirjas, et 80% klientidest on püsikliendid. Suur püsiklientide arv tagab ettevõttele stabiilsuse ja kui kliendid kasvavad, siis ka tõlkebüroole mõningase kasvu. Milline on Panglossi strateegia tulevikuks: kas orgaaniline kasvamine olemasolevate klientide abil või jõuline laienemine uusi kliente leides?

Me ei usu, et jõuline meediakampaa­ nia tulu toob. Pigem leitakse meid

MAARJA LOORENTS kaubanduskoja turundusjuht

soovituste ja tehtud töö kaudu. Kvali­ teeti ju märgatakse ja võime uhkusega öelda, et meid on märgatud. Kõige olulisem on meie jaoks rahulolev klient ja kui tema on rahul, siis see ongi meie strateegia.

Meil on tõesti vedanud, sest paljud kliendid on olnud meiega juba algusest saadik. Näiteks Akzo Nobel Baltics AS – juba 25 aastat. Praegu on meie suurim klient Euroopa Komisjon.

Meilt tellivad tõlkeid avalik sektor ja ettevõtjad, samuti osaleme Euroopa hangetel. Viimasel aastal oleme hakanud rohkem osalema ka Eesti riigihangetel. See on meie jaoks uus suund ning saame alles aasta lõpus teha põhjalikuma analüüsi, kas ja kui suurt tulu sellest oleme saanud. Ka see protsess on meid palju õpetanud.

Meie soov on, et riik liiguks ka hangete vallas rohkem kvaliteedi suunal, et kaalukeeleks ei oleks ainult odav hind.

25 aastat edukat tegutsemist on suur saavutus: millised on olnud need tegurid, mis on aidanud Panglossil ellu jääda? Ütleksin nii, et kui teed südamega ja seda, mida armastad, siis see tagabki ellujäämise ja arenemise. Panglossi üks omanik Inge Davidjants on keele­ ekspert ja see on aidanud meil saada just nii tugevaks, nagu praegu oleme.

Meie edu taga ongi tema – firma üks looja ja Panglossi ülesehitaja. Inge on viit keelt kõnelev keeleekspert ja ta on paljudele teistele valdkonnas tegutse­ jatele eeskujuks. Tema eesmärk ei ole teenida ainult kasumit, vaid pakkuda

kogemus

Artem Davidjants usub, et kui teed tööd südamega ja seda, mida armastad, siis see tagabki ellujäämise ja arenemise.

Foto: Kaidi Viskus

25-aastane Pangloss hh 1994. aastal asutati Tallinnas Artem Davidjantsi ettevõtmisel Dynaline

väga kvaliteetset ja korrektset tõlke­ teenust.

Väga oluline on ka inimestega suhtlemine. Kuidas inimesega käituda, kas ta jääb tööga rahule jne. Tähtis on tunda oma klienti ja anda talle just seda, mida ta vajab.

Aastate jooksul on grammatikareeglid (vähemalt eesti keeles) oluliselt vabamaks läinud. Mis te arvate sellest, et keelereeglid muutuvad aina vabamaks?

Jah, meie ülesanne on olla kursis kõikide muudatustega, aga otseselt see meie tööd väga ei mõjuta. Iseenesest ei ole reeglite vabamaks muutmises ju midagi halba. Grammatika on nagu algebra. Neid reegleid tuleb järgida. Kui aga võrrelda, siis näiteks vene keel on

Balti. Järgmise paari aastaga loodi ettevõtte filiaalid Riias ja Vilniuses.

hh 1999. aastal korraldati ettevõte ümber ja uueks nimeks sai Pangloss hh hh hh

(nimi tuleneb Voltaire’i teosest „Candide”). Ettevõte pakub Läänemere piirkonna keeltega seotud tõlketeenuseid.

80% firma käibest annavad püsikliendid.

Pangloss pakub huvilistele ka tasuta keeleõpet, mis on kättesaadav kodulehel http://pangloss.ee/en/pangloss-publishers/.

Pangloss on kaubandus-tööstuskoja liige alates 1997. aastast.

olemuselt traditsiooniline ja konserva­ tiivne, kus grammatika pole aja jooksul üldse muutunud. Nii et eri keelte areng on erinev ja meie proovikivi ongi olla kursis keelte arenguga.

Kas korrektne keel ja tõlge a ­ itavad ettevõtjal ka oma ärieesmärke ­paremini saavutada?

Kindlasti! Meie soovitus ettevõtjatele on küll see, et tuleks teha investeering korralikku tõlketeenusesse ning kasu­ tada oma müügitekstides ja kodulehel korraliku materjali. Meie praktika on näidanud, et seda, kuhu kõige vähem kulutatakse, näeb klient kõige enam.

Näiteks kodulehe tekstid on ju esmane koht, kust klient infot otsib.

eesti kaubandus-tööstuskoja TEATAJA I 2 / 2019

23

FiRmAJuhT AndiS piSTiST RiigihAnKE VÕiTmiSEKS Seda pealkirja te ju kindlasti loete? Teil tekib huvi, mis firma juht see on, kes pistist andis, ja millist hanget ta võita soovis. Kui pealkiri oleks näiteks „Miks on head uudised vajalikud”, tunduks see tavaline, võib­olla koguni sisuturunduslik.

P

ealkiri avab tee uudise edasise lugemise juurde.

Uudise sisu võib olla vähem paeluv kui pealkiri. Selle loo kirjutamise ajal olid veebimeedias eesliinil pealkirjad, mis rääkisid pankrotti läinud ärimehest ja erakonna kriminaalidest liikmetest.

Majanduse tõsitegijaid need sõnumid justkui ei huvita, aga olgem ausad, loeme ju neid ikka.

Miks head uudised vajalikud on?

Need räägivad sihtrühmadele ja ava­ likkusele, kui hästi meil läheb. Need kujundavad positiivselt meie mainet, panevad koostööpartnereid ja kliente meid usaldama, tekitavad tööturul meie vastu huvi. Need on proaktiivse iseloo­ muga: kui oleme andnud endast teada kui hea käekäiguga ettevõttest, ei löö väiksemad altminekud meid avalikkuse ees kohe jalust.

Heade uudistega on meediasse keerukam saada. Sest heal järjel oleva ettevõtte rekordkäive ei ole tavaliselt kurioosne sõnum ja saab sel põhjusel ka vähem meediapinda. Seetõttu tundub meile vahel, et kogu meedia on kollane või mis veel hullem, konku­ rendid on ajakirjandusele maksnud, et meist vaid halba ja neist head kirjutataks.

Ära kirjuta uudise asemel romaani

Hea uudise pressiteade peab olema paraja pikkusega, mahult A4 kandis ehk umbes 2500 tähemärki. Uudise avaldamisel on kõige esimene filter tavaliselt väljaande uudistetoimetaja ja

24

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja I 2 / 2019

HEIKKI SAL-SALLER kommunikatsioonibüroo In Nomine konsultant

talle peame me oma uudisega meele järele olema.

Heal uudisel olgu paeluv pealkiri, kui on tegemist majandusuudisega, võiks see sisaldada arvu. Näiteks „Aknatootja Klaas ja Raamid käive suu­ renes rekordilised 35%”. Heal uudisel saab olla ka teine pealkiri, pakkumaks toimetajale eri vaatenurki, näiteks „Ettevõte laienes mullu Ungarisse ja Slovakkiasse”.

Hea uudis võib olla ka mõnes teises keeles, olenevalt sihtrühmadest. Eestis on lisaks riigikeelele kasutusel vene keel ja inglise keel.

Uudis peab sisaldama kõneisiku asjalikku kommentaari stiilis: mida

KAs TEAdsid? kui palju uudiseid võiks sinu ettevõttest tulla? h

tegusal eesti B2B ettevõttel on kolm kuni kuus uudist aastas.

h

lõpptarbijale suunatud B2C ettevõttel võib neid aga olla mitu tükki kuus.

me tegime, kuidas ja tänu kellele meil see õnnestus, mis on edasised plaanid.

Päris kindlasti ei tohi kõneisiku lause alata sõnadega „Mul on hea meel...”.

Kõneisik võib öelda midagi senikuul­ matut või humoorikat, siis on võimalus saada ka mujal tsiteerituks.

Reklaamsõnumitel pole uudises kohta

Uudis ei tohi sisaldada reklaami­ juttu, et see ei saaks omale väljundit sisuturundusnurgas. Sest neid nurki loetakse kordades vähem ja need on pahatihti päris kulukad. Seega, uudise koostamisel välditagu kvalitatiivseid hinnanguid, nagu näiteks „Eesti suu­ rim”, „klientide arvates parim toode”, „väljapaistev lahendus”, muidu saate kõne väljaande reklaamiosakonnast.

Hea uudise juurde käivad fotod, sest üks pilt on jutukam kui tuhat sõna.

Näiteks foto kõneisikust, valminud tootmishoonest, paigaldatud kuuemil­ jonilisest masinast. Foto saab ise teha telefoniga, aga see ei pruugi meist professionaalset muljet jätta. Piisavate ressursside korral tasub appi kutsuda fotograaf.

Millest võiks teha häid uudiseid?

Näiteks kasvanud käibest, uuest tegev­ juhist või tootmisjuhist, laienemisest Soome, uuest tootest, uute seadmete paigaldamisest, uutest töökohtadest koostöös ülikooliga, kutseõppeasutuse toetamisest ja kümnetest muudest asjadest. Tõsisemate uudistega saab „pärismeediasse”, veebi ja printi, kergemad uudised riputatagu sotsiaal­ meediasse.

Foto: Andras Kralla / Äripäev

KASuliKKu

KodA KuTSuB oSAlEmA

TÖÖTUBA:

KuidAS oRgAniSATSiooni VÄÄRTuSEd TöölE pAnnA Töötoas saad teada, mis on väärtuste sügavamad tähendused, ning õpid mõistma, kuidas need inimesi ja organisatsioone mõjutavad. Samuti mõtestad oma organisatsiooni väärtusi ning saad neile tagasisidet (väärtuste võimalused ja ohud). Õpid nippe, nõkse ja võtteid organisatsiooni väärtuste juurutamiseks ning väärtuspõhiseks juhtimiseks.

Koolitaja: Kati Tikenberg, Aeternumi konsultant­koolitaja.

Kati on konsulteerimise ja koolitamisega tegelenud juba aastast 2005. Tema jaoks on kõige olulisem panna inimesed oma tegevuse kaudu mõtlema väljaspool seniseid mõtteraame. Hariduselt on Kati andragoog ja psühholoog. Ta on õppinud ka pedagoogikat. Kati väärtustab pidevat õppimist ja arengut ning otsib iga päev viise ja võimalusi enda täiendamiseks ja uute kogemuste saamiseks.

Toimumise aeg ja koht 15. mail kell 10.30–15.10 Tallinnas kaubandus­tööstuskojas Osalustasu: Kaubandus­tööstuskoja, Spark Demo ja Tartu Teaduspargi liikmetele 99 eurot + km Mitteliikmetele 198 eurot + km Lisainfo: Koja kodulehelt www.koda.ee või Piret Potisepp, Piret.Potisepp@koda.ee, 604 0092

Töötuba, mis andis kauaks mõtlemisainet

Arendas silmaringi ja tõi selgust

Merelle Zeiger, eesti lennuakadeemia personalijuht

Gerlit Kahar, acino estonia oÜ personalijuht

kati tikenbergi eelmine töötuba „kuidas organisatsiooni väärtused tööle panna” oli väga sisukas. see pakkus põnevat taasavastamist ja andis suuniseid sellisel intrigeerival teemal nagu väärtused ja väärtuspõhine juhtimine. Ühtlasi oli see suurepärane võimalus vaadata enda sisse ja saada teadlikumaks enda kui indiviidi väärtustest. usun, et paljud nõustuvad, et meie organisatsioonides on sageli väärtuste olulisus alahinnatud. sellest johtuvalt jäävad need paljuski deklareeritud sõnadeks või loosungiteks paberil või seinal. töötoas osalemine andis mulle uusi mõtteid ja kogemuslugusid ning suuniseid, kuidas väärtusi (taas)elustada, kuidas väärtusi kasutada töötajate „motivatsiooninupukestena”, miks peab väärtusi käsitlema n-ö hinnanguvabalt, miks on oluline teada ja arvestada eri põlvkondade väärtusi. lisaks eelnevale oli olulisim ehk see, et need teemad jäid mind „kummitama” ehk panid järele mõtlema omaenda väärtuste üle – mis on minule oluline?! kindlasti soovitan töötoas osaleda kõigil, keda väärtuste temaatika rohkemal või vähemal määral kõnetab.

Personalijuhi seisukohalt andis töötuba mõtteid ja ideid, mida rakendada uute töötajate värbamisel töövestlusel. samuti seda, kuidas aidata meie ettevõtte osakonnajuhte töötajatega seotud probleemide lahendamisel – näiteks suhtlemisprobleemid ja motiveerimine. töötoas käsitleti väga palju teemasid, mis keskendusid kuulamisele, õigete väärtuste äratundmisele ning väärtuste seadmisele. usun, et sarnase töötoa võiksid läbida lisaks personalijuhile ka kõik juhtival kohal töötavad inimesed, et mõista paremini oma alluvate käitumist teatud olukordades ning leida tänu sellele sobivaid ja kiireid lahendusi mõlemale osapoolele. töötuba arendas väga palju mu silmaringi ja oli äärmiselt huvitav. isiklikus elus sai nii mõnegi lähedase minu jaoks arusaamatu käitumine töötoas kuidagi „selguse” – meie väärtused on lihtsalt erinevad.

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja I 2 / 2019

25

gAlERii

Tööle kaasa!

Vaade 35 meetri kõrguselt maapinnast annab noortele lennujuhtidele ülevaate startivatest ja maanduvatest lennukitest.

LOGO

kasutami ne eri nev ate l pi ndadel

Noored lennujuhid teel lennujuhtimistorni.

26

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja I 2 / 2019

Lapsed lennutasid viktoriini vastused paberile kiiremini, kui jõuad öelda „Lennuliiklusteeninduse Aktsiaselts”.

Fotod: Eveli Paalberg

18.–22. veebruaril avasid Eesti ettevõtted oma uksed töötajate lastele, et neil oleks võimalus vanemate tööga lähemalt tutvuda.

Võrreldes eelmisel aastal esimest korda toimunud „Tööle kaasa!” aktsiooniga oli tänavu osalejaid kolmandiku võrra rohkem.

Fotod: Silja Lilles-Sula

gAlERii

Eesti Töötukassa Pärnumaa osakond: kui jagatakse kommi, mahub häid lambaid ühte lauta väga palju!

Foto: Jan Garšnek

Eesti Töötukassa Pärnumaa osakonna töötajate lapsed infolauas ühispildil.

Pildil Laagri Kooli 6. klassi õpilane Ketlin Ribelis ja Silberauto vanemkliendinõustaja Indrek Raadik ning uus B-klassi Mercedes-Benz.

Fotod: Lilian Kuuslap

Lõuna- ja mängupaus lastele ning vanematele Estancis.

Enne Estanci tootmisesse minekut tutvustatakse ohutusnõudeid.

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja I 2 / 2019

27

KASuliKKu

UUs jääTMEsEAdUs oleks toonud kümneid miljoneid lisakulu Kaubanduskoda oli koos mitme erialaliiduga jõuliselt vastu jäätmeseaduse eelnõule, mis oleks suurendanud ettevõtjate kulusid kümnete miljonite eurode võrra aastas.

Praeguseks on see eelnõu kaubanduskoja ning heade partnerite surve tõttu n­ö laualt maha võetud.

U

ue jäätmeseaduse koostamist alustati 2010. aastal eesmärgiga liita jäätmeseadus ja pakendiseadus. Sellega loodeti seadusest kaotada vastuolud, ühtlustada mõisteid ning muuta seadus osapooltele arusaadavaks. Õigusteoreetiliselt võisid muudatused olla vajalikud, kuid praktiline vajadus kahe seaduse ühendamiseks puudub.

Samuti ei paranda pakendiseaduse liitmine jäätmeseadusega ettevõtjate ega tarbijate teadmisi pakendite ja jäätmetega seonduvatest nõuete kohta. Pigem süvendaks uus seadus segadust ja teadmatust.

Eelnõu oli kogenud juristilegi ebaselge

Kui algselt oli eelnõu peamine ees­ märk kaks seadust ühendada, siis aja jooksul eesmärk hägustus. Hiljem soo­ viti eelnõu abil üle võtta ka Euroopa Liidu direktiive ning teha muid väga olulisi ja põhimõttelisi muudatusi, mida ei arutatud jäätmevaldkonna osalistega.

Eelnõu esialgne maht oli üle saja lehekülje. Selle aasta jaanua­ ris esitas keskkonnaministeerium Riigikogu keskkonnakomisjonile ligi 200 muudatusettepanekut, mille maht oli rohkem kui veerand eelnõu mahust. Tavaliselt ei ole isegi eelnõud nii mahukad, kui oli jäätmeseaduse eelnõu muudatusettepanekute maht.

Lisaks oli mitut muudatusettepanekut viimase aasta jooksul korduvalt muu­ detud või hoopis tühistatud. Seega oli isegi kogenud juristil väga keeruline aru saada, milline on eelnõu lõplik sõnastus.

28

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja I 2 / 2019

MARKO UDRAS kaubanduskoja poliitikakujundamise ja õigusosakonna juhataja

Sadu lehekülgi märkuseid ja ettepanekuid

Jäätmevaldkonna osapooled, sh kau­ banduskoda esitasid eelnõu kohta sadu lehekülgi märkuseid, kommentaare ja ettepanekuid, mis viitab sellele, et eelnõu kvaliteet oli mitterahuldav.

Näiteks sooviti kehtestada nõue, et tootja peab andma teavet selle kohta, kui palju energiat ja materjale kulus toote valmistamiseks. Seega oleks tootja pidanud välja arvutama, kui palju energiat kulus näiteks ühe kurgi, raamatu või jalgratta tootmiseks.

Lisaks sooviti eelnõuga laiendada pakendiettevõtjate vastutust. Eelnõu kohaselt oleks pakendiettevõtja pida­ nud kokku koguma pakendid koos too­ tega, need taaskasutama ning kandma nendest tegevustest tulenevad kulud.

Näiteks kingade maaletooja oleks pidanud kokku koguma kingakarbid ja kasutatud kingad, need taaskasutama ning kandma sellega seonduvad kulud.

Vähemalt 10 miljonit eurot täiendavaid kulusid

Lisaks soovis keskkonnaministeerium seadusesse lisada pakendijäätmete kohtkogumise, mille kohaselt tuleks iga maja ja korteriühistu juurde panna

Tootja oleks pidanud välja arvutama, kui palju energiat kulus näiteks ühe kurgi, raamatu või jalgratta tootmiseks.

Uue jäätmeseaduse eelnõus nähti ette pakendijäätmete kohtkogumine, mille kohaselt peaks iga maja ja korteriühistu juures olema pakendikonteiner.

Konteineri tühjendamisega seonduvad kulud oleks pidanud kandma ettevõtjad.

kasulikku

Uus jäätmeseadus jääb vastu võtmata

Eelnõus sisaldus mõningaid positiivse mõjuga muudatusi, kuid tervikuna oli eelnõu ebakvaliteetne ning seadu­ sena vastuvõtmiseks sobimatu.

Kaubandus­koda andis sellest korduvalt kirja­likult teada keskkonnaministee­

riumile ja Riigikogule. Kohtusime sel teemal mitu korda ka Riigikogu liikmete, keskkonnaministri ning keskkonnaministeeriumi ametnikega.

Lisaks kaubanduskojale ei toetanud eelnõud näiteks toiduainetööstuse liit, kaupmeeste liit, keemiatööstuse liit, põllumajandus-kaubanduskoda ja korteriühistute liit. Eelnõuga oli rahul­ olematu ka linnade ja valdade liit.

Kuna paljud jäätmevaldkonna osapooled ei olnud rahul jäätmesea­ duse eelnõuga, siis võttis Riigikogu keskkonnakomisjon tänavu 29. jaa­

nuaril vastu otsuse, et jäätmeseaduse eelnõuga edasi ei minda.

Kaubanduskoja hinnangul tuleks koostada uus eelnõu, kus sisalduvad need positiivsed muudatused, mis aitavad lahendada praktilisi probleeme ja mille üle ei ole jäätmevaldkonna osalistel vaidlusi. Näiteks võiks kao­ tada pakendiaruannete auditeerimise kohustuse. Ülejäänud jäätmevald­ konna kitsaskohtade lahendamiseks peaks keskkonnaministeerium looma töörühma ning kaasama sinna kõiki jäätmevaldkonna osapooli.

Ka ülla eesmärgi nimel tegutsemine peab olema ratsionaalne Veljo Ipits Eesti Toiduainetööstuse Liidu volikogu esimees, AS-i Salvest omanik Jäätmeseaduse koostamise protsess on ehe näide sellest, kuidas ei tohiks seadusi koostada. Keskkonnahoid on oluline igale inimesele ja tegutsemine keskkonna säästmise nimel on poliitikutele hea imago loomise vahend. Kuid isegi ülla eesmärgi nimel tegutsemine eeldab põhjalikke analüüse ja kainet mõistust. Ei tohi koostada seadusi ilma mõjuanalüüse ja eri lahendusvariantide võrdlusi tegemata, võttes eeskujuks vaid väga rikastes riikides töötavaid lahendusi.

Keskkonnahoiu kulude näiline veeretamine ettevõtjate kaela avaldub toodete müügihindades ja lõpuks maksab selle kinni ikkagi tarbija. Nii ettevõtjad kui ka tarbijad eelistavad elada seaduste järgi, mis tagavad püstitatud eesmärgi saavutamise, on mõistlikud, arusaadavad ja täidetavad kõige optimaalsemate kuludega.

Foto: Sven Arbet / Ekspress Meedia / Scanpix

pakendikonteiner ning konteineri tüh­ jendamisega seonduvad kulud peaksid kandma ettevõtjad. Ministeerium ei olnud aga analüüsinud, milline on selle muudatuse mõju pakendiettevõtjatele, tarbijatele või keskkonnale. Kauban­ duskoja arvutuste kohaselt oleksid ettevõtjate kulud suurenenud rohkem kui kümne miljoni euro võrra aastas.

Lisaks pakendiettevõtjatele olid sellele muudatusele vastu korteriühis­ tud. Hiljutine üle-eestiline küsitlus näitas, et suurem osa korteriühistutest ei toeta kohustuslikku pakendijäätmete kohtkogumist.

eesti kaubandus-tööstuskoja TEATAJA I 2 / 2019

29

KodA pAKuB

hoidKE End RAhVuSVAhEliSTE RiigihAngETEgA mugAVAlT KuRSiS Avaliku sektori jaoks või muu avaliku raha eest hangitavad kaubad­teenused on väga mitmekesised ning huvitavaid pakkumisi leiab iga ettevõtja.

Hangete sisu varieerub alates toidu ostmisest, tõlketeenuste ja ehitustööde hankimisest kuni laevade ja lennukite ning laskemoona hankimiseni.

K

aubanduskoda pakub riigihangete infoteenuseid alates Euroopa Liiduga liitumisest, kui Eesti ettevõtjatele avanesid kõigi teiste liikmesriikide riigihangete turud.

Eestis korraldati 2017. aastal 10 375 riigihanget kogumaksumusega kaks miljardit eurot. See moodustas SKP­st 13% ja riigieelarvest 35%. Rahvus­ vahelisi hankeid oli nendest 12% ja välismaiste pakkujatega sõlmiti 3% riigihankelepingutest. Riigihangete maht on EL­is sarnane Eestiga, umbes 14% SKP­st.

Kust leida riigihankeid ja kuidas saab koda aidata?

Riigihankeid saab kõige lihtsamalt liigitada rahaliste mahtude järgi. EL­i liikmesriikides avaldatud riigihanked, mille maksumus ületab 144 000 eurot (ehituses alates 5,5 mln) liigituvad rah­ vusvaheliseks ning need avaldatakse EL­i ühises ja tasuta andmebaasis Ten­ ders Electronic Daily (ted.europa.eu).

Seal avaldatakse eri riikidest esmas­ päevast reedeni iga päev ligi 2000 uut riigihanketeadet ning andmebaasist saab otsida endale huvipakkuvaid riigi­ hankeid. Ent on ka lihtsam ja muga­ vam viis. Kaubanduskoda on loonud rahvusvahelistest riigihangetest huvi­ tatud ettevõtetele mugava riigihangete teavitusteenuse.

Huvipakkuvad hanked saab tellida e-postile

Koja riigihangete teavitusteenus põhineb ettevõtte huvide profiilil – nt valdkond, riigid, teadete tüübid –, ja võimaldab automaatselt kõrvutada iga päev EL­i riigihangete andmebaa­ sis avaldatud riigihankeid ettevõtja huvide profiiliga ning otsingutulemuse

30

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja I 2 / 2019

LEA AASAMAA kaubanduskoja nõunik / Enterprise Europe Networki koordinaator

2000 riigihanke teadet

avaldatakse iga päev Euroopa Liidu andmebaasis ted.europa.eu. mugavalt e­postile saata. Teavitustee­ nus on tasuline, aga soodne: igapäevase infoteenuse kuutasu on kaubandus­ koja liikmele 50 eurot ning see ei sõltu profiili kitsusest­laiusest. Lisaks kõigile rahvusvahelistele riigihangetele EL­i liikmesriikidest on otsingumootorisse lisatud Suurbritannia riigisisesed riigi­ hanked ja soovijaid hoiame kursis ka Eesti­siseste riigihangetega.

Teenust võib tellida nii lühikeseks või pikaks perioodiks kui ettevõttel soovi on ja alustada saab ka tasuta prooviperioo­ diga üheks või kaheks kuuks. Samuti pakume huvilistele taustaotsingu võimalust, et veenduda teenuse kasu­ likkuses, aga ka valdkonna aktiivsuses konkreetse ettevõtte puhul.

Huvilistel tasub silma peal hoida ka kaubanduskoja kodulehel, kus avaldame valiku viimastest riigihanke­ teadetest (vt ka Teataja lk 50), ent kodulehele paneme ka meie saatkonda­ dest ja NATO­st laekunud riigihanked.

Samuti avaldame igal nädalal põhjaliku ülevaate Jaapani riigihanketeadetest inglise keeles.

EL-i riikide tehtud riigihangete kvaliteet  ebarahuldav  keskmine  rahuldav

KAs TEAdsid?

Valdkonnas tegutsejatel soovitame kursis olla, kust vajaduse korral kiirelt nõu või teavet leida. näiteks e-Certis on el-i loodud infosüsteem, mis aitab kindlaks teha, milliseid tõendeid nõutakse ja väljastatakse riigihankemenetlustes üle kogu euroopa liidu. seega kui soovite osaleda avalikus hankemenetluses, aitab e-Certis teil aru saada, milliseid dokumente teilt nõutakse ja millised asutused neid dokumente sihtriigis väljastavad. el-i liikmesriikide vahelise riigihangete kontaktisikute võrgustiku (PPn) eesmärk on anda ettevõtjatele võimalus lahendada mitteametlikul teel teises liikmesriigis riigihankel tekkinud probleeme ja kasutada selleks liikmesriikides määratud inimeste abi. eesti kontaktisik (evelin karindi-kask, evelin. karindi-kask@fin.ee) saab probleemi korral ühendust võtta vastava riigi kontaktisikuga, kes omakorda saab pöörduda hanke korraldaja poole probleemi selgitamiseks ja lahendamiseks. samuti võite nõu küsida kaubanduskojalt. näiteks saaksime enterprise europe networki toel küsida sihtriigi riigihangete seaduse või vajalike kontaktide kohta lisainfot või leida sihtriigis riigihangete konsultandi, kes saaks nõu anda hankel osalemise küsimustes või esimese pakkumise kokkupanekul.

KUTSUME KOLMANDALE AAFRIKA FOORUMILE! NELJAPÄEV, 23. MAI VÄLISMINISTEERIUM (ISLANDI VÄLJAK 1, TALLINN) EELREGISTREERUNUTELE TASUTA Nii mõnigi Eesti ettevõte on viimaste aastate jooksul Aafrika mandri poole aina rohkem vaadanud ja on ka tublimaid, kes seal juba tegutsevad. Kaubandus-Tööstuskoda on koostöös Välisministeeriumiga korraldanud Aafrikasse mitmeid visiite ning oleme välja pakkunud Eestit kui digiriiki ja potentsiaalset innovatsioonialast partnerit nii Aafrika riikide valitsustele kui ka erasektorile.

Seekordsel, järjekorras juba kolmandal Aafrika foorumil võtame fookusesse Eesti ja Aafrika koostöövõimalused innovatsiooni alal ning räägime: · Aafrika riikide majanduste hetkeseisust · poliitilistest arengutest Aafrikas · erinevatest rahastusvõimalustest · jagame kogemusi Aafrika riikidega seoses.

Foorumile on kutsutud ka Aafrika riikide saatkondade esindajad ja aukonsulid, kel küll Eestis saatkonda pole, kuid kelle riik on Eestis siiski esindatud mõne meie lähiriigis asuva saatkonna kaudu. Ka nendelt on võimalik konkreetsete riikide kohta täpsemat infot küsida.

Aafrika foorum toimub arengukoostöö projekti raames.

Vaata lähemalt: www.koda.ee/en/events/africa-forum-iii Lisainfo: Jana Silaškova, arengukoostöö projekti juht I +372 604 0083 I jana@koda.ee

PROJEKTI RAHASTAB VÄLISMINISTEERIUM ARENGU- JA HUMANITAARABI VAHENDITEST

KogEmuS

TRANsiiT –

idA-ViRu lipulAEV

Foto: Andres Luga

Kunagine suletud Sillamäe on muutunud avatud ja rahvusvaheliselt tuntud linnaks, kus transiidisektor on piirkonna au ja uhkus.

Sillamäe edenemisel on suurt rolli mänginud AS Sillamäe Sadam, mille areng on olnud väga jõuline. Näiteks avas sada­ mas tegutsev AS Silsteve 2016. aasta novembris konteinerterminali ning see tegu pärjati Ida­Viru­ maa aasta äriteo tiitliga.

S

eetõttu ongi põhjust küsida Sillamäe Sadama ja Silsteve juhtidelt, mis peitub nende edu taga ning mis on plaanis lähiaastatel. Silsteve käekäi­ gust annab Teatajale aimu ettevõtte juhatuse liige Jaanus Paas.

MAARJA LOORENTS, MARGUS ILMJÄRV kaubanduskoda

Mis teeb ühest terminalist tänapäevase ja eduka?

Investeerimine tehnoloogiasse ja ini­ mestesse, pidev areng ning tööprotses­ side optimeerimine. Samuti inimestele motiveeriva töökeskkonna loomine.

Silsteve juhatuse liige Jaanus Paas usub, et ettevõtluses tuleb eesmärgid seada kõrgele ja pidada meeles, et eesmärkide saavutamine pole võimalik ilma tubli meeskonnata.

32

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja I 2 / 2019

kogemus

25 kilomeetrit lahutab

Sillamäed ja Silsteve konteinerterminali Venemaa piirist.

Loode-Venemaalt klientide leidmisele pööratakse seetõttu suurt tähelepanu.

Kuidas suutsite pingelistel aegadel saavutada häid äritulemusi, neid hoida ja kasvatada?

Põhjuseks on hea meeskond, nii Silsteve personal kui ka omanikfirmad.

Tänu pikaajalisele koostööle ning usal­ dusväärsele partnerlusele klientidega suutsime kaupade mahtu mitte ainult säilitada, vaid ka suurendada. Samuti alustasime Eesti logistikaturul koos­ tööd uute klientidega.

Oluline on langetada ka õigeid otsuseid – konteinerterminali käivita­ mine tõi kaasa käideldavate kaupade sortimendi laiendamise. Sellega toetame regiooni arengut ning loome maakonna tootmisettevõtetele häid transpordivõimalusi oma toodete eks­ portimiseks ning toorainete importimi­ seks konteinerites.

Eestis teise konteinerterminali (varem oli konteinerterminal ainult Muuga sadamas – toim) käivitamine lõi alternatiivi logistiliste kulude optimee­ rimiseks nii Ida-Viru kui ka teiste Eesti piirkondade ettevõtetele. Oleme väga tänulikud, et meid tunnustati Sillamäe sadama konteinerterminali käivita­ mise eest tiitliga „Ida-Virumaa aasta äritegu 2017”.

Mis teeb ettevõttest eduka ettevõtte?

Arvatavasti tuleb eesmärgid seada kõrgele ja pidada meeles, et püstitatud eesmärkide saavutamine pole võima­ lik ilma tubli meeskonnata. Samuti on tähtis arendada koostööd riiklike institutsioonide, partnerite ja konku­ rentidega.

Mida peate oma terminali ­konkurentsieeliseks?

Esiteks geograafilist asukohta keset Euroopat Euroopa Liidu ja Venemaa piiri ääres. Teiseks loob koostöö suurte Ida-Virumaa logistikakeskuste ja tootmisettevõtetega sünergiat, mis võimaldab optimeerida klientide logis­

tilisi kulusid. Kolmandaks saame tänu oma multifunktsionaalsusele pakkuda klientidele laia teenuste valikut.

Mis on teie valdkonnas tegutsedes kõige suuremad riskid, mis võivad teie äri oluliselt mõjutada?

See on ju kõikidele teada. Globaalne kemplemine ja sõjaga ähvardamine aeglustavad majanduse üldist arengut ja mõjuvad kõikidele ettevõtetele. Kuna Vene transiit moodustab olulise osa terminali kaubakäibest, siis on poliiti­ lised piirangud (sanktsioonid, keelud) ning ebasoodne tollimaksustamine tõsine risk.

Millised plaanid on Silsteve terminalil järgmisteks aastateks?

Me ei ole numbrites kinni, et käitleme nii palju miljoneid tonne kaupa. Koos Sillamäe sadamaga viime raud­ teeühenduse ja laadimisteed kaide äärde, ehitame mõned laohooned ning investeerime uutesse seadmetesse ja tehnoloogiatesse.

Avasime veebruaris koostöös Operailiga esimese Sillamäe–Tartu– Sillamäe konteinerrongiliini, mis võimaldab Lõuna-Eesti ettevõtetele soodsama konteinerite transpordi Sillamäe sadama kaudu. Kuna asume kõigest 25 km kaugusel Venemaa piirist, kavatseme aktiivselt arendada koostööd Loode-Venemaa klientidega.

Olete olnud 2006. aastast kaubanduskoja liige. Mida liikmeks olemine on teie ettevõttele andnud?

Informatsiooni ja õlg-õla-tunnetust.

Eestis ei taheta aru saada, et parema elu aluseks on majanduskasv. Oleme kaubanduskojaga tihedalt koostööd teinud ning koja Jõhvi esindus on meid igas küsimuses toetanud. Korralda­ takse huvitavaid ärireise ning kohtu­ misi. Tänu kaubanduskojale oleme saanud ka mitu kasulikku kontakti.

kas teadsid?

Sillamäe Sadam hh on Eesti suuruselt teine merekaubasadam hh on Euroopa Liidu kõige idapoolsem sadam hh asub 25 km kaugusel Euroopa Liidu ja Venemaa piirist ning võimaldab seega kaupade tõhusat transiiti naaber­ piirkondade vahel:

• Venemaa ning SRÜ idas

• Skandinaavia ning Euroopa Liit läänes hh muudab kaupade eksportimise ja importimise soodsaks ning logistiliselt mugavaks hh on multifunktsionaalne sadam, võimaldades käidelda kõiki kaubagruppe alates nafta- ja puistekaupadest kuni konteinerkaupadeni

Silsteve on multifunktsionaalne terminal Sillamäe sadamas, mis osutab järgmisi teenuseid: hh laevadel, vagunites ja treileritel transporditavate puiste- ja üldkaupade, veerevtehnika ja konteinerite laadimine ja lossimine hh kaupade ladustamine (70 000 m2 laopinda) hh tolli- ja saatedokumentide vormistamine hh ekspedeerimine hh kaupade pakkimine, sorteerimine, komplekteerimine, markeerimine jm lisateenused

eesti kaubandus-tööstuskoja TEATAJA I 2 / 2019

33

kogemus

Sillamäe sadam püsigu tuhat aastat

T

eataja küsimustele vastab Sillamäe Sadama turundusdirektor Andrei Birov.

Kuidas Sillamäe Sadamal läheb? Kas võite öelda, et raskemad ajad on möödas?

Tänan küsimast, raskused jätkuvad – kus neid poleks. Meil on hea meeskond eesotsas nõukogu esimehe Tiit Vähiga, seepärast on tööd stabiilselt ja näeme ka pisikest kasvu. Meil pole kombeks hõisata ega ka nutta – see ei anna midagi, ka ei fetišeeri me numbrilisi näitajaid ega statistikat, seda ei nõua ka meie omani­ kud. Tuleb tööd teha, küll siis tuleb edu, ilusad aastaaruande numbrid ja ka suur armastus.

eesti kaubandus-tööstuskoja TEATAJA I 2 / 2019

Kas Sillamäel on tore elada ja töötada?

Sillamäel on väga tore rahvas, Sillamäe on ilus linn, palju rohelust, avatus merele, palju spordirajatisi, huvitava arhitek­ tuuriga kultuurimaja, rekonstrueeritud Narva maantee ristmik.

Linn rekonstrueeris Mere puiestee, nüüd on järg mereäärse rannapro­ menaadi ehitamise käes, samuti väikelaevade sadama ning reisi- ja kruiisisadama rajamiseks.

„Kui keegi meie poliitikutest ütleb, et Eesti valmistub sõjaks, siis pikaajalisi investeeringuid planeerida on raske, kui just ei kavatse ehitada surnuaeda.“

Võib öelda, et Sillamäe asub perifeerias, kuid tänu sadamale on linnast saanud avatud linn. Kui suurt rolli te linna arengus oma tegemistel näete?

Mõned tõesti räägivad, et Eesti asub Euroopa äärel ja Sillamäe suisa peri­ feerias, naabriks kuri Venemaa karu…

Meie arvates asuvad Eesti ja Sillamäe Euroopa keskel – Uuralid on meist sama kaugel kui Lissabon. Meie kõrval asub suurte võimalustega Venemaa turg, Andrei ka Kesk-Aasia on meiega 1520 mm raudteevõrgustikuga ühendatud. Hiina võib oma uue Siiditee plaanidega samuti Venemaa kaudu meieni jõuda. Ühel päeval need võimalused avanevad, sest geograafiline asukoht ei kao kuhugi, vaata­ mata mõnede tegelaste populistlikele mõtetele ja tänapäeva geopoliitikale.

Loomulikult osaleme nõu ja jõuga linna projektides ja kindlasti ei ole meie tegemised mitte ainult kohaliku või

34

Eesti, vaid ka rahvusvahelise tähtsusega. Sillamäe on ilus, väga suure perspektiiviga linn – loomulikult tuleb mõelda suurelt ja positiivselt, loomulikult tuleb teha koostööd linna­ võimu ja Sillamäe rahvaga.

Mis on praegu sadama suurimad välja­ kutsed ja kuidas hoida kõrget taset sellises valdkonnas tegutsedes?

Meid segab geopoliitika ja stabiilsete suhete puudumine Eesti ja Venemaa vahel. Kui keegi meie poliitikutest ütleb, et Eesti valmistub sõjaks, siis pikaajalisi investeeringuid planeerida on raske, kui just ei kavatse ehitada surnuaeda. See peletab eemale ka välisinvesteeringuid ja suuri ambitsioonikaid rahvusvahelisi projekte. Töötame kolmeaastaste inves­ teerimisplaanide alusel. Alates Sillamäe sadama ehitamise algusest on nii sadam kui ka terminalid investeerinud sadama ja vabatsooni territooriumile umbes 500 miljonit eurot, koos Silmetiga anname tööd umbes 1500 töötajale ja maksame palka üle Eesti keskmise.

Millised on teie tulevikuplaanid?

Jälgida tähelepanelikult maailma logis­ tilisi trende, uute Siiditeede arengut, Birov transpordi- ja transiidisektori konku­ rente, tehes samal ajal nendega tihedat koostööd. Jälgime ka rahvusvahelist üldist poliitilist ja majanduslikku kliimat ning tegutseme vastavalt sellele – kas siis kiirendame või pidurdame.

Sadamaid ehitatakse tuhandeteks aastateks. Olen veendunud, et ka Sillamäe sadam on tuhande aasta pärast sama suur ja võimas kui tänavu 800-aastaseks saanud Hamburg.

Foto: Heiko Kruusi / Õhtuleht / Scanpix

Sillamäe Sadama turundusdirektor Andrei Birov on veendunud, et Silla­ mäe sadam püsib võimsa ja tugevana ka tuhande aasta pärast, sest just sellist ajaperspektiivi sadamaid rajades silmas peetaksegi.

KASuliKKu

TulEohuTuSARuAndE ASEndAminE TulEohuTuSülEVAATuSEgA Ei Too KASu Siseministeerium soovib muuta tuleohutuse seadust, mille suurim muudatus on iga­aastase tuleohutusaru­ ande esitamise kohustuse asendamine tuleohutusüle­ vaatuse esitamisega iga kolme aasta tagant.

K

oja hinnangul toimib prae­ gune tuleohutuse enesekont­ rolli süsteem hästi ja see on osa tuleohutustegevusest.

Uus olukord tooks ettevõte­ tele täiendavaid kulusid ja selle tegelikku tõhusust ei ole võimalik ette hinnata.

Tuleohutusülevaatuse kohustuse kehtestamine

Praegu kehtiva seaduse kohaselt peavad tuleohutuse enesekontrolli aruande tegema paljud isikud, sh h üle 2000 m2 kogupinnaga maa­ aluste garaažide omanikud; h omanikud, kelle büroohoone tava­ pärane kasutajate arv on suurem kui 300 inimest; h enam kui 1500 m2 pindalaga tööstus­ ja laohoonete omanikud, kui hoones hoiustatakse või töö­ deldakse peamiselt põlevmaterjali või plahvatusohtlikke aineid ning kus on tuleoht või plahvatusoht (2. ja 3. tuleohuklassiga ehitised).

Eelnõuga kavandatava muudatusega vabastatakse tööstus­ ja laohoonete (pindalaga enam kui 1000 m2) ning büroohoonete (tavapärane kasutajate arv on suurem kui 150 inimest) ja garaažide (pindalaga enam kui 1000 m2) omanikud iga­aastasest tuleohutuse enesekontrolli aruande esitamisest. See asendatakse tuleohutusülevaatuse kohustusega.

Tuleohutusülevaatus tuleb teha üks kord kolme aasta jooksul ja seda saab teha vaid isik, kellel on vähemalt 5. taseme tuleohutuse spetsialisti kutse.

Enesekontroll tuleb teha igal aastal

Endiselt jääb kehtima nõue teha igal aastal tuleohutusalane enesekontroll, mis tähendab tegutsemisplaani koos­ tamist tulekahju puhuks ja iga­aastast

KAs TEAdsid? kaubanduskoda tegi mitu ettePanekut 1.

MERIKE KOPPEL kaubanduskoja jurist

tulekahjuõppuse korraldamist. See suurendab ettevõtjate halduskoor­ must, samuti kulub rohkem tööaega ja sellega kaasneb omakorda kulu.

Seega iga­aastase tuleohutuse aruande esitamisest vabastamisega ettevõtted oluliselt ei võida. Muudatus mõjutab kõige rohkem väiksemate tööstus­ ja laohoonete, büroohoonete ja garaažide omanikke, kes praegu ei koosta tule­ ohutuse enesekontrolli aruannet, kuid pärast muudatuse jõustumist peavad hakkama korraldama tuleohutusüle­ vaatust ja iga­aastast tuleohutuse enesekontrolli.

Kaubanduskoja liikmed tõid välja, et reaalselt ei muutu eriti midagi, kuna tuleohutusülevaatusel kontrolli­ takse sarnaseid punkte, mida siiani esitati tuleohutusaruandes igal aastal.

Ainus märgatav erinevus on see, et tuleohutusülevaatuse teenust tuleks hakata sisse ostma ja see on ettevõte­ tele täiendav kulu.

Pakume välja alternatiivsed võimalused

Koja hinnangul on oluline, et igas ette­ võttes on isik, kes enesekontrolli aruan­ dele isiklikult alla kirjutab, olenemata sellest, kas ta on selle tellinud mõnest tuleohutusteenust pakkuvast ettevõttest või on selle koostanud ettevõtte töötaja.

Tuleohutusaruande koostamine ja selle eest isiklikult vastutamine tekitab suurema vastutustunde, et iga päev jälgida ettevõttes toimuvat ja hoida ära tulekahju tekkimise võimalus.

2.

3.

4.

ettevõtetel võiks olla võimalus valida, kas koostada igal aastal tuleohutusaruanne või teha iga kolme aasta tagant tuleohutusülevaatus. ettevõtjad võiksid jätkata praeguse kehtiva süsteemi alusel ning ettevõtetes, kus päästeameti inspektor on avastanud olulisi rikkumisi, on inspektoril õigus teha ettekirjutus ja kehtestada konkreetses ettevõttes kohustuslik tuleohutusülevaatus tuleohutusspetsialisti poolt teatud perioodiks. oluline on üle vaadata aruande või ülevaatuse sagedus ning see, kas alati on otstarbekas nõuda selle esitamist päästeametile või piisaks vaid aruande või ülevaatuse koostamisest ja dokumenteerimisest. täiendavalt tuleks analüüsida ja paindlikumaks muuta ka kohustuste aluseks olevad kriteeriumid ja nende rakendamine, et oleks senisest paremini võimalik objekte käsitleda nende tegelikust kasutusotstarbest lähtuvalt ja mitte üksnes fikseeritud pindala kriteeriumist. on oluline vahe, kas 1000 m2 laos ladustatakse üksnes metallist torusid või kuivatatud puitu või kas, kui palju ning kuidas tegelikult hoones põlevaineid hoitakse.

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja I 2 1 / 2019

35

hARiduS

ÜLiKOOL sinu ettevõttes Kas töökohapõhise õppe kaudu saab tulevikus omandada kõrgharidust?

Kaubanduskoda osaleb projektis, mis peaks kaasa aitama unistuse poole liikumisel, et poole kõrgharidusest saaks omandada ülikoolis, teise poole aga töötades ja õppides.

MARGE KÕRVITS (Tallinna Ülikool) LIISI HANSEN (Eesti Kaubandus-Tööstuskoda) KRISTA LOOGMA (Tallinna Ülikool) ANNE ROOSIPÕLD (Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor)

T

öö ja õppimise ühendamise mõte pole uus. Küll on uus see, et töökohal õppimine on tulevikus ülikooliõppe osa. Kui varem tähendas õppimine töökohal põhiliselt kutseõpet, siis edaspidi peaks sel moel õppides jõudma ka magistridiplomini.

See on hoopis uus tase õpipoisi, selli ja meistri ajaloos.

Kiiresti muutuvas maailmas muutub ka õpe Tööl on vaja käia pidevalt. See tähendab, et 80% õpitavast omandab inimene kas töö jaoks, töö käigus või töö tulemu­ sel. Nii tuleb õpipoisiõppe ametlikus definitsioonis kutse­ õppe kontekstis ¾ oskustest omandada töökohal ja vaid veerand koolis õppides.

Mitmed riigid on jõudnud nn õpipoisiõppe seadustami­ seni, kuid seni on see puudutanud eelkõige kutseõpet, mis võib alata juba põhikoolis ja läbida järjest kõik haridus­ tasemed. Kõrghariduse tasemel töökohapõhine õpe ehk õpipoisiõpe, mis on selle projekti fookuses, on praegu katsetamise faasis.

Palju oodatavaid tulemusi Projekti apprent lõppedes peaksid peamisteks väljunditeks olema töökohapõhise õppe juhendaja koolitusmudel ja õppuri-tööandja-ülikooli näidisleping, mis oleks abiks töökohapõhise õppe rakendamisel kõigis kaheksas projektis osalevas riigis. sellesse panustavad tlÜ poolt avatud akadeemia, näidiskoolide esindajad ning eesti kaubandus-tööstuskoda.

Valmima peaks ka töökohapõhise õppe soovituste pakett, mis on mõeldud ettevõtetele, hariduse arendajatele ja sellega seotud huvigruppidele, avaliku võimu esindajatele ning praktikajuhendajaile ehk mentoritele. töökohapõhise õppe arengu huvides tasuks mõelda regulatiivse poole peale, et ka kõrghariduse tasemel oleks seadusega kehtestatud töökohapõhise õppe rakendamise kord. Projekti tulemused ning rahvusvaheline praktika saavad loodetavasti siinkohal samuti abiks olla.

36

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja I 2 / 2019

Haridus Projekti „ApprEnt: Refining Higher Education With Enterprises in Europe” eesmärk on ülikoolide ja ettevõtete koostöös arendada töökohapõhist õpet kõrghariduses. Part­ nerid on kaheksast Euroopa riigist, igast üks kõrgkool ja ettevõtlusorganisatsioon. Eestist osalevad Tallinna Ülikool ja Eesti Kaubandus-Tööstuskoda.

Katsetame esialgu kolmes kõrgkoolis

Et mõista, kuidas toimib Eestis töökohapõhine õpe, ana­ lüüsiti praktikaid, kus 50% õpet toimub kõrgkoolis ja 50% töökohal. Eestis katsetatakse sellist õppevormi Euroopa Sotsiaalfondi projekti PRÕM raames kolmes kõrgkoolis kokku kolmel erialal. Need on Tallinna Tervishoiu Kõrg­ kooli tegevusterapeudi õppekava, Eesti Ettevõtluskõrgkool ­Mainori hotelli- ja majutusteeninduse õppekava ning TalTechi äriinfotehnoloogia magistriõppekava.

Neljas näide, mida samuti toimiva praktikana analüü­ siti, on programm „Noored kooli”, mis on üle kümne aasta teinud koostööd Tallinna Ülikooliga, sest õppetegevus käib TLÜ õpetajakoolituse õppekava järgi. Õpipoisiõppe eest vastutavad koolid: aluseks on kooli õppekava ja töökohal õpitut tunnustatakse õppetöö osana.

Põhimõtteliselt võiks õppimine ja töö alata korraga, aga levinud on lähenemine, kus õppima on asunud need, kes juba õpi­ tavas valdkonnas ametis. Tööl käijate õppima asumise motivatsioon on kvali­ fikatsiooni või taseme tõstmine. Eestis on selline suund levinud töökohapõhise õppe puhul nii kõrg- kui ka kutsehariduses.

Ettevõtjate peamine huvi õpipoisiõppe puhul on võimal­ dada oma töötajatele ettevõtte vajadustele vastavat tasuta tasemeõpet. Lisaks käib õpipoisiõppe juurde nõudmine, et õppija peab olema ettevõtte töötaja, mitte õpilase/üliõpilase staatuses.

Kui varem tähendas õppimine töökohal põhiliselt kutseõpet, siis edaspidi peaks sel moel õppides jõudma ka magistridiplomini.

Koolis ja tööl õpitu käigu käsikäes

Töökohapõhise õppe juhendaja töökohal ehk mentor peab olema kursis ülikoolis toimuva õppetegevusega, millega tudeng kokku puutub. Juhendaja peab saama aru, mis on õppetöö, millised on õpiväljundid, kuidas õppijat aidata ja toetada.

Esile on kerkinud mitu mõttekohta, näiteks see, mis­ moodi on praktika juhendamine dokumenteeritud. Milline on töökohal juhendajate kvalifikatsioon, nende staatus? Kas oleks vaja teatud liiki kutsetunnistust? Praegu on juhen­ dajad peamiselt oma ala spetsialistid, kuid tulemuslikuks õppetööks on oluline ka mentorite ettevalmistus.

Küsimusi on tekitanud ka olukord, kus magistriõppes pole juhendaja ise magister või rakenduskõrghariduses pole juhendaja töökohal ise kõrgharidusega. Samas on kõrghariduse tasemel töökohapõhist õpet katsetavad erialad väga praktilised ja seotud töömaailma arenguga. Õpitaksegi praktilist tööd ja juhendajaks ongi praktilist poolt hästi tundev inimene, kelle oskusi ei saa kindlasti alahinnata. Seejuures on ka mentor ise praktika juhenda­ misel töökohal õppija.

Alustajatel on leiutamist palju Anne Roosipõld Mainori turismi- ja restoraniettevõtluse töökohapõhise õppe erialajuht Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor alustas töökoha­ põhise õppega 2017. aastal. Leiutamist ja ise­ mõtlemist on olnud palju, sest õppida on mõlemal poolel, nii koolil kui ka töökohal.

Mure on selles, et kõrgkoolil on leping sõlmitud vaid ühe juhendajaga töökohal, kes peab ise hoolitsema selle eest, kuidas teisi juhendajaid kaasata. Kõrgkool on kogu aeg juhendajatega suhelnud, käinud ka kohapeal õpet läbi viimas.

Parema tulemuse annaks ka see, kui juhendajaid oleks sama töökoha puhul ka teistest ettevõtetest.

See oleks oluline juhtide puhul – ka nemad võivad osaleda õpipoisiõppes. Põhimõtteliselt on teooria ja praktika sidumine väga hea mõte. Lihtsalt asjad tuleks rohkem läbi mõelda.

Kasulik nii õppijale, juhendajale kui ka tööandjale Illi Ojavere Tallink Spa&Conference Hoteli ja Tallink Express Hoteli juhataja Tallink on liitunud turismi- ja restoraniettevõtluse erialal töökohapõhise õppega.

Tallink Hotels on juba aastaid toetanud erialast õpet majutus- ja toitlustusvaldkonnas, olles mit­mele erialasele koolile koostööpartner – oleme hotellides alati olnud väga avatud kõikide prakti­kantide vastuvõtmisele. Usume, et see aitab toe­tada erialast haridust ja motiveerida õpilasi pärast kooli lõpetamist vastavat erialast töökohta valima. Töökohapõhine õpe annab tööandjale väga hea võimaluse oma töötajaid motiveerida ja toetada haridusse panustamisel. Samuti toetab ja suunab selline õpe tudengeid oma igapäevatöös nägema suuremat ja laiemat pilti vastava valdkonna äritegevusest. Õppevorm, kus umbes 50% õppetööst toimub ettevõttes ja 50% koolis, on ideaalne töötavale inimesele – teooriat saab rakendada kohe ja paralleelselt õpingutega. Juhendaja ­professionaalne tagasiside tudengile töökeskkonnas on suure väärtusega. Tudengile on sellise õppevormi eelis pidev ja kättesaadav suhtlus oma juhendajaga.

Juhendajale omakorda on kasu tudengi vaate­ nurkade kuulmisest.

eesti kaubandus-tööstuskoja TEATAJA I 2 / 2019

37

hARiduS

Veljo Konnimoisi juhitav Radius Machining on hea näide IKT-lahenduste maksimaalsest rakendamisest.

Tehases automatiseeritakse kõik, mis võimalik, hoolimata sellest, et allhanget tegevas tehases on automatiseerimine keeruline, sest seeriatoodangut pole.

digitehnoloogiad

VÄlJASpool iT-mAAilmA Paljudel ettevõtetel on töökäsi üha raskem leida ning juhid vaatavad aina sagedamini digi­ tehnoloogiate poole.

Millist abi võib info­ ja kommunikatsiooni­ tehnoloogia (IKT) auto­ matiseerimise või info­ halduse puhul pakkuda?

A

ina enam ettevõtteid, nii suuri kui ka väikesi, esita­ vad nüüd neid küsimusi.

Väikestes firmades on see aktuaalne vastava majasisese kompetentsi puudumise tõttu – vähestel on oma IT­spetsialist palgal. Suuremates organisatsioonides ülesande keerukuse tõttu – süsteemid on keerulised, sõltuvusi palju ja muu­ datuste tegemise hind on kõrge mitte ainult rahaliselt. Nende muudatuste planeerimiseks ja elluviimiseks on vaja uute oskustega inimesi.

Tark tellija on majanduse arenguks hädavajalik KRISTJAN REBANE TalTechi IT-teaduskonna programmijuht

38

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja I 2 / 2019

Paljude ametite olemus ja sisu muutuvad. Oxfordi ülikooli teadlaste 2013. aastal ilmunud ja enamiku töökohtade ärakadumist ennustanud

uuringut on mitmed hilisemad analüü­ sid täpsustanud ja selgitanud.

Nii näiteks nendib rahvusvaheline konsultatsioonifirma McKinsey oma tulevikutöö raportis „A Future That Works” (2017), et ehkki ligi pooled tege­ vused, mille eest globaalses majandu­ ses makstakse palgatöötajatele igal aastal kokku umbes 16 triljonit dollarit, on automatiseeritavad, siis vaid alla 5% töökohtadest on täielikult auto­ matiseeritavad (ehk kaovad). Valdav enamik (60%) töökohti sisaldab tege­ vusi, mis automatiseeritakse vähemalt kolmandiku ulatuses. Seega märksa enam on ameteid, mis muutuvad, kui neid, mis kaovad.

Kutsekoda on Eestis viimase kolme aasta jooksul teinud 14 valdkondlikku siinse majanduse arenguks vajalike oskuste ja tööjõu vajaduste ehk OSKA

Haridus vajakajäämistest teistes majandus­ sektorites.

Peamine kasu digitehnoloogiatest ei tõuse IT-sektorist, vaid kõigist ülejäänutest, kus infotehnoloogiaid rakendatakse. Sel põhjusel on oluline digitehnoloogiate oskuslik kasutu­ selevõtmine IKT-sektorist väljaspool.

IKT-spetsialistide arvu kasv nendes sektorites sõltub otseselt seal tegut­ sevate juhtide otsustest ehk nende teadlikkusest, kompetentsidest ja silmaringist digiteemades. Juhte ajendavad digilahendustele üha enam mõtlema lisaks kasvavale (sh piiri­ tagusele) konkurentsile ka suurenev tööturu surve. Prognoosid lähikümnen­ diks ei näita aga töökäte vähenemise pidurdumist. Kuidas ­nendeks muutus­ teks siis valmis olla?

Hea teada! hh TalTechis on uus magistri­

hh hh hh

uuringut. Peaaegu kõigis neis rõhuta­ takse vajadust juhtide ja spetsialistide (nn „targa tellija”) järele, kes tunnevad hästi oma valdkonna IKT-lahendusi ja oskavad erialaspetsiifilisi IKT-lahen­ dusi oma ettevõttes rakendada.

Spetsialistide koolitamise eest hoolt kandvatesse õppekavadesse on valdkondlike IKT-oskuste õpetamine vaikselt, aga järjekindlalt laienemas.

Ent nendest oskustest pole kasu seni, kuni ettevõtte juht pole strateegilisel tasemel otsustanud digitehnoloogiaid oma äris kasutama hakata. Mõisteta­ valt ei pruugi sellised otsused olla kinni ainult teadlikkuse taga – isegi oma valdkonnas digitehnoloogiatega hästi kursis olev juht ei pruugi neid kasutama tõtata, kui need ei tundu majanduslikult ära tasuvat.

Erasektor ei kasuta piisavalt IKT-lahendusi

Olgu põhjuseks vähene teadlikkus või kaalutletud otsus, siis seda olukorda on tegelikult pikka aega peegeldanud ka rahvusvahelised IKT-alased uuringud.

Nendes kergitavad Eesti positsiooni avaliku sektori inno­vatiivsed lahen­ dused, ent seda kisub allapoole IKT rakendamine erasektoris.

Näiteks Maailma Majandusfoorumi (World Economic Forum) globaalse

Kuidas algatada digi­ muutuseid ettevõttes?

Foto: TalTech IT Kolledž

Foto: Liis Treimann / Äripäev

hh hh

õppekava ettevõtete juhtidele ja juhtivtöötajatele, kes ei tööta IT-sektoris, aga vajavad oma firma töö korraldamisel ning kavandamisel paremat arusaamist digitehnoloogiate kasutamise võimalustest ning riskidest. Õppetase: magistriõpe. Õppe kestus: üks aasta. Õppevorm: teooria veebis, kontakttunnid õhtuti igal nädalal või üle nädala. Õppekava maht: 60 EAP. Loe lähemalt siit: www.taltech.ee/ digimuutused-ettevottes.

Peamine kasu digitehnoloogiatest ei tõuse IT-sektorist, vaid kõigist ülejäänutest, kus infotehnoloogiaid rakendatakse.

IT-raporti (Global Information Tehno­ logy Report) viimases, 2016. aasta väljaandes on Eesti üldine koht 22., samas kui alamindeksites on avaliku sektori IKT kasutus ­oluliselt kõrgemal ehk 8. kohal. Erasektori IKT-kasutus on märksa madalamal, 28. kohal, mille ühe komponendina on IKT rakenda­ mine firmades lausa 31. kohal.

Seda fenomeni tõendab ka koha­ pealne statistika: ligi 2/3 IKT kutseala­ del hõivatutest (loe: IT-spetsialistidest) töötab IKT-sektoris, ülejäänud teistes majandussektorites. Euroopas on see suhe pigem vastupidine (IKT-sektoris 42% ja teistes sektorites 58%). See näitab ühest küljest Eesti IKT-sektori olulisust meie majanduses, teisalt annab tunnistust IKT rakendamise

Just sel eesmärgil avati Tallinna Tehnikaülikoolis (TalTech) 2018. aastal uus üheaastane magistriõppekava neile ettevõtete juhtidele ja juhtiv­ töötajatele, kes ei tööta IT-sektoris, aga vajavad oma firma töö korraldamisel ning kavandamisel paremat arusaa­ mist digitehnoloogiate kasutamise võimalustest ja riskidest. Õppekava läbinud ettevõtte juht on paremini valmis ohjama ja suunama digi­ tehnoloogiatest ajendatud muutuseid oma ettevõttes. Samuti on oluline mõista, millised globaalsed (nii digi­ taalsed kui ka muud) trendid mõjuta­ vad ettevõtteid pikemas perspektiivis ja milliseid otsuseid peab tegema praegu, et nendeks valmis olla. Lisaks saab ülevaate peamistest tehnoloogia­ test, mis muudavad vanu ärimudeleid ja sünnitavad uusi.

Aasta jooksul räägitakse lihtsas keeles tehnoloogiatrendidest ja digi­­tehnoloogiatest, põimides neid juhtimis- ja majandusteemadega.

Klassikalises mõttes magistritöö puudub, kolmandiku magistrieksamist katab stuudiumi läbiv projektitöö.

Selle käigus seob magistrant iga aine sisu individuaalselt oma ettevõtte või tegevusvaldkonna teemadega ja alles seejärel sooritab magistrieksami. Õppekavale „Digimuutused ettevõttes” võetakse tänavu vastu kuni 60 uut magistranti. Erialale kandideerimise eeltingimuseks on magistrikraadi olemas­olu, sellele vastav kvalifikat­ sioon või kõrgharidus mahuga vähe­malt 240 EAP-d. Avalduse saab esitada juba praegu sisseastumise ­infosüsteemi SAIS kaudu.

Selle õppekava tulemusel on Eesti varsti sama edukas digilahenduste kasutaja erasektoris nagu tuntust toonud e-riik avalikus sektoris.

eesti kaubandus-tööstuskoja TEATAJA I 2 / 2019

39

EuRoopA uudiSEd Riikidevahelise kaubanduse organiseerimisega tegeleva WTO probleemiderägastik on sama värvikirev kui kaubalaevale lastitud konteinerid.

KRiis

mAAilmA KAuBAnduSoRgAniSATSiooniS REET TEDER kaubanduskoja esindaja Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitees

1995. aastal loodud Maailma Kaubandusorganisatsioon (WTO) on kriisis. Vankumas on nii selle ülesehitus kui ka reeglitel toimiv rahvusvaheline kaubandus.

L

oomisest alates on WTO toiminud rahvusvahelise kaubanduse eeskirjade eestkostjana, juhtinud arengumaade majanduste rahvusvahelistumist ja hõlbustanud ülemaailmsete väärtusahelate loomist. Rahvusvahelise kaubanduse eeskirjade jõustamiseks ja toimivuse tagamiseks on WTO­l vaidluste lahendamise organ ja süsteem.

Sellele on end allutanud kõik WTO­s osalejad ja seda kasuta­ vad ka kahepoolseid lepinguid sõlmivad riigid.

jäi osa kohti täitmata. 2019. aasta detsembriks jääb sinna vähem kui kolm alalist liiget, kuna lõppemas on kahe liikme teine ametiaeg. See muudaks apellatsioonikogul otsuse langetamise (vaja on vähemalt kolme liiget) võimatuks. Juba praeguseks on asjad kuhjunud, vaidlusi ei jõuta lahendada.

Kui süsteem seiskub, ei ole otsused enam täitmisele pööra­ tavad. Kõik see toimub ajal, mil vaid­ luste arv protektsionismi tugevneva surve tõttu üha suureneb.

Vaidluste lahendamine ummikus

Põhjuseid, miks USA on kohtunike nimetamisest keeldunud, leidub mitu. Lihtsustatult öeldes võib väita, et USA, kes on ühtlasi WTO suurim panustaja, on WTO­s pettunud, arva­ tes, et liberaalne lähenemine käib käsikäes dumpingu­ ja subsiidiumi­ devastaste meetmetega. Seda aga ei ole toimunud.

Teine põhjus on Euroopast erinev arusaam apellatsioonikogu rollist. USA väidab, et apellatsioo­ nikogu on esitanud arvamusi küsimustes, mis ei ole seotud vaidluse esemega ja on asunud õigust tõlgendama. Euroopa, kes leiab, et apellatsioonikogu on nagu kohus, peab sellist

USA, kes on ühtlasi WTO suurim panustaja, on WTO-s pettunud, arvates, et liberaalne lähenemine käib käsikäes dumpinguja subsiidiumidevastaste meetmetega.

20 aasta jooksul on vaidluste lahendamise organile esitatud üle 530 vaidluse ja tehtud rohkem kui 350 otsust. Vaidluste lahendamise organis teeb otsuseid apellatsioo­ nikogu, kuhu tavaliselt kuulub seitse liiget, aga praegu on seal neli kohta täitmata. Just selles valdkonnas valitseb praegu täieliku ummikseisu oht. Õigus vaidluste lahendamise organisse uusi liikmeid nimetada on USA­l, kes aga keeldub seda tegemast. Blokaad ei saanud alguse Donald Trumpist, juba Barack Obama ajal

40

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja I 2 / 2019

Erinev arusaam apellatsioonikogu rollist

euroopa uudised piiratud avamine ning tohutute subsiidiumide tõttu tekkinud liigne tootmisvõimsus teatud tööstussektorites ja riikides.

See viimane on tugevalt seotud veel ühe vastuoluga – tasa­ kaalustamatusega arenenud riikide ning suurte areneva majandusega riikide õiguste ja kohustuste vahel.

WTO ei ole välja töötanud arenenud ja arengumaade määratlust. WTO-s deklareerib iga ühinemisprotsessi edukalt lõpetanud riik, millisesse kategooriasse ta kuulub, ja seda võib vaidlustada. Selline enesemääratlusel põhinev olukord on problemaatiline, sest mitu suurt areneva majandusega riiki, kes on kuulutanud end arengumaaks, on saanud selle alusel endale paremad hh 164 riiki kuulub WTO-sse tingimused.

Raskused uute oludega hh 98% maailma kaubandusest Samas viitavad nende (eriti Hiina) kohanemisel hõlmavad WTO liikmesriigid majandustulemused ja edukas areng Kriis vaidluste lahendamise organi hh 1999. aastal sai Eestist sellele, et neid tuleks pigem arvesse apellatsioonikogus ei ole aga ainus WTO liige võtta tööstusriikide kategoorias. kriis WTO-s. Suureks probleemiks Selle tulemusel on osa suurriikide on saanud suutmatus esitada uusi panus mitmepoolsesse kaubandus­ eeskirju või kokkuleppeid. Selles süsteemi ja kasu, mida nad sellisest vallas on WTO saanud tagasilööke ­süsteemist saavad, hakanud üha enam tasakaalust välja (näiteks 2001. aastal käivitatud Doha vooru peatamine, minema. ­tegevusetus seoses mitmes liikmesriigis rakendatud eba­ Muudatuste sisseviimine vajab otsustamist. WTO-s aga, õiglaste tavadega jm). kuhu kuulub 164 riiki, on ühehäälsuse kontseptsioon. Siin Tegelikult peegeldavad need ebaõnnestumised WTO lihtsaid lahendusi ei ole, konsensus on see, mis annab orga­ ­raskusi oma tegevuseeskirjade kohandamisel uue olu­ nisatsioonile legitiimsuse. korraga rahvusvahelises kaubanduses. Üleilmne kauban­ Kokkuvõtteks – kui WTO kriise ei suudeta lahendada, on duskeskkond on muutunud keerukamaks, tugevneb avaliku reeglitel põhinev rahvusvaheline kaubandussüsteem kokku arvamuse surve kaubanduspoliitika kujundajatele kauban­ varisemas. Kui see juhtub, siis muutub WTO peadirektori duse sotsiaalsete tagajärgede ja keskkonnamõju tõttu ja kas­ asetäitja Karl Brauneri sõnul võim ülimuslikuks seaduste vab ka üleilmastumisega kaasneva kahjuliku mõju vastasus. suhtes.

Probleemiks on riigihangete liiga aeglane ja geograafiliselt lähenemist aktsepteeritavaks. USA aga ei käsitle apellat­ sioonikogu kohtuna. Nii et Euroopal ei ole probleemi, kui apellatsioonikogu arendab õigust edasi, kuid USA-l on täiesti teine arusaam. Otsuseid ei käsitleta kohtuotsustena, vaid soovituslike raportitena.

Selle probleemi lahendamiseks on käimas apellatsiooni­ kogu reform, mida on iseloomustatud kui USA positsioone arvestavat lepitavat lähenemisviisi, millega püütakse leida uus tasakaal apellatsioonikogu õiguste ja kohustuste vahel. Ühtlasi soovitakse suurendada ­apellatsioonikogu kohtunike arvu üheksani.

KAS TEADSID?

Foto: Tõnu Tunnel / Work in Estonia

TööJÕud

Tallinnas Ülemistel asuvas rahvusvahelises majas pakutakse välistööjõudu värbavatele ettevõtjatele ja välismaalastest töötajatele laia valikut teenuseid, teretulnud on ka külastajate neljajalgsed pereliikmed.

Mis abi on riigist, kui peab värbama välismaalt?

TRIIN VISNAPUU-SEPP Work in Estonia juht

Kuigi riigi seatud välistööjõu kvoot täitus juba jaanuaris, siis endiselt saavad Eestisse tööle asuda tippspetsialistid, IKT­spetsialistid ja Euroopa Liidu riikidest pärit töötajad, samuti kehtivad mitmed teised erisused. Mõningast leevendust pakub ka lühiajalise töötamise viisa.

Seega – kui Eestist töötajate leidmine ei õnnestu, soovitame kaaluda ka välismaalt värbamist.

42

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja I 2 / 2019

V

älismaalt värbamine võib tunduda keeruline ja esimestel kordadel kind­ lasti ongi, kuid võrreldes mõne aasta taguse ajaga on oluliselt laienenud teenuste hulk, mida riik pakub nii ettevõtjatele kui ka Eestisse saabunud välisspetsialis­ tidele. Alljärgnevalt annan ülevaate peamistest teenustest, millest enamik

tööjõud on ettevõtjale ja välisspetsialistile tasuta, sest neid rahastatakse kas riigieelarvest või Euroopa Liidu ­struktuurifondidest.

Ilmselgelt algab iga värbamisotsus reaalsest vajadusest tööjõu järele.

Arvestama peab aga seda, et potent­ siaalse välismaise tööotsija jaoks on Eesti enamasti üsna tundmatu väikeriik. Seetõttu oleme tööotsija jaoks Eesti kohta käiva info ning kõik Eesti ingliskeelsed töökuulutused (sõltumata valdkonnast) koondanud ­veebiväravasse ­workinestonia.com, millele teeme ka pidevat turundust.

Aastas külastatakse veebi üle 800 000 korra ning 2018. aastal kandideeris veebis Eesti töökohtadele ligi 13 000 inimest.

Ettevõtluse Arendamise Siht­asutuse (EAS-i) ellukutsutud Work in Estonia (WiE) programm annab ettevõtjatele infot välisvärbamise kohta, t­ utvustab potentsiaalsetele Eestisse tööle tulijatele Eestis töötamist ja elamist ning aitab välisspetsialistil Eestis kohaneda. Näiteks oleme ettevõtjatele ­koostanud välisvärbamise juhendi – see on küsimustiku vormis juhend, mis võimaldab lihtsasti jälgida välistööjõu värbamiseks vajalikke nõudeid ja seda, millistesse asutustesse pöörduma peab.

Politsei- ja piirivalveameti (PPA) migratsiooninõustajad on partnerid neile ettevõtjatele, kellel on ees välis­ värbamine kolmandatest riikidest.

Kui baasinfo saab kätte nii PPA kui ka WiE kodulehekülgedelt, siis keerukamate küsimuste korral tasub kindlasti nõustajatega ühendust võtta – suheldakse nii e-kirja kui ka telefoni teel ning vajaduse korral on võimalik kokku leppida ka kohtumisaeg.

Kui välisspetsialist on leitud, võib esimesel korral olla abi WiE lehel olevatest ingliskeelsetest dokumendi­ põhjadest – alustades töölepingust ja ametijuhendist kuni üürilepinguni välja. Samuti on väga hästi vastu võetud Eestisse ümberasumise juhend (Relocation Guide), mis on olemas inglise ja vene keeles nii veebis kui ka paberil ning hea abimaterjal inimesele juba enne Eestisse saabumist.

Rahvusvahelisse majja teenuste järele

Siiski ei pruugi ainult infomaterjalide lugemisest piisata või tahab ­inimene veidi personaalsemat lähenemist.

Praegu saab vajaminevad ­teenused kõige lihtsamalt kätte Eesti rahvus­ vahelisest majast Ülemiste ärilinnakus Tallinnas. Lisaks WiE meeskonnale ja eespool mainitud PPA migratsiooni­ nõustajatele pakub kohapeal

Kas teadsid? hh Work in Estonia (WiE) programm annab ettevõtjatele infot välis­ hh

värbamise kohta, tutvustab potentsiaalsetele Eestisse tööle tulijatele Eestis töötamist ja elamist ning aitab välisspetsialistil Eestis kohaneda.

Välisspetsialisti värbamise ja kohanemisega seotud info ning teenused on kättesaadavad Ülemiste ärilinnakus asuvast Eesti Rahvusvahelisest Majast, kus eri asutuste nõustajad annavad infot dokumentide täitmisest kuni huvitegevuseni.

isiku­koodi saamise ja elukoha regist­ reerimise teenust Tallinna linn (sealt saab infot ka Tallinna lasteaia- ja kooli­ kohtade või perearstide kohta).

Soojalt on kliendid vastu võtnud INSA kohanemisnõustajad (Integrat­ siooni Sihtasutus), kes anna­vad nõu keele, kultuuri ja ja muude kohane­ misel oluliste teemade kohta. Üha enam ettevõtteid kasutab ka võimalust kutsuda INSA mentorid endale koha­ peale, et näiteks määrata oma töötajate keeleõppe vajadusi.

korraldatavas ­kohanemisprogrammis, kaheksa teemablokki annavad sisse­ juhatuse Eesti ellu. Nende hulgas ka tasuta A1-taseme keelekursused.

Keeleõppevõimalusi pakub ka INSA ning Tallinnas tehakse seda vastavatud eesti keele majas. Lähiajal hakkavad toimuma keelekohvikud ka rahvus­ vahelises majas Tallinnas. Teame ju, et eesti keelt juba natukenegi purssiv välismaalane on meile palju rohkem oma, seega tasub oma töötajaid keele­ õppes igati toetada.

Oluliselt on paranenud ka kõigi ülalnimetatud ameti­asutuste veebi­vära­vad ja endiselt tehakse üha enam jõupingutusi, et veebilehtedel olev info oleks lihtne ja arusaadav nii eesti, inglise kui ka vene keeles. Väga hea näide on näiteks Haigekassa kodu­ lehekülg, kust info leidmine on varasemaga võrreldes oluliselt lihtsustunud.

13 000 inimest kandideeris mullu

workinestonia.com veebi kaudu Eestis pakutavatele töökohtadele.

Töötukassa pakub nõustamist nii tööd otsivale välismaalasele kui ka juba tööd saanud spetsialistide pereliikmetele, et nemadki leiaksid ­võimaluse korral Eestis töö. Koos WiE-ga tehakse ka kaaslaste prog­ rammi, mille eesmärk on töötajaga kaasa tulnud elukaaslased ja abi­ kaasad, kes soovivad tööd leida, õigete inimestega kokku viia.

Kuna Work in Estonia meeskonnas töötab ka mitu inimest, kes on ise välismaalasena Eestisse tööle tulnud, siis saame aidata Eestisse saabujaid ka n-ö pehmemate nõuannetega – kas või sellega, kust leida sõpru ja kuidas suhelda eestlastega. Edaspidi täieneb rahvusvahelise maja teenuste valik kindlasti veelgi.

Maksu- ja tolliameti poole võib pöörduda nii R-vormi kui ka üksikisiku maksuküsimusi puudutavate küsi­ mustega. Tartu rahvusvaheline maja pakub nii kohanemisnõustamist kui ka korraldab mitmekesist programmi välisriigist saabunud inimestele.

Eestis elamisloa saanud töötajad on oodatud osalema siseministeeriumi

Spetsiaalsed teenused IKT-töötajate leidmiseks

Kuna kõige suurem tööjõupuudus valitseb Eestis IKT-ametikohtadel, siis on WiE-l mõned lisateenused just fookusega IKT-spetsialistide kaasami­ sega kõikidesse sektoritesse. Teeme igal aastal mõned värbamiskampaa­ niad ning käime koos ettevõtetega potentsiaalseid töötajaid otsimas IT-konverentsidel. Kuna välismaalt värbamine on tihti oluliselt kallim, siis IKT-spetsialisti Eestisse tööle asumisel saab taotleda välisvärbamis­ toetust. Peagi laieneb see võimalus ka mõnedele teistele erialadele.

Lisaks avalikele teenustele on turul ka terve hulk erateenuse pakkujaid, kes aitavad nii kandidaatide leidmisel kui ka töötajate Eesti ellu kohanemisel.

Samuti toimub välisvärbamisteemalisi koolitusi ning kohtumisõhtuid, kus saab kogemustega ettevõtetelt nõu küsida. Järgmine kaubanduskoja ja WiE korraldatud välisvärbamise semi­ nar toimub 28. märtsil.

eesti kaubandus-tööstuskoja TEATAJA I 2 / 2019

43

KodA KuTSuB oSAlEmA

Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees / Scanpix

Ootame sind üritustele! siHttuRg 9. mai 2019 Hommikukohv Eesti suursaadikuga Saksamaal, hr Mart Laanemäega Suursaadik teeb lühikokkuvõtte Saksamaa poliitilisest olukor­ rast ja majandusest, tutvustab majandussektoreid, mis võivad huvi pakkuda Eesti ettevõtjatele, räägib kohalikust suhtlemis­, asjaajamis­ ja ärikultuurist ning sellest, kuidas Eesti ettevõtetel seni Saksamaal läinud on.

Koht: Eesti Kaubandus­Tööstuskoda, Toom­Kooli 17, Tallinn Hind: liikmele 15 eurot + km, mitteliikmele 30 eurot + km Info: Liisi Kirschenberg, liisi.kirschenberg@koda.ee, 604 0093

muud sÜndmused eksPoRdi akadeemia 7. mai 2019 Parimad turundusstrateegiad USA turule sisenedes Koolitusel antakse ülevaade USA turust ja tutvustatakse seal kõige paremini toimivaid müügistrateegiaid. Osalejad saavad ülevaate turunduse ja strateegia arendamise elementidest, sh oma loo jutustamise, pitch’i ning järeltegevuste kohta.

Koolitaja Steve Lanier toob näiteid ettevõtetest, kes on edukalt USA turule sisenenud ning nende moodustest erinevate ras­ kuste ja sisenemistõrgete ületamisel.

Koht: Eesti Kaubandus­Tööstuskoda, Toom­Kooli 17, Tallinn Hind: liikmele 65 eurot + km, mitteliikmele 130 eurot + km Info: Liisi Kirschenberg, liisi.kirschenberg@koda.ee, 604 0093

Finantskoolitused 15. märts 2019 Maksumuudatused 2019 ja maksuprobleemid Koolitusel tutvustab lektor Tõnis Jakob 2019. aasta tähtsamaid maksumuudatusi ning selgitab võimalikke probleemide tek­ kimise kohti. Muu hulgas käsitletakse erisoodustuse ja kodu­ kontori probleeme, räägitakse kinnisvara käibemaksust ning vahenduse ja komisjonitehingute maksustamisest.

Koht: Eesti Kaubandus­Tööstuskoda, Toom­Kooli 17, Tallinn Hind: liikmele 80 eurot + km, mitteliikmele 160 eurot + km Info: Kati Krass, kati. krass@koda.ee, 443 0989

44

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja I 2 / 2019

18. märts 2019 Ärihommikusöök Urmas Paetiga Pärnumaa ettevõtjate ja avaliku sektori esindajatega kohtub Euroopa Parlamendi liige Urmas Paet.

Jututeema on valimistejärgne Eesti ning aktuaalsed arengud Euroopas ja nende mõju Eestile.

Koht: Ammende Villa, Mere pst 7, Pärnu Hind: liikmele 15 eurot + km, mitteliikmele 30 eurot + km Info: Kati Krass, kati.krass@koda.ee, 443 0989 20. märts 2019 Digiturundus – kuidas see ettevõtte kasuks tööle panna?

Kuidas olla veebis nähtav ja leitav? Kuidas digitaalsed kanalid töötavad? Millised on teie firmale kõige sobivamad strateegiad ja lahendused saavutamaks eesmärke ja soovi­ tud tulemusi? Kaubanduskoda koostöös Google’iga kutsub sind osalema digitaalturunduse seminarile, kus otsime neile küsimustele vastuseid.

Koht: Eesti Kaubandus­Tööstuskoda, Toom­Kooli 17, Tallinn Hind: liikmele 20 eurot + km, mitteliikmele 40 eurot + km Info: Merit Fimberg­Espuch, merit@koda.ee, 604 0078

Kõikidele üritustele tuleb eelnevalt registreeruda!

Vaata lähemalt www.koda.ee/sundmused.

KodA KuTSuB oSAlEmA

KES oTSiB, SEE lEiAB! Tänavu korraldab kaubandus­tööstuskoda koos välisministeeriumiga kuus kõrgetasemelist visiiti maailma eri piirkondadesse.

V

isiitide käigus külastame kõigi riikide pealinnu, kor­ raldame äriseminare või spetsiifilisemaid ümarlaudu ning tutvume asja­ kohaste ettevõtete ja asutustega.

Samuti korraldame vastavalt osalejate profiilile kõrgetasemelisi kahepoolseid kohtumisi nii valitsuse tasandil kui ka kohalike ettevõtjatega, et leida potentsiaalseid äripartnereid.

Täpne programm sõltub osalejate huvidest ja valmistatakse ette koostöös välisministeeriumiga.

VISIITIDE AJAKAVA: Toimunud visiidid: 21.–23.02 Valgevene 04.–12.03 Vietnam, Indoneesia ja Filipiinid Eesootavad visiidid: 10.–17.05 Keenia ja Uganda 03.–07.06 Kasahstan ja Usbekistan 16.–20.09 Liibanon ja Jordaania 11.–15.11 Armeenia ja Gruusia

Oma osalemissoovi saad registreerida veebilehe visiidid.ee vahendusel või Jana Silaškova e­posti aadressil jana@koda.ee või telefonil 5199 3012.

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja I 2 / 2019

45

JUUBILARID

Palju õnne!

120

VOLTA OÜ Carl ja Christian Luther asutasid Volta ­ 1899. aastal. Tallinna ostetud krundile ehitati tootmishooned ning 1900. aasta jaanuari alguses alustas ettevõte tööd. Tehas oli varustatud tolle aja kõige aja­kohasema seadmestikuga ning Vene toormest valmistati elektrimootoreid ja generaatoreid Vene turule.

Huvitava faktina võib mainida, et kui 1913. aastal alustas Tallinnas tööd all­ veelaevu valmistanud Noblessneri laevatehas, tegi Volta neile kõik elektriseadmed.

Nõu­kogude ajal toodeti lisaks elektri­ mootoritele ka triikraudu, vahvliküpsetajaid ja radiaatoreid.

Pärast taasiseseisvumist on Volta kanda kinnitanud Euroopa turul, müües oma toodangut näiteks Soome, Rootsi ja Saksamaa elektroonikatehastele.

60

MÄO INVEST AS

30

AMISCO AS ARHITEKTUURIBÜROO LUHSE & TUHAL OÜ ASTAR TRANSPORT OÜ BALTIMPEKS OÜ EESTI EHITUSKONSULTATSIOONIETTEVÕTETE LIIT MTÜ FINSTERWALDER TRANSPORT & LOGISTIK AS KIHNU KALA AS LIPUVABRIK OÜ PAGARIPOISID OÜ QUADRI GRUPP AS BALTIC TOURS AS EESTI JAHTKLUBIDE LIIT MTÜ EKTACO AS

46

eesti kaubandus-tööstuskoja TEATAJA I 2 / 2019

25

HALJAS AS MONIER OÜ SAMI AS TARM AS AEK OÜ ATV TRANSPORT AS ET TOREL OÜ FLEXA EESTI AS FORTEM GRUPP AS KAVIAL OÜ LUX EXPRESS ESTONIA AS MULTILINGUA KEELEKESKUS OÜ PR PÕHJARANNIK AS SFK OÜ TOPAUTO PÄRNU OÜ VALGE VILLA OÜ VENDOMAR AS

KADRI ARRAK Tartu Teaduspargi turundusja kommunikatsioonijuht

BAlTiKumi SuuRim ETTEVÕTluSFESTiVAl TARTuS

23.–25. jaanuaril toimus Tartus sTARTUp Day 2019 ehk Baltikumi suurim äri­ ja ettevõtlusfestival. Festivali ja selle kõrvalüritusi, kus sai kuulata enam kui saja esineja inspireerivaid ettekandeid, külastas kolme päeva jooksul ligi 3900 inimest.

S

TARTUp Day ärifestival on kohaliku ettevõtluse tippsündmus. Tartu Teadus­ park, kes vastutas ürituse programmi koostamise eest, tõi koostöös ESA BIC Estonia äriinkubaatoriga lavale muu hulgas esimese ning ainsa Rootsi astronaudi Christer Fuglesangi, kelle ettekanne tekitas osalejates palju elevust. Lisaks oli teaduspargil au võõrustada kahte investorit, kellel on pikaajaline koge­ mus kosmosetehnoloogia ettevõtetega.

Paneeldiskussioonis „How to fund your space startup?” rõhutasid nii Stephan Reckie kui ka José Achache, et olenemata valdkonnast on investori jaoks olulisim tugeva meeskonna ja ärimudeli olemasolu. Laval arutleti ka idufirmade ja traditsiooniliste ettevõtete koostöö, teaduspõhise ettevõtluse, biotehnoloogia, targa linna, turunduse ja töökultuuri teemadel.

Äriideed kosmonaudilt

Raske on paljude heade esinejate hulgast valida, keda esile tuua! Näiteks jagas Google Play looja Patrick Mork näpunäiteid, kuidas jutustada oma ette­ võtte lugu nii, et see meid ümbritseva müra ja miljonite valikute seest välja paistaks. Mängutööstuse legend Peter Vesterbacka jagas nii pealaval kui ka SPARK Demos toimunud üritusel oma visiooni, kuidas Helsingi–Tallinna tunneli ehitamine tulevikus kasvu või­ maldab. Astronaut Christer Fuglesang andis lisaks täpsele ülevaatele oma teekonnast kosmosesse ka uusi ideid ettevõtjatele ja teadlastele. Ta usub, et kosmosehotellid on 10–15 aasta pärast reaalsus, samas puudub kosmoses võimalus teha sooja sööki ning ka pesemine on kaaluta olekus võimatu.

Tulevasi kosmosemissioone ja ­reise silmas pidades ootab nende proovi­

sTARTUp Day meeskonnal oli põhjust rõõmustada: äri- ja ettevõtlusfestivalile tuli külalisi 65 riigist.

kivide lahendajaid kopsakas teenistus.

Lisaks lavaprogrammile toimusid seitsmes seminariruumis praktilised seminarid oma ala professionaalidega.

Pitching’u laval toimusid äriideede võistlused, partnerite juures networking­üritused ja peod. Lisaks oli festivalil hiiglaslik demoala, kus nii traditsioonilised ettevõtted kui ka idufirmad tutvustasid oma tooteid ja tehnoloogiaid.

Eriauhinnad toodi koju

ESA BIC Estonia äriinkubaatori meeskonnad PowerUp Energy Tech­ nology ja Precision Navigation System said võimaluse pitch’ida investoritele.

PowerUp Energy Technology tõi koju ka kaks eriauhinda: rahalise preemia United Angels VC­lt ja juriidilise nõus­ tamise Sorainenilt. Tartu Teaduspargi projektipartnerid Enterprise Europe Network programmist tulid Saksamaalt koos mitme idufirmaga, kes olid väga rahul üritusel sõlmitud kontaktide hulga ja kvaliteediga.

een.ec.europa.eu enterprise-europe.ee

Kes korraldasid ja kes osalesid? staRtup day ärifestivali korraldavad mtÜ staRtupday alt üheskoos seitse organisatsiooni: tartu linn, tartu Ülikool, tartu teaduspark, tartu loomemajanduskeskus, tartu biotehnoloogia park, tartu Ärinõuandla ja .Contriber. see kogukond ja üritus pälvisid startup estonialt ka tiitli „koostegijad 2018” . Ärifestivalil oli külalisi 65 riigist: näiteks lätist, leedust, saksamaalt, Ühendkuningriigist, soomest, ukrainast, usa-st, indiast, jaapanist. sTARTUp Day 2020 toimub 29.–31. jaanuaril 2020! Ülisoodsad piletid on juba müügis.

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja I 2 / 2019

47

koostööPakkumised PUIT

TEKSTIIL

Rootsi ettevõte otsib puidust mänguasjadele sertifitseeritud tootjat (CE, SIST EN 71­1, SIST EN 71­3).

KOOD: BRSE20190128001

Prantsuse ortopeediliste toodete tootja otsib kvaliteetsete tekstiilide tarnijaid (elastaan, polüester ja polüamiid).

KOOD: BRFR20181109001

Rootsi ettevõte otsib puidust põrandalaudade tootjat (mänd, saar või tamm, tarneaeg 2–3 nädalat, mõõdud: paksus 20–30 mm, laius 200–300 mm, pikkus 3000–4500 mm).

KOOD: BRSE20190130001

Rootsi ettevõte otsib naiste spordirõivaste tootjat.

KOOD: BRSE20181220001

METALL/MASInAD Rootsi Pilatese treeningu seadmete tootja otsib kvaliteetsete alumiiniumraamide ja terasest osade tarnijat või tootjat.

KOOD: BRSE20190130002 Kreeka ettevõte otsib metallpindade puhastamiseks mõeldud lasermasina tootjat.

KOOD: BRGR20190123001 Suurbritannia ettevõte otsib autorambi tootjat.

KOOD: BRUK20190118002

EHITUS/ELEKTER Leedu ehitusmaterjalide hulgimüüja otsib fassaadisüsteemide ja ­materjalide tootjaid (isolatsioonimaterjalid, profiilid, polüstüreenplaadid jne).

KOOD: BRLT20190103001 Rumeenia ettevõte otsib elektrimaterjalide, ­seadmete ja valgustuslahenduste (juhtmed, kaablid, valgustid jne) tarnijaid.

KOOD: BRRO20181114001 Poola ettevõte otsib fotogalvaaniliste paneelide tootjat.

KOOD: BRPL20190124001

KEMIKAALID Poola ettevõte otsib tööstuskemikaalide tootjat (naatriumhüpokloriid, biotsiidid, glükoolid jne).

KOOD: BRPL20190107001

48

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja I 2 / 2019

Rootsi ettevõte otsib elastse pitsi tootjat.

KOOD: BRSE20181218001 Austria ettevõte otsib lume­ ja ülerõivaste tootjat.

KOOD: BRAT20181220001 Rootsi ettevõte otsib tekstiili tarnijat naiste kontorirõivaste tootmiseks (vill, puuvill või polüester, milles on ka 3–5% elastaani).

KOOD: BRSE20181221001

MEDITSIIn Suurbritannia meditsiinitoodete edasimüüja otsib tarnijaid: süstlad, metallnõelad, kateetrid, kanüülid jms.

KOOD: BRUK20190111001 Suurbritannia ettevõte otsib minoksidiilivahu tootjat.

KOOD: BRUK20190125001 Hispaania ettevõte otsib odontoloogiatoodete tootjaid (implantaatide seadmed, kirurgilised instrumendid, kliinikute seadmed, ühekordselt kasutatavad kirurgilised komplektid).

KOOD: BRES20190110001

TOIT

MUU

Poola ettevõte otsib konserveeritud, külmutatud ja kuivatatud puuviljade ja köögiviljade tarnijaid.

KOOD: BRPL20190104001

Türgi ettevõte otsib sildadele ja hoonetele mõeldud seismiliste isolaatorite tootjat.

KOOD: BRTR20190107001

Singapuri ettevõte otsib värske puuvilja tarnijad ja puuvilja töötlemise seadmeid.

KOOD: BRSG20181213001

Poola ettevõte otsib autotööstuse, elektroonika ja tööstustoodete tootjaid ja tarnijaid.

KOOD: BRPL20190104002

Suurbritannia ettevõte otsib orgaaniliste toitude, jookide ja lisandite tootjaid agendilepingu alusel.

KOOD: BRUK20190110001

Rumeenia ettevõte otsib elektroonikajäätmete tarnijat.

KOOD: BRRO20181128001

Hiina ettevõte otsib külmutatud kanatiibade ja ­jalgade tarnijat.

KOOD: BRCN20190108001 Prantsusmaa ettevõte otsib orgaaniliste toiduõlide tootjat supinuudlite valmistamiseks.

KOOD: BRFR20190111001 Kreeka ettevõte otsib kõrge kvaliteediga biodiisli tootmiseks kasutatud toiduõli (UCO) või toiduõlijääkide tarnijaid.

KOOD: BRGR20190103001 Prantsusmaa ettevõte otsib omapäraste toiduainete (mida Prantsusmaa turul pole) tootjaid.

KOOD: BRFR20190122001

Prantsusmaa ettevõte otsib klaaspudelite tootjat.

KOOD: BRFR20190117001 Türgi ettevõte otsib toormaterjale veiste, lammaste ja kodulindude sööda tootmiseks.

KOOD: BRTR20181225001 Suurbritannia ettevõte pakub beebitoodete (mh mähkmed) turustamist Hiinas.

KOOD: BRUK20190117001

LISAInfO: Merit fimberg-Espuch, merit@koda.ee, tel 604 0078

messid AUTOPROMOTEC 2019: autotööstuse seadmete ning järelturu toodete mess ja B2B üritus 22.–25. mai 2019 Bologna, Itaalia Rahvusvahelisel autotööstuse tippklassi messil osaleb sel aastal 1700 eksponenti. nende seas on nii autotööstuse seadmete tootjad-müüjad kui ka järelturu toodete tootjad. messi oluline osa on ka kontaktkohtumiste üritus, millest 2017. aastal võttis osa 197 osalejat kokku 30 riigist ning toimus 639 põnevat kohtumist. messil on esindatud järgmised valdkonnad: h tehased, seadmed ja materjalid: eriotstarbega sõidukite remonditöökodadele, sõidukite kere remonditöökodadele, sõidukite elektrikutele, rehvide jaemüüjatele, autokaupmeestele, teenindusjaamadele, autopesulatele ja transpordivahendite remondile spetsialiseeritud keskustele. h Rehvispetsialistidele mõeldud masinad, seadmed, vormid ja materjalid. h seadmed, materjalid ja tooted rehvide müügiks ja remondiks. h masinad ja seadmed mootori kapitaalremondi jaoks. h Varuosad, komponendid. h autoteenused. kontaktkohtumise üritus on tasuta, osalejatele pakutakse ka tasuta sissepääsu messile ja kolm ööd tasuta majutust.

Lisainfo ja registreerimine: Valentina Patano, valentina. patano@rer.camcom.it. messi koduleht: http://www.autopromotec.com/en.

ICT Spring Europe 2019: IKT-valdkonna mess, konverents ja kontaktkohtumiste üritus 21.–22. mai 2019 Luxembourg iCt spring europe on rahvusvaheline infotehnoloogia konverents. tegemist on oma valdkonnas ühe suurima üritusega euroopas. lisaks konverentsile on avatud näitus, toimuvad põnevad töötoad, on palju kohtumisi potentsiaalsete strateegiliste partneritega. konverentsist võtab osa rohkelt rahvusvahelisi osalejaid. Ürituse fookuses on viimaste valdkondlike suundumuste ja uuenduste demonstreerimine ning samas saab arutada nende mõju üle ühiskonnale ja tööturule. konverentsil on neli peamist teemat: h fintech h digitaalsus h kosmos h tehisintellekt Registreerudes enne 1. aprilli 2019 (k.a), maksab osalemine 100 eurot, hiljem on hind kallim.

Kontaktkohtumise üritusele registreerimine kuni 20. aprillini 2019 ja lisainfo aadressil http://www.b2fair.com/ ictspring2019.

The Baltic fashion & Textile Riga 2019 26. aprill 2019 Riia, Läti

food Expo „free from” 2019: toiduainete mess ja kontaktkohtumised 27.–28. mai 2019 Barcelona, Hispaania Põnev toiduvaldkonna üritus on mõeldud tootjatele, kauplejatele ja sisseostjatele, toitlustusasutustele, jaemüügi-, tervishoiu- ja mugavuskauplustele ning teistele huvilistele üle kogu maailma, kes huvitatud nn free from toiduainetest, näiteks gluteeni-, laktoosi-, suhkru-, rasvavabad jne toiduained. lisaks keskendub mess ka plastivabade pakendite teemale, toidu koostisosadele ja funktsionaalsele toidule. kontaktkohtumise üritusel osalemine on tasuta. nb! osalemissoovi tühistamine on tasuta ainult kuni 27. maini 2019.

olete oodatud osalema regiooni olulisimal tekstiili ja moe valdkonna professionaalide üritusel – baltic Fashion & textile Riga 2019. toimuvad nii mess kui ka kontaktkohtumiste üritus. see on hea koht, kus sõlmida uusi lepinguid tootjatega, rääkida läbi kokkuleppeid allhankijatega või edasimüüjatega, hankida kasulikku teavet ettevõtte juhtimise ja arendamise teemal ning saada ülevaade viimaste moetrendide kohta. juttu tuleb ka valdkonna tehnoloogilistest arengutest ja tootmisvõimalustest. kontaktkohtumise üritusel on ühel ettevõttel võimalik esitada kuni kümme toote või tehnoloogia vms profiili koostöösooviga. kontaktkohtumise üritusel osalemine on tasuta.

Registreerimine on avatud kuni 23. aprillini 2019 aadressil https://baltic-fashion-textile-2019.b2match.io

Registreerimine kuni 24. maini 2019 aadressil free-from-functional-food.b2match.io/signup. messi koduleht: https://www.freefromfoodexpo.com. eesti kaubandus-tööstuskoja teataja I 2 / 2019

49

RIIGIHANKED IKT, teadus- ja arendus­ tegevus, seadmed hh Lätis hangitakse turvasüsteemi komplektid (sensorid). Tähtaeg 12.03.2019. Kood 719. hh Tšehhis hangitakse parkimisrajatis, laadimisseadmed ja seiresüsteem ning sellega seotud paigaldus.

Tähtaeg 13.03.2019. Kood 720. hh Leedus renditakse molekulaarse patoloogia uuringute automatiseeri­ tud süsteemid. Tähtaeg 12.03.2019.

Kood 721. hh Eestis hangitakse kaks program­ meeritavat kasvukambrit zooloo­ giliste objektide, seenekultuuride ja taimede kasvatamiseks regu­ leeritavates valgus-, niiskus- ja temperatuuritingimustes. Tähtaeg 11.03.2019. Kood 722. hh Taanis hangitakse uutesse ehitata­ vatesse kasvuhoonetesse (Skejby, Aarhus) kuus walk-in-kliimakambrit.

Tähtaeg 11.03.2019. Kood 723. hh Tšehhis hangitakse spetsiifiline tarkvara (strateegiline planeerimine ja finantsplaneerimine ning analüüs simulatsiooni vormis). Tähtaeg 11.03.2019. Kood 724. hh Eestis hangitakse/renditakse ühe organisatsiooni tarvis mitmeid tarkvaralitsentse (u 2,5 miljoni euro eest). Tähtaeg 11.03.2019. Kood 725.

50

eesti kaubandus-tööstuskoja TEATAJA I 2 / 2019

Mööbel hh Soomes hangitakse lahtist mööb­ lit haridusasutusse. Tähtaeg 11.03.2019. Kood 726. hh Taani muuseum kolib uude asu­ kohta ja seetõttu hangitakse uus püsinäituse mööbel (täiendavalt ka kodumasinad ja puhastusvahendid).

Pakkumisi võib esitada taani või inglise keeles. Tähtaeg 11.03.2019.

Kood 727. hh Eestis hangitakse mitme ameti­ asutuse tarvis töötoole. Tähtaeg 15.03.2019. Kood 728.

Erinevad teenused hh Eestis hangitakse käsitsiraiena harvendus- ja sanitaarraieteenuseid raamlepinguga perioodiks kuni 31.12.2019. Tähtaeg 13.03.2019.

Kood 729. hh Lätis hangitakse jäätmekogumis­ teenuseid, eeldatav maksumus 600 000 eurot ilma käibemaksuta.

Tähtaeg 11.03.2019. Kood 730. hh Lätis hangitakse infomaterjalide kujundus, trükk ja kohaletoimetus.

Tähtaeg 11.03.2019. Kood 731.

Erinevad tarned hh Eestis ostetakse autode, haagiste, mootorrataste, traktorite jne riik­ likke registreerimismärke. Tähtaeg 13.03.2019. Kood 732. hh Taanis hangitakse spetsiaalselt kavandatud toitlustuse pakendite tootmist (eakatele). Pakkumise

raames pakutakse raamkokkulepet kümne pakenditüübi hankimiseks, mille on klient ise välja töötanud (pakendi kujundus ja vorm). Tähtaeg 14.03.2019. Kood 733. hh Kreekas hangitakse raudkloriidi (319 000 kg). Tähtaeg 19.03.2019.

Kood 734. hh Rootsis hangitakse raamlepinguga elektrivõrku ja kiudmaterjali kahele ärivaldkonnale, elektrivõrgule ja fiibervõrgule. Tähtaeg 07.03.2019.

Kood 735. hh Rootsis hangitakse köögitöötajate tööriideid. Hanke eesmärk on saada hea kvaliteediga riideid, mis on funktsionaalsed ja kohandatud toitlustusvaldkonnale ning millel on hea vastupidavus. Tähtaeg 13.03.2019. Kood 736. hh Soomes hangitakse ventilatsiooni­ filtreid. Tähtaeg 11.03.2019. Kood 737. hh Iisraelis on välja kuulutatud hange lennujaama ehitamist puudutavale konsultatsioonile ja juhtimisteenus­ tele, oodatud on välismaised kon­ sultantide meeskonnad. 06.03.2019 toimub Tel Avivis hotellis Carlton konverents hanke tutvustamiseks potentsiaalsetele pakkujatele.

Tähtaeg pakkumiste esitamiseks 27.05.2019. Kood 738.

Lisainfo: Lea Aasamaa, lea@koda.ee, tel 604 0076

JEEP® LAOAUTODE HINNAALANDUSED

GRAND CHEROKEE HINNASOODUSTUS

-6000 €

COMPASS HINNASOODUSTUS KUNI -5000 €

RENEGADE HINNASOODUSTUS KUNI -6000 €

Vaata lähemalt: jeep.ee/kampaaniad Grand Cherokee: CO2-emissioon 184 g/km, keskmine kütusekulu 7,0 l/100 km Compass: CO2-emissioon 138-160 g/km, keskmine kütusekulu 5,2-6,9 l/100 km Renegade: CO2 emissioon 118-137 g/km, keskmine kütusekulu 4,5-5,9 l/100 km

Jeep® ametlikud esindused: Silberauto Eesti AS • TALLINN, Peterburi tee 50a tel 605 6950 • TARTU, Ringtee 61 • PÄRNU, Riia mnt. 231a tel 445 1990 • JÕHVI, Jaama 42a tel 611 9733 • KURESSAARE, Tallinna 82b tel 453 1428 • VILJANDI, Pargi 3b tel 435 4911 • RAKVERE, Haljala tee 1 tel 660 0152 • Jeep® peaesindus Eestis – AS Silberauto • www.jeep.ee • Jeep® on FCA US LLC registreeritud kaubamärk

IDEE SINULT MÖÖBEL MEILT Aitame Sinu ettevõttel lihtsasti ja kiirelt kasvada. Kuidas me seda teeme? Kõik vajalik uue kolleegi töökoha sisustamiseks on kiirelt ja mugavalt ühest kohast kättesaadav. Avasta erinevaid läbimõeldud sisustuslahendusi ning üle 15 000 erineva toote kontorisse, kooli, lattu ja tööstusele ajtooted.ee.

6000 270

ajtooted.ee