Sissejuhatus animatsiooni (ja videosse)

Sissejuhatus animatsiooni (ja videosse) Kristi Laanem채e 2012

Animatsioon on illusioon, mis tekib kui vaadata liikumatuid pilte kiiresti üksteise järel.

Animatsiooni liigid lähtuvalt tehnikast: Stopp- kaader (stop motion) animatsioonid: ●

●

●

●

●

Ümarnukk- (nukufilm - puppet animation, plastiliinianimatsioon -clay animation, päris esemete animeerimine - object animation) Lamenukk- (väljalõigatud tegelastega- cutout animation või siluettidega- silhouette animation) Rotoskoop- videost või filmist eraldatud kaadrid on üle kopeeritud ja uuesti animatsiooniks kokku pandud.

Piksillatsioon- inimeste animeerimine.

Joonisfilm- (võib olla maalitud, joonistatud, graafikast koosnev jne.)

Arvutianimatsioon (kuigi tänapäeval kasutatakse peaaegu kõikide animatsioonide tegemiseks ka arvutit, võib arvutianimatsiooniks nimetada sellist animatsiooni, kus kaadrite vahelise liikumise genereerib arvuti) 3d- kolmemõõtmelised objektid luuakse arvutis ja pannakse arvutis liikuma. Sarnaneb filmimisega virtuaalses ruumis.

2d- graafika pannakse arvuti abil liikuma.

Veel animatsiooni liike: Liivaanimatsioon (sand animation) Filmilindile joonistamine (Drawn on film animation) Klaasile maalitud animatsioon (Paint-on-glass animation) Vihikunurga animatsioon (Flip book) Pinscreen animation

Animatsiooni praktiseerides saame ühtlasi oskusi ka video (ja filmi) tegemiseks: Mõlemad koosnevad tegelikult piltidest, mille kiiresti vaatamisel tekib illusioon liikumisest.

Heli ja pildi kombineerimine on omane mõlemale.

Kulgemine ajas. Ajalist järjestust või ka lugu peab komponeerima nagu näiteks jutustust (sissejuhatus, teemaarendus, kokkuvõte).

Nii videos, kui animatsioonis on oluline jälgida kaadrite kompositsiooni.

Kaadri ülesehitust määravad perspektiiv ja plaanid ning kaamera liikumine plaanides.

Kaadrite vahetumine annab rütmi. Rütm videos või animatsioonis on sama oluline kui muusikaski. Rütm tekib kordustest.

Ka tempo on muusikast tuttav mõiste. Tempo määrab plaanide vahetumise kiirus.

Mõlema kavandamiseks kasutatakse stsenaariumit ja storyboard`i ehk piltkava.

Töödeldakse ja koostatakse videotöötlusprogrammide abil.

Plaanid (põhilised): Ülisuur üldplaan (extreme wide shot)- kaadri täidab keskkond või maastik. Sissejuhatav. Kasutatakse alguses või lõpus. Üldplaan (wide shot)- näitab objekti keskkonnas. Inimene täispikkuses.

Näeme, kus asub tegelane.

Keskplaan (mid shot)- inimest näha kuni vööni.

Suur plaan (lähiplaan) (close up)- inimesest näha pea ja kael. Saame teada tegelase emotsioonidest.

Detail (ülisuur plaan, suur lähiplaan) (extreme closeup)- Inimese suu või silmad näiteks. Liialdav võte, sobib millegi rõhutamiseks või naeruväärisamiseks. Üleõlaplaan (over-the-shoulder shot)- dialoogistseeni kaader mis on filmitud üle ühe tegelase õla.

Kaamera liikumised: panoraamvõte, kaameraga jälitamine, sisse või välja suumimine (filminduses peale- või ärasõit), kallutus.

Näited: http://www.thewildclassroom.com/wildfilmschool/gettingstarted/camerashot

Tehnilised parameetrid animatsiooni üles võtmisel ja videotöötlusprogrammis töötlemisel: Euroopas PAL süsteem, videol 25 kaadrit sekundis.

Animatsioonil tehakse profitasemel 8 kaadrit sekundis, st üks kaader on 0,125 sekundit pikk. (Kui animatsioon on koostatud arvestusega 8 kaadrit sekundis, siis videotöötlusprogramm teeb sellest lõpuks videofaili, millel on ikkagi 25 kaadrit sekundis. Selleks näidatakse ühte kaadrit mitu korda järjest. Kavandatud liikumiskiirus sellest ei muutu.)

Video või animatsiooni kuvatava pildi proportsioonid on tavaliselt 4:3 või 16:9 Pikslite suhteid 4:3 formaadile: 640x480, 720x676 , 800x600, 1024x 768, 1280x960, ....

Pikslite suhteid 16:9 formaadile: 1024x576, 1280x720....

Eraldi mõõdud vastavad mobiiltelefonide ja tahvelarvutite ekraanidele.

Animatsiooni kaadrid (fotod) võiksid olla pikslitelt pisut suuremad, kui tulevane animatsioon.

Perspektiiv kaadris (camera angle): mis positsioonilt jälgib vaataja objekti. (Ülevalt, alt, linnu- või konnaperspektiivist) Plaanide vahetumine: kahte sarnast plaani ei panda järjest. Näiteks, kui kaamera statiiv pisut nihkub, siis on mõtekas filmida vahele kaadrid teisest vaatenurgast, sest täpselt samale kohale pole võimalik kaamerat sättida. Plaanid võiksid vahelduda. Igal plaani tüübil on oma iseloom, lisainfo mida see annab kaadris nähtavale.

Näiteid erinevate tehnikate kohta: http://www.youtube.com/watch?v=d1japIhKU9I

Stsenaarium- audiovisuaalse teose kirjalik kava, käsikiri.

Tehakse väga üksikasjalik. Määratakse ära, kus toimub tegevus; kas on päev, õhtu või öö. Kirjeldatakse, mis tegevus kaadris toimub. Tuuakse ära dialoogid ja tegelaste emotsioonid. (Stsenaariumi näide: „Kunstiõpik 7.-9. klassile II osa“ DVD-l) Storyboard- audiovisuaalse teose pildiline ehk visuaalne kava.

Määratakse ära kaadrite sisu (mis on pildil) ja plaanide vahetumine. Iga uus plaan peab olema välja joonistatud (videos või filmis). Võib olla väga lihtsalt joonistatatud, vastavalt oma stiilile kasvõi kriipsujukudega. Aga tegelased peavad olema eristatavad. Ka kaamera liikumine märgitakse storyboardi. Soovi korral võib märkida ka dialoogi.

Valik storyboarde: http://www.fuse-studio.co.uk/?cat=14

http://megsmcg.wordpress.com/2012/01/08/storyboar

http://ranjeetm64mc.wordpress.com/2010/04/10/story

Harjutus: storyboard

Stop-kaader animatsioon

Video

Stsenaarium

Stsenaarium

Storyboard

Storyboard

Nukkude ja tausta valmistamine ja üles seadmine. Joonistamine või maalimine.

Osatäitjate või situatsioonide leidmine, võttekohtade valimine.

Pildistamine, animeerimine või joonistuste skännimine.

Filmimine

Fotode arvutisse siirdamine

Video arvutisse siirdamine

Komponeerimine ja töötlemine videotöötlusprogrammis

Komponeerimine ja töötlemine videotöötlusprogrammis

Heli lisamine

Heli lisamine (vajaduse korral)

Algus ja lõputiitrite lisamine

Algus ja lõputiitrite lisamine

●

Veebipõhine hea pilditöötlusprogramm: http://pixlr.com/editor/ http://sumo.fm/#create

●

●

●

Veebipõhine hulga piltide korraga väiksemaks muutmine: www.picresize.com Windows Live Movie Makeri kasutamine:

Ingrid Maadvere, Lühike video, Heli lisamine http://www.youtube.com/watch?v=KUkrcub6AtE&list=UUCvN

http://www.youtube.com/watch?v=jcvtjGfINpA&list=UUCvN1QB

●

Windows Movie Makeri kasutamine: Kunstiõpik 7.-9. klassile DVD

●

Ingrid Maadvere. Audacity (helitöötlusprogrammi) kasutamise õpetus: http://www.youtube.com/watch?v=TyzPd9vMMAE

●

●

Ingrid Maadvere. Helide otsimine internetist: http://www.youtube.com/watch?v=V1EhYfBETNI&list=UUCv Kinobussi animatsiooniõpetus: http://akamai.kolhoos.ee/kinobuss/animapuu/guide.htm

Animatsioonitehnikate n채iteid:

Plastiliinianima: http://www.youtube.com/watch?v=YXM3wrIhcwY&feature=player_embedd

Piksillatsioon: http://www.youtube.com/watch?v=AJzU3NjDikY&feature=player_embedde

Joonisfilmi ja piksillatsiooni huvitav edasiarendus: http://www.youtube.com/watch?v=Tkq2Kq-LmJg&feature=player_embedde

Piksillatsioon- minimalistlik: http://www.youtube.com/watch?v=IQDjynOzgCk&feature=player_embedde Ebatavaline joonisfilm: http://vimeo.com/993998#at=68 Rotoskoop animatsioon: http://www.youtube.com/watch?v=929obh3O-cw Lamenukk (eriti v채he kaadreid sekundis): http://www.youtube.com/watch?v=TkPbJIlEXow

M채rkmepaberi animatsioon: http://www.metacafe.com/watch/874687/stop_motion_post_its/ Valge tahvli anima:

http://www.youtube.com/watch?v=SqupJBlwOYw&feature=player_embedded #!

Arvutianimatsioon: http://vimeo.com/16056709#at=0

J천udu animeerimisel!

2012