Sissejuhatus uusmeedia kunsti. New media art.

SISSEJUHATUS UUSMEEDIA KUNSTI NEW MEDIA ART

Rafael Lozano-Hemmer. Vectorial elevation. Vancuver.

Kristi Laanem채e 2012

Uusmeedia Wikipedia järgi iseloomustab uusmeediat ● ligipääs sisule igal ajal ja igas kohas iga digitaalse seadmega ●

●

interaktiivsus meedia sisuga seotud kogukondlik tegevus ja looming.

Uusmeedia demokratiseerib meediasisu loomist, avaldamist jagamist ja tarbimist. Igaüks saab luua ja tarbida.

Meediasisu (media content)- sõnum või info tekstilisel pildilisel, helilisel, kombineeritud või muul kujul.

Uusmeedia ei sisalda televisiooniprogramme, täispikki filme, ajakirju, raamatuid või teisi paberüllitisi, välja arvatud siis, kui need sisaldavad tehnoloogiat, mis võimaldavad digitaalset interaktiivsust.

Meedia ja massimeedia on erinevad mõisted, kuid neil on kattuvusi.

Erinevad meediad- erinevad meetodid sõnumi säilitamiseks ja esitamiseks (ka meediumid). Näiteks video, audio, trükis, maal, joonistus, kõne jne.

Eestis kasutatakse meedia mõistet tihti ebatäpselt või valesti. Kui öeldakse meedia, siis peab ise konteksti järgi mõistatama, millega on täpsemalt tegu. Tavaliselt räägitakse siiski massimeediast.

Massimeedia (massikommunikatsioon) - suure levialaga kommunikatsioonivahendite rühm. Näiteks: ajakirjandus, raamatud, ringhääling, televisioon, veebiajakirjandus, blogid, internetifoorumid, veebiportaalid.

Massimeedia ja uusmeedia tähistavad samuti erinevaid kuid osaliselt kattuvaid valdkondi.

Massimeedia ja uusmeedia omavad viimaste arengute järgi kattuvusi, nagu näiteks ajakirjandus veebis ja digitaalne televisioon.

Tavaline televisioon, ehk ringhääling ei ole uusmeedia.

Üritades uusmeedia muutuvat ja hägusepiirilist mõistet defineerida- uusmeedia on digitaalne ja interaktiivne. Mõiste alla kuulub internet ja sellega seotu ning suur osa multimeediast.

Uusmeedia kunst- on hübriidne kunstivorm.

Muutuv, täielikult välja kujunemata mõiste.

Mõnikord liigitatakse uusmeedia kunsti alla kõik, mis ei kasuta traditisioonilisi meediume.

Kasutab uusmeedia vahendeid, tõstatab sellest lähtuvaid probleeme, avastab uusi lahendusi, põimib valdkonda kõikide teiste eluvaldkondadega, üritab lahendada probleeme läbi selle valdkonna.

Uusmeedia kunsti alla on paigutatud näiteks: netikunst, videokunst, virtuaalne reaalsus, robotid ja agendid (juhitavad objektid või protsessid) 3-d robotid, tarkvarobotid, viirusekunst, tehislikud eluvormid, digitaalne kunst, arvutianimatsioon, virtuaalne kunst, interaktiivne kunst, robootika, küberneetiline skulptuur, biotehnoloogia kunstina (biokunst), geneetiline kunst, helikunst (sound art), taktikaline meedia, kantavad tehnoloogiad, rapid prototyping skulptuurid, küborgid, andmete visualiseerimine, andmebaasikunst, kriitilised arvutimängud, algoritmiline kunst, digitaalsed kogukonnad, video mapping, hübriidkunst....

Nimekiri on pidevas täienemises.

●

Multimeedia (lad. Multum+ medium) kasutab mitut informatsiooni edastamise viisi või distsipliini korraga. (tekst, heli (audio), pilt (graafika), animatsioon, video, interaktiivsus) Multimeedia võib olla lineaarne (video, animatsioon) või nonlineaarne (interaktiivne video).

â—?

Multimeedia vahendid: arvuti riist- ja tarkvara, fotoaparaat, videokaamera, skanner, printer, plotter, mobiiltelefon, internet, digitaalne joonistuslaud (tablet), tahvelarvuti, led-lambid, laserid jne.

â—?

Digitaalne kunst, digitaalne meedianumbriline. Kogu info on arvutites kirjas nullide ja ßhtede kujul. Sellepärast nimetatakse kogu infot, mis on arvuti abil loodud, edastatav ja tarvitatav, digitaalseks. Digitaalse vastand on analoog.

â—?

Arvutikunst – sisaldab digitaalseid pilte, kuid mitte ainult. Sisaldab ka tarkvarakunsti, netikunsti jne.

●

Virtuaalne kunst – mittemateriaalne, füüsiliselt mitte eksisteeriv kunst. Kui pilt arvutist paberile trükkida, siis ei ole see enam virtuaalne, vaid reaalne.

Elektrooniline kunst elektrooniliste aparaatidega tehtud või neid kasutav kunst. ● Elektroonilised aparaadid on näiteks arvuti, süntesaator, CD ja DVD mängija, raadio, videokaamera ja digifotoaparaat, mobiiltelefon (tänapäeval on ka autod, külmkapid ja pesumasinad elektroonilised) jne. ●

●

Virtuaalne reaalsus arvutis simuleeritud keskkond. Lisaseadmete abil on seal võimalik osaleda. Spetsiaalsed ekraanid, kiivrid, kindad jne, mis viivad osaleja liikumise arvutikeskkonda, aga ka pakuvad füüsilist vastukaja virtuaalreaalsuses toimuvale.

Vastavad seadmed on tänapäeval kasutusel elektroonilistes mängudes (X-box, Wii, Playstation jne).

●

Hüpermeedia, hüpertekst – omavahel hüperlinkidega ühendatud tekstid.

●

Küberkunst – samuti arvuti tark- ja riistvara abil tehtud kunst.

Näiteid: Adriaan Stellingwerff “Eternal sunshine“ Netilehekülg, mis koondab erinevaid maailma võrgukaameraid nii, et kogu aeg on kusagilt näha päiksetõusu.

Netikunst, programmeerimine, avaliku info ekspluateerimine, osalus http://www.eternalsunset.net/ Heath Bunting “Own, be owned or remain invisible“ Netikunst, hüperlingid, meediakriitika http://www.irational.org/heath/_readme.html

Golan Levin, Shawn Sims “Tasuta universaalne konstruktor“ 3-d joonised detailidele, mis võimaldavad ühendada kõiki tuntud konstruktoreid.

Saab ise 3-d printeriga luua. Pakub mõtlemisainet intellektuaalomandi, vabavaralise kultuuri, äraspidise projekteerimise (reverse engineering) ainetel.

3-d projekteerimine, äraspidine projekteerimine, rapid prototyping, korporatsiooni ja patendinduse kriitika http://prix2012.aec.at/prixwinner/7444/ Timo Toots “Memopol-2“ interaktiivne kunst, sotsiaalne masin, jälgimisühiskond, avaliku info ekspluateerimine http://prix2012.aec.at/prixwinner/5563/

Doris Sung / DOSU Studio Architecture and University of Southern California Energiat mittetarvitavate ehitusmaterjalide disainimine thermobimetallide abil.

Visualiseeritud installatsioonina: soojuse mõjul metalllehed kumerduvad, võimaldades ventilatsiooni. See tähendab energiat mitte tarvitav ventilatsioonisüsteem.

Füüsika, arhitektuur, materjaliteadus, kineetika, skulptuur, keskonnasäästlikkus http://prix2012.aec.at/prixwinner/5509/

Nova Jiang “Idiogeneetiline masin“ Näitusesaalis on kaamera ja ekraan. Vaataja poseerib kaamerasse, tema pilt muundatakse joonistuseks ja lisatakse ekraanil tekkivale koomiksile. Arvuti valib ka kunstniku joonistatud piltide andmebaasist pilte ja paneb neid koomiksisse. Pildid on kunstnikul joonistatud uudiste ja suvaliste lugude järgi.

Vahel lisab programm ka jutumulle näitusekülastaja pea juurde. Valmis koomiksi saav külastaja saata enda meilile ja kodus tühjad jutumullid täita.

Interaktiivne kunst, tarkvarakunst, joonistamine, koomiks, alternatiivsed jutustamisviisid, installatsioon http://prix2012.aec.at/prixwinner/7079/

blablaLAB “Be your own souvenire“ Tänaval meelitatakse turistid 3-d skännerile poseerima, peale mida prinditakse välja inimese väike 3-d koopia, mille ta saab kaasa võtta. Muudab inimese rolle: lavastaja/esineja, kunstnik/turist, Jälgija/objekt. Esitati Barcelonas 2011.

Sotsiaalne kunst, 3-d skännimine, rapid prototyping, interaktiivne installatsioon http://vimeo.com/21676294 Norman White “Helpless robot“ Ei oska ise liikuda, aga palub lähenevat inimest teda liigutada. Pole tegelikult robot.

Masinkunst, kineetiline kunst http://www.youtube.com/watch?v=LYyAHOxY7jU

Stelarc Stelarc on kuulus oma keha piiride laiendamise ja oma keha peal katsetamise poolest.

“Kõndiv pea“ Robot tunneb sensorite abil, kui keegi siseneb ja esitab väikse tantsu. Töö on veel arendamisel. Stelarc on kuulus oma keha piiride laiendamise ja katsetuste pärast.

robootika http://stelarc.org/?catID=20244 “Blender” Koos Nina Sellersiga Kunstnikelt võetud rasvaimu rasv ja muud kehakoed on mahutid ja segatakse masina abil iga paari minuti järel.

biokunst, installatsioon, kehakunst http://stelarc.org/?catID=20245

Stelarc “Kolmas käsi“ Parema käe külge pandud lisakäsi saab elektriimpulsse otse päriskäe lihastest ja liigutab samamoodi nagi päriskäsi.

Kehakunst, küborgid http://stelarc.org/?catID=20265

Interactive Productline “Mindball“ Võidab see, kes on rahulikum ja lõdvestunum. arvutimängud, ajulainete skaneerimine

http://lifeasachastain.blogspot.com/2010/10/wonderworks-on-pan http://www.mindball.se/

Charlotte Gould ja Paul Sermon “Picnic on the screen“ Kaks piknikutekki on paigutatud erinevatesse kohtadesse festivalil.

Tekil asuvad inimesed näevad end ekraanil paigutatuna kunstniku loodud mängulisse keskkonda. Nad saavad teatud objekte ekraanil liigutada. Kunstnik P. Sermon tegeleb inimese kujutise ruumis teisaldamisega ja inimese kohandumisega olukorras, kus tema kujutis on justkui teises reaalsuses.

http://creativetechnology.salford.ac.uk/paulsermon/picnic/ Video:

http://creativetechnology.salford.ac.uk/paulsermon/picnic/docum Telepresence (umbes- kaugkohalolu), telemaatika, interaktiivne videoinstallatsioon, arvutianimatsioon, kohaspetsiifiline kunst

Critical Art Ensemble “Radiation Burn“ Räpane pomm (radioaktiivsetest jäätmetest käepäraste meetoditega tehtud saastamiseks mõeldud pomm), riigid kasutavad müüti sellest propagandana.

Kunstnikud tekitavad pommi kohta meediakära. Simuleerivad plahvatuse ja selle videoülekande nii, nagu see oleks päriselt toimunud. Kaitseülikondades meeskond asub eraldama territooriumit ja mõõtma saastustaset. Selle käigus seisab füüsik keset “epitsentrit” ja seletab, miks selline sündmus on väga ebatõenäoline juhtuma.

Taktikaline meedia http://www.critical-art.net/TacticalMedia.html Eestikeelne artikkel taktikalise meedia kohta. http://artishok.blogspot.com/2008/03/taktikaline-meedia.html

Scarlotte Davies Osmose Virtuaalne reaalsus http://www.immersence.com/osmose/

Taavi Varm Draamateatri video mapping Spetsiaalse tarkvara abil moondatakse videopilti ükskõik millise pinna järgi, nii, et kõik võib olla ekraaniks.

http://www.varmstudio.com/wp/2010/09/video-mapping-for-estonia Urbanscreens Videomapping Sydney ooperiteatril http://www.youtube.com/watch?v=o5ZvCv7yUKk