Väljundipõhise õppe- või tunnikava ülesehitamine ja väljundipõhine hindamine. Koostanud: Kristi Laanemäe. 2012
Taust, mõisted ja analüüs Õppimise ja kooli muutumine ajas Einike Pilli kaudu „Creating a Learning School“ (Middlewood, 2005) 20.sajandi kool
21. sajandi kool
Õppimine on tulemus
Õppimine on protsess
Koolis õppimine on iseseisev tervik
Koolis käimine on osa elukestva õppe protsessist
Targad, ratsionaalsed ja õiged vastused on kõige tähtsamad
Emotsioonid, intuitsioon ja loovus on sama olulised kui intellekt
Hinnatakse tulemusi
Hinnatakse õppimist
Õppimine toimub koolis
Õppimine toimub igal pool
Õpperühmad moodustatakse vanuse ja võimete põhjal
Õpperühmad moodustatakse õppimise vajaduste põhjal
Koolis toimetulekul on konformsus otsustav
Julgustatakse iseseisvust
Koolid on kindlalt piiritletud institutsioonid
Kooli piirid on väga paindlikud
Koolid ja õpetajad määratlevad eesmärgid
Õppijad määravad oma eesmärgid
Õpetajad pakuvad ja esitavad õppeainet, õpilased võtavad vastu
Õpetajad korraldavad ja võimaldavad õppimist. Õppijad õpivad õppima ja õpitut rakendama.
Õpetajad on eksperdid
Õpetajad on spetsialistid õpetamises ja samal ajal õppijad
Õpetajatel on autoriteet
Õpetajate autoriteet on kohal õppimise toetamiseks
Professionaalid pakuvad haridust, vanemad toetavad
Vanemad ja teised panustavad
Õpiväljundid on õppimise tulemusel omandatavad teadmised, oskused ja hoiakud või nende kogumid (pädevused), mille olemasolu või saavutatuse taset on võimalik tõendada ja hinnata. Õpiväljundid on kirjeldatud õppeaine keskmisel tasemel ehk hindele „4“. (Kõrgkoolides miinimum, ehk baastasemel. Väljund võrdub esimese positiivse hindega.) Kasutatakse ka sünonüümidena väljendeid „õpieesmärgid“, „õpitulemid“, „pädevused“. Väljund selgitab ühe hoobiga ära järgmised asjad: • milline peab olema õpetaja töö tulemus; • mille peab õpilane ära õppima/tegema/läbima, et saada teatud hinne;
•
mida õpilane tunni käigus õppis.
Väljundipõhise õppeplaneerimise plussid ja miinused: Plussid: 1. Väljundipõhiselt on lihtne ka tunni kava üles ehitada. 2. Vähendab subjektiivsust hindamisel. 3. On selge ja arusaadav kõigile osapooltele. 4. Õpilase ja omandatu keskne. (väljundipõhine). 5. Soodustab sügavat õppimist (vs pinnapelane õppimine).
Miinused 1. Kehtiv õppekava ei võimalda väljundit esimese positiivse hindena käsitleda, sest väljundi väärtuseks on määratud „hea“. 2. Harjumatu õpetajate jaoks. 3. Väljundite ja kriteeriumite paika panemine võtab aega.
Einike Pilli: „Õpitulemused“, juhendmaterjal Väljundipõhisel õppekaval on järgmised tugevused ja eelised: • Eesmärke seatakse neile, keda hinnatakse. See muudab õppeprotsessi loogilisemaks ja paremini hinnatavamaks kui varem, kui eesmärgid seati õpetajatele, aga hinnati õppijaid. • Hindamist saab paremini kavandada, kui kavandatud õpitulemused on fikseeritud ja kõigile teada. Kuna õpitulemused on sisulised ja mitmekülgsed, muutub ka hindamine sisulisemaks – „mida kui palju“ pole enam nii oluline kui „kuidas sa seda mõistad ja kasutad“. • Väljundipõhine lähenemine rõhutab, et õppimine jääb poolikuks, kui õppija ei saa protsessi käigus tagasisidet – kujundav hindamine on väga tähtis. • Õpitulemustena sõnastatud eesmärgid aitavad paremini määratleda sisu kõrval ka metoodikat ja otsustada hindamise üle. Lisaks on õpetajatel rohkem vabadust valida teid, kuidas nende sõnastatud eesmärkide ehk õpitulemusteni jõuda. • Õpitulemuste sõnastamine aitab täpsustada ka õppesisu omandamise määra, taset ja konteksti. • Õppijad on motiveeritumad, kui nad saavad aru, et see mis koolis toimub, on eesmärgipärane ja nende jaoks relevantne ning nad saavad selle kaudu aktiivselt oma õppimist edendada. Oluline eesmärk on, et õppijad seostaksid senisest paremini õpitut oma eluga. • Vanematel on kergem mõista, mis koolis toimub. Kooli õppekava tehes on vanematel võimalik paremini kui enne sekkuda sellesse, kuidas midagi õpetatakse, et tulemused oleksid vastavad õpiväljunditele ja õpilased saavutaksid paremini õppekava eesmärgid. • Kergem on sobitada erinevaid haridusastmeid – lasteaeda ja põhikooli, põhikooli ja gümnaasiumi ning sealt edasi, nii et tulemuseks on loogiliselt jätkuv elukestva õppimise protsess. Nii saab ka laiem avalikkus rohkem formaalses haridussüsteemis toimuvast aru ja suudab selle kaudu osaleda koolis toimuvas. Väljundipõhisel õppekaval on järgmised puudujäägid ja nõrkused: • Õpitulemused võivad jääda vaid formaalseks nõudmiseks ja mitte mõjutada õppeprotsessi. • Õpitulemuste kaudu saab kaardistada vaid kõige olulisemaid õppimise tulemusi ja on oht, et nii paljud muud õpitulemused jäävad fikseerimata. Lisaks kaardistatud õpitulemustele, mille omandamist toetatakse ja hinnatakse, omandab ja arendab õppija ju veel suure hulga muid olulisi pädevusi. • Väljundipõhine õppekava eeldab suurt mõtteviisi-muutust õpetamise- ja ainekeskselt mudelilt õppija pädevuste kesksele lähenemisele. See võib võtta üsna kaua aega, eeldab süsteemset täienduskoolitust ning võib vahepeal tuua kaasa segadust.
• Kui õpikud pole koostatud lähtuvalt kesksetest õpitulemustest ja domineerivad õppeprotsessis üle sisuliste argumentide, on oht, et vahend hakkab määrama eesmärki. • Õpitulemused määratlevad nn normtaseme, aga õppijate võimekus ja edasiliikumise kiirus on individuaalsed. Seetõttu ei pruugi kõik õppijad õpitulemusi etteantud ajaks omandada. Need võivad jääda ka liiga madalaks andekate ja õppimisse rohkem panustavate õppijate puhul. • Väljundipõhine õppekava nõuab teistsugust hindamissüsteemi ja senisest palju enam kujundavat hindamist, mille andmiseks pole tihti õpetajatel aega, motivatsiooni või pädevust. Kokkuvõttes on puudujäägid siiski hoolikal kavandamisel ületatavad ja väljundipõhise lähenemise positiivne kaal on kindlasti suurem kui sellega kaasnevad nõrkused. Selle printsiibi rakendamine tähendab, et õpetaja ja õppekavaarendaja poolt seatud õpitulemused on õppijate poolt saavutatavad, et nende saavutamist hinnatakse ja toetatakse õppemetoodika valikuga. Hindamine peab olema õiglane ja erapooletu. Hinnatakse seda, kas õppija on mooduli (tunni, projekti, teema)õpiväljundid omandanud. See tähendab ka, et ei hinnata õppijate omavahelist suhet ega õppija arengut õppeaine omandamise jooksul. Hindamine toimub õpiväljunditega sobivate hindamismeetodite abil. Hindamise objektiivsuse tagab toetumine hindamiskriteeriumitele.
Hindamise erinevused enne ja nüüd Enne (sisendipõhine)
Nüüd (väljundipõhine)
Hinnati õpetaja poolt edastatu omandamist protsentides (min 50%). Tihti oli täpselt paika panemata, mis on täpselt see 100%, mille eest saab viie.
Hinnatakse lävendi ületamist kõigi õpiväljundite puhul. Ei ole protsente. On vaid omandatud väljund või mitte omandatud väljund- jah või ei.
Ei võimaldanud väärtustada iseseisvat tööd ja mujalt omandatud teadmisi. Sest mõõdeti ju õpetaja edastatud materjali äraõppimise hulka.
Võimaldab hinnata ka seda, mida õpilane pole otseselt tunnis kuulnud või omandanud, vaid iseseisvalt. Paneb loogilisse skeemi ka andekuse hindamise.
Seos eesmärkide, sisu, metoodika ja hindamise vahel nõrk.
Seos eesmärkide, sisu, metoodika ja hindamise vahel tugev.
Olulise olid õpetaja huvid ja teadmised.
Olulised on õpilase vajadused ja pädevused.
Väljundipõhise tunnikava, mooduli või õppeploki loomise etapid Tegevused väljundipõhise õppekava loomisel: • Teema laiem piiritlemine (milliseid väljundeid ainekavast soovitakse katta, kui soovitakse tutvustada tehnikaid või vahendeid, siis need paika panna, piiritleda probleem) • Õpiväljundite määratlemine • Õppesisu koostamine • Õppemeetodite valimine • Sobiva hindamisemeetodi valimine • Hindamiskriteeriumite sõnastamine
PS! Tegevused võivad toimuda ka samaaegselt ja tsüklitena korduda. Kui teema läbimisel on palju asju, mida õpilane õpib, siis väljunditesse pannakse kirja kõige olulisemad. Õppesisu, meetodid ja väljundid peavad omavahel sobima. Kui ei klapi, korrigeerida mõnda elementi. Millised meetodid aitavad õppesisu niimoodi edastada, et väljundid oleksid täidetud? Õppemeetod võib ühtlasi olla ka hindamismeetod.
Väljundite loomine Kui väljundeid on rohkem kui kuus, siis muutub nende hindamine raskeks. Hästi sõnastatud õpiväljund: 1) sisaldab tegusõna, mis väljendab eeldatavat/oodatavat õpiväljundit, st mida õppija on võimeline tegema teatud õppimise aja lõpul (õppur teab, oskab, on võimeline) 2) sisaldab nimisõnalist või tegusõnalist sihitist, st eesmärki, mille saavutamisele tegevus on suunatud (tunneb olulisemaid teoreetilisi seisukohti, on võimeline kirjeldama arengutendentse, oskab teostada analüüsi) 3) määrsõnu, mis väljendavad õpiväljundite määra ja laadi (suudab iseseisvalt, oskab algtasemel, hindab kriitiliselt) Õpiväljundite sõnastamine on väga oluline hindamismeetodi valiku seisukohast, sest ei tohi olla eesmärke, mida ei saa hinnata ja teisalt, kui on eesmärke, mida õppijad soovitavalt saavutavad (nt on korrektsed ja vastustustundlikud), siis nende hindamisele tasub samuti mõelda. SÕNAVARA ÕPIEESMÄRKIDE JA HINDAMISKRITEERIUMIDE SÕNASTAMISEKS (Bloomi taksonoomia järgi, vrdl Bloom, Benjamin S. Taxonomy of Educational Objectives, Handbook, NY (1) 1956.)
Tegusõnad, mis väljendavad teadmist: defineerib, kirjeldab, identifitseerib, tähistab, loetleb, nimetab, visandab, reprodutseerib, teab peast, sõnastab, teeb kokkuvõtte, jutustab, on teadlik, organiseerib, kirjutab, tunneb ära, hindab, rõhutab, kordab, suhtestab, teab, seostab… Tegusõnad, mis väljendavad mõistmist: Nimetab, tõlgendab, teisendab, põhjendab, hindab, eristab, mõistab, üldistab, näitlikustab, parafraseerib, võtab kokku, arutleb, esitab, raporteerib, tutvustab, illustreerib, leiab, valib, nimetab, sõnastab, tõestab, selgitab, vastandab, väljendab, toob näiteid, visandab, leiab, tõestab, teeb kindlaks, vaatab üle, seostab, osutab, viitab, tähistab, leiab, prognoosib, võrdleb, tunneb ära, praktiseerib, tarvitab… Tegusõnad, mis väljendavad rakendamisoskust: kasutab, demonstreerib, lahendab, moodustab, demonstreerib, avastab, muudab, teisendab, hindab, modifitseerib, opereerib, valmistab ette, käsitseb, produtseerib, näitab, toob näiteid, valib välja, leiab, selgitab, sooritab, tõestab, teeb kindlaks, määrab …. Tegusõnad, mis väljendavad analüüsivõimet: Tunneb ära, eristab, hindab, diferentseerib, analüüsib, identifitseerib, näitab kuidas, suhtestab, toob välja, järeldab, kritiseerib, küsitleb, diagnoosib, kategoriseerib, klassifitseerib, kontrollib, selgitab … Tegusõnad, mis väljendavad sünteesimisoskust: Esitab, pakub välja, tutvustab, struktureerib, formuleerib, õpetab, arendab, kombineerib, koostab, kompileerib, loob, kujundab, selgitab, organiseerib, plaanib, kavandab, paneb kokku, soovitab, laiendab, muudab, argumenteerib, väitleb, tekitab, üldistab, kirjutab, parandab, täpsustab … Tegusõnad, mis väljendavad hindamisoskust: Otsustab, hindab, kiidab, tunnustab, järeldab, võrdleb, vastandab, kirjeldab kuidas, teeb vahet, kritiseerib, tõestab, kaitseb, suhtestab, piiritleb, eristab, valib, väärtustab, küsib ...
Hindamismeetodi valimine Valitud hindamismeetod peab olema eesmärgipärane, st võimaldama vastava aine õpiväljundeid hinnata. Oluline pole mitte ainult hindamismeetodi sisuline sobivus õppesisuga, vaid kooskõla ka selles, kuidas seda sisu peaks õpiväljundi järgi omandama. Näiteks: Väljundiks on : Teema läbimise järel õpilane analüüsib modernismi ja postmodernismi konflikti. Hindamismeetodiks sellisel juhul ei sobi näiteks referaat (ei eelda analüüsi), kontrolltöö (ei võimalda analüüsi), test (ei võimalda analüüsi), praktikum (oodatakse mõttetööd, mitte praktilist tulemust) jne. Sobivad hindamismeetodid on näiteks: essee, analüüs. Peab võimaldama hinnata kõiki väljundis toodud õpitulemusi. Mitu väljundit võib hinnata ka ühe hindamismeetodiga. Hindamismeetodi valiku juures on oluline teostatavus ja ajakulu. Osaliselt võib ajaprobleemi lahendada ka enese- ja vastastikhindamine. Mitmed aktiivõppe meetodid (delfi meetod, lumepallirühmad, mosaiikrühmad) on ühtlasi ka hindamismeetodid. St. kui õpilane teeb kaasa sellise õppemeetodi abil läbiviidud tunni, siis on ta automaatselt omandanud ka õpisisu, mida selle meetodi abil õpetati. Hinnet panna on sellisel juhul keeruline, tulemus oleks kas arvestatud või mittearvestatud. Konkreetse hinde saab nii, kui on veel kasvõi üks väljund, mida hinnatakse teisiti- moodusel kus erinevad hindamiskriteeriumid on välja toodud. Kui leiate, et väljundit ei saa hinnata, siis pole väljund järelikult sobiv. Proovi väljund ümber sõnastada või eemalda see. Kui väljundid muutuvad, vaata uuesti üle õppesisu.
Näiteid hindamismeetoditest: • • • • • • • • • • • • • • • •
Lisamaterjalidega (raamat, konspekt) kontrolltöö Referaat Essee Suuline eksam Esitlus Praktikum ja selle aruanne Juhtumianalüüs ja probleemi lahendamine Õpimapp või õpipäevik Kirjalik uurimustöö Kontrolltöö Analüüs Simulatsioon Struktureeritud kirjalik töö Aruanne Praktilise õppimise refleksioon Näitus või väjapanek
Hindamiskriteeriumite määratlemine Vastavalt riiklikele õppekavadele: Kuna üldhariduskoolis vastab praegu väljund hindele „4“, siis ei võimalda väljundid otseselt arvestatud/mitte arvestatud (mitteeristav hindamine) süsteemi kasutada, sest madalaimat astet enne negatiivset hinnet ei ole ära kirjeldatud. Kui siiski väljundit mitteomandanud õpilast hinnata „mitte arvestatud“ hindega, siis tekib olukord, kus hinne „3“ võib osutuda negatiivseks hindeks. Seepärast soovitan kasutada praeguse süsteemi korral eristavat hindamist st määrata hinnetele kriteeriumid. Minimaalne, mille peab kriteeriumiga katma on: hinne „3“. Vastavalt oma süsteemile: Keegi ei keela aga kasutada oma väljundipõhist süsteemi, kus väljundile vastava hinde määrate ise ja vastavalt sellele loote ka hindamiskriteeriumid. Omaloodud süsteemi vajalikkus ilmnebki siis, kui soovite hinnata arvestatud/mitte arvestatud kriteeriumitega. Hindamiskriteeriumideks ei sobi järgmised aspektid (Põhjendused: „Hindamisraamat“ lk 15-16): •
loengutes, tundides, seminarides, õppekäikudel ja praktikumides osalemine; (vaja on midagi „nähtavat“ mis tõestaks õpitu omandamist: kokkuvõte, aruanne, analüüs või õpipäevik)
•
üksnes vormilised kriteeriumid (teksti pikkus, allikate kasutamine ja viitamine, näidete hulk)
•
töö õigeaegne esitamine
Rühmatööna koostatud hindamismeetodi hindamiskriteeriume määratledes võib kaaluda järgmisi võimalusi: • Lasta rühmatöö käigus või sellele eelnevalt teha igaühel midagi kirjalikult või muul viisil nähtavalt ja määratleda sellele tööle hindamiskriteeriumid. • Kui rühma liikmete panust pole võimalik eristada, siis tuleb hinnata rühma tervikuna ja kõiki selle liikmeid sama hindega. • Jagada ülesanded rühmas ära nii, et igaühel on kindel roll, mida on võimalik ka hinnata. Sel juhul tuleb hindamiskriteeriumid määratleda ülesannete kaupa, näiteks materjali kogumise, kogutu süstematiseerimise ja rakendamisvõimaluste väljatoomise hindamiskriteeriumid eraldi. • Lasta rühma liikmetel hinnata oma ja üksteise panust lõpptulemusse. Need hindamiskriteeriumid võiksid olla pigem sõnalised ja kujundava funktsiooniga, aga nende sisu peaks samamoodi õpiväljunditest tuletama. Kõige parem on niimoodi hinnata üldisi pädevusi, näiteks meeskonnatöö ja eneseväljendamise oskust. • Hinnata rühma tööd mitteeristavalt. Kasutatud kirjandus: Bloom, B. Taxonomy of Educational Objectives, Handbook Pilli, E. Väljundipõhine hindamine kõrgkoolis Pilli, E. Väljundipõhise õppekava koostamine: juhendmaterjal töögruppidele