Väljundipõhise õppe- või tunnikava ülesehitamine ja väljundipõhine hindamine. Koostanud: Kristi Laanemäe. 2012
Taust, mõisted ja analüüs Õppimise ja kooli muutumine ajas Einike Pilli kaudu „Creating a Learning School“ (Middlewood, 2005) 20.sajandi kool
21. sajandi kool
Õppimine on tulemus
Õppimine on protsess
Koolis õppimine on iseseisev tervik
Koolis käimine on osa elukestva õppe protsessist
Targad, ratsionaalsed ja õiged vastused on kõige tähtsamad
Emotsioonid, intuitsioon ja loovus on sama olulised kui intellekt
Hinnatakse tulemusi
Hinnatakse õppimist
Õppimine toimub koolis
Õppimine toimub igal pool
Õpperühmad moodustatakse vanuse ja võimete põhjal
Õpperühmad moodustatakse õppimise vajaduste põhjal
Koolis toimetulekul on konformsus otsustav
Julgustatakse iseseisvust
Koolid on kindlalt piiritletud institutsioonid
Kooli piirid on väga paindlikud
Koolid ja õpetajad määratlevad eesmärgid
Õppijad määravad oma eesmärgid
Õpetajad pakuvad ja esitavad õppeainet, õpilased võtavad vastu
Õpetajad korraldavad ja võimaldavad õppimist. Õppijad õpivad õppima ja õpitut rakendama.
Õpetajad on eksperdid
Õpetajad on spetsialistid õpetamises ja samal ajal õppijad
Õpetajatel on autoriteet
Õpetajate autoriteet on kohal õppimise toetamiseks
Professionaalid pakuvad haridust, vanemad toetavad
Vanemad ja teised panustavad
Õpiväljundid on õppimise tulemusel omandatavad teadmised, oskused ja hoiakud või nende kogumid (pädevused), mille olemasolu või saavutatuse taset on võimalik tõendada ja hinnata. Õpiväljundid on kirjeldatud õppeaine keskmisel tasemel ehk hindele „4“. (Kõrgkoolides miinimum, ehk baastasemel. Väljund võrdub esimese positiivse hindega.) Kasutatakse ka sünonüümidena väljendeid „õpieesmärgid“, „õpitulemid“, „pädevused“. Väljund selgitab ühe hoobiga ära järgmised asjad: • milline peab olema õpetaja töö tulemus; • mille peab õpilane ära õppima/tegema/läbima, et saada teatud hinne;