Kunstiõpetuse didaktika. Võimalusi “Tea! Mõtle! Loo!” kasutamiseks

Kunstiõpetuse didaktika Võimalusi “Tea! Mõtle! Loo!” kasutamiseks Anneli Porri Eesti Kunstiakadeemia anneli.porri@artun.ee

Mis on õppeaine “Kunst”?

• Kõik see, mis on näha • Eneseväljendus, mäng • Ümbritseva tõlgendus, võti maailma mõistmiseks • Loominguline tegevus • Kunsti mõtestamine, analüüs, teadmisteandmine • Visuaalkultuuri tutvustamine

Oskab loovalt püstitada, tõlgendada ja lahendada erineva iseloomuga ülesandeid; Rakendab loovas eneseväljenduses erinevaid kunstilisi väljendusvahendeid ja tehnilisi Võtteid.

Mõistab kunsti ja visuaalkultuuri seoseid ühiskondlike protsesside ja teiste valdkondadega.

Tajub nüüdisaegse kunsti olemust, aktsepteerib selle mitmekesisust.

Tunnetab kunsti potentsiaali, näeb selle rakendusvõimalusi nii enese elu ja tegevuse kui ka ümbritseva maailma mõtestamise, mõjutamise ja kujundamise vahendina.

Orienteerub kunsti arenguloo põhilistes küsimustes ja etappides.

Kunstiajalugu

Visuaalkultuur

Akadeemiline distsipliin, mis uurib kunsti arengut selle ajaloolises ja stilistilises järjepidevuses.

Akadeemiline distsipliin, mis uurib kultuuri selle visuaalsete (nähtavate) ilmnemiste põhjal.

Objektikeskne.

• nn suured kunstid: maal, skulptuur, arhitektuur; • Nn väikesed kunstid: tarbekunstid

Tähendusekeskne. Tähendust võib kanda igasugune visuaalne kujutis.

• Foto, film, televisioon, perioodika, graafiline disain...

Ajaloolised vahendid + ikonograafia, esteetika, biograafia. Kontekst, vorm, sotsiaalne olulisus, esteetiline tähtsus.

Semiootika, kultuuriuuringud, feminism, marxism, kriitiline teooria, retseptsiooniteooria, ikonograafia jt kunstiajaloo vahendid.

NB! Kunstiajalood – mitte üks ja ainus vaatepunkt kunsti arengule ajaloolistes seostes, vaid palju vaatepunkte (feministlik, postkolonialistlik, perifeerine jms.)

1. Kunsti roll eri ajastutel. Kunstikultuuri üldistav ajatelg Kunstnik ja tema kaasaeg. Kunstiteos ja vaataja.

Kunstiteoste sõnum ja vorm eri ajastutel.

Lugude ja sümbolite ringlus läbi sajandite.

Kunstiteoste analüüsi ja tõlgendamise erinevad meetodid (nt vormiline, märgiline, sotsiaalne). Kunsti tekkimine.

Vanimad kõrgkultuurid. Mesopotaamia. Egiptus.

Antiikaja kunst. Vana‐Kreeka. Vana‐Rooma. Keskaja kunst. Romaani stiil. Gooti stiil. Kunst ja religioon.

Renessanss. Vararenessanss. Kõrgrenessanss.

Inimesekeskse maailmapildi kujunemine. Kunst ja teadus. Trükikunsti leiutamine. Barokk. Kunst kiriku ja valitsejate teenistuses. Klassitsism. Antiikpärandi mõju ja valgustusajastu ideed. Sama sajand, erinevad vaated.

Romantism. Mäss korra vastu. Realism. Tõearmastus.

Juugend. Tervikliku stiili taotlus.

2. Ajastute kunsti võrdlevad teemad Värvikasutus ja kompositsioon teoste sõnumi teenistuses.

Eri ajastute kunsti ja muusika kokkukõlad.

Illusioonid ja emotsioonid kunstis.

Inimene kunstis: staatus, suhted, tegevused. Õukonnakunstist argielu kujutamiseni.

Pildilised sümbolid koopamaalist grafitini.

Kunstniku rollid: käsitööline, leiutaja, ajaloolane, geenius, boheem, staar jne.

Kunstiinstitutsioonid. Tuntuimad galeriid ja muuseumid.

Tea! Mõtle! Loo!

Üldised soovitused • Kronoloogiline kunstiajalugu saab taust, milles õpetaja pakub kirjeldusmudeleid.

• Mäluvaiastamine: – Igale faktile visuaalne tugi!

– Igale teosele sotsiaalne taust!

• Õpetaja kureerib aine sisu kooskõlas aine eesmärkide ja õpitulemustega!

• Eesmärgistatud valik!

• Õpetaja individuaalsus on tähtis ja soositud!

Lugemissoovitusi • Õppekavade kasutamisest ja selgitamaks õpetaja lähteülesandeid: – Gümnaasiumi valdkonnaraamat KUNSTID. Koostajad/sisutoimetajad: kunst — Heie Treier; muusika — Jaanus Kann, Inge Raudsepp. http://www.oppekava.ee/index.php/G%C3%BCmnaasiumi_vald konnaraamat_KUNSTID

• Paljude kunstiajalugude võimalikkusest: – James Elkins. Stories of Art. New York, London : Routledge, 2002. http://books.google.ee/books?id=5N3oGj6aSFQC&printsec=fro ntcover&dq=elkins+art+histories&source=bl&ots=GjbQI4uXqI&s ig=dAUUjhRoV6Dta21kKqSApn7‐ KII&hl=en&sa=X&ei=wPo5UPWmH66X0QXn5YGACw&redir_esc =y#v=onepage&q&f=false