3 minute read

Vereta Jaht 2022

- Vereta Jaht Vereta Jaht 2022

„Vereta jahi 2022“ võidutöö. Olavi Hiiemäe. „Karu“.

Advertisement

Riigimetsa majandamise keskuse (RMK) ja Overalli korraldatud „Vereta jahi“ fotovõistlus toimus sel kevadel Alutaguse rahvuspargi maadel. RMK metsamaja hoovis avati 14. juulil näitus parematest piltidest.

„Vereta jahi 2022“ võitja Olavi Hiiemäe.

TEKST JAANUS VAIKSOO FOTOD OLAVI HIIEMÄE, INGMAR MUUSIKUS, REMO SAVISAAR, RICHARD VIIDALEPP, JAANUS VAIKSOO

Näituse avamisel meenutas RMK jahindustalituse juhataja Kalev Männiste Vereta Jahi algust veerand sajandit tagasi 1997. aastal. Fotoküttide baaslaager asus siis Väätsa jahimajas, igale osalejale jagati kolm filmirulli. Nüüd on ajad ja tehnika muutunud, aga fotojaht toimub ikka mai viimasel nädalavahetusel ja on meie loodusfotograafide hulgas väga oodatud. Kalev Männiste tänas „Vereta jahi“ peamist korraldajat Tiit Hunti, kes on vedanud fotojahti algusest peale.

Tänavusel „Vereta jahil“ 20.–22. mail osales 36 fotograafi, baaslaager oli RMK Alutaguse rahvuspargi külastuskeskus. „Vereta jahi“ saakloom oli sedapuhku aasta loom karu. Ja karusid said fotograafid kaadrisse tõesti rõõmustavalt palju, lisaks veel arvukalt suur- ja väikeulukeid, palju erinevaid linde, liblikaid, putukaid ja roomajaid. Alutaguse loodusmaastikud on haruldaselt liigirikkad, mida tõestab ka näitus 67 fotoga.

Fotovõistluse peaauhinna võitis Olavi Hiiemäe võimsa isakaru fotoga. Autor kirjeldas oma emotsioone ja pinget, kuidas võidutöö sündis.

Märganud autoga sõites karu, parkis ta masina, läks karu liikumissuunale

Remo Savisaar. „Munavaras“. Eesti Looduse auhind.

Richard Viidalepp. „Ilves“. Eesti jahimeeste seltsi auhind.

vastu, laskus ühele põlvele ja hakkas lähenevat karu pildistama. Varjuda ei olnud kusagile. Umbes 25 meetri peal hakkas objektiiv käes juba sedavõrd värisema, et mees andis karule endast märku, tõstes fotoaparaadi näo eest. Karu põikas kõrvale ja läks.

Ajakirja Eesti Jahimees auhinna võitis Ingmar Muusikus metsnugise fotoga. Kogenud loodusfotograaf kirjeldas, kuidas sel korral ei sujunud fotojaht sugugi: „Laupäevaõhtune jaht kippus jääma kesiseks. Valesti valitud marsruut, ei ühtegi looma, suletud teeotsad – null positiivset emotsiooni. Keset kadunud lootusi jooksis korraga nugis üle tee! Läksin talle võsa vahele järele ja seal ta oligi: kõõlus kuuseoksal, pildistamiseks sobivalt kahe-kolme meetri kõrgusel. Kenas tumepruunis kasukas loom. Seda juhtub harva, kui metsnugis end nii lähedalt ja pikalt pildistada laseb.“

Eesti jahimeeste seltsi auhinna sai Richard Viidalepp ilvese fotoga. Ta rääkis: „Kõik algas puude vahelt paistnud ilusatest loodusvärvidest. Tagasikäik ja auto teelt ära raiesmikule … Ilves! Istub. Avasin ettevaatlikult ukse ja tegin esimese pildiseeria, toetades kaamera autole. Ikka istub. Hiilisin mõne sammu kõrvale, et oksad ei segaks ja sain teha veel mõned pildid, millest üht näete siin.“ Hotelli Pesa auhinna võitis Andres Killing suur-kirjurähni fotoga.

„Veretja Jahi“ eriauhinnad võitjad

» RMK auhind – Meelis Kalev. „Lendorav“ » Ajakirja Eesti Loodus auhind – Remo Savisaar. „Munavaras“ » Ajakirja Eesti Mets auhind – Olavi Hiiemäe. „Laanepüü“ » Ajakirja Horisont auhind – Olavi Hiiemäe. „Vihitajad“ » Tallinna loomaaia auhind – Mart Arrak. „Karu“ » Hotelli Pesa auhind – Andres Killing. „Suur-kirjurähn“ » Looduse Omnibussi auhind – Remo Savisaar. „Metssiga pisikesega“

„Vereta jahi“ parimate fotode näitust saab näha ööpäev läbi Tallinnas Toompuiestee 24 RMK metsamaja hoovis kuni septembri keskpaigani.

1–4×24 I 1.5–6×42 I 3–9×40 I 3–12×56

SUUR LÖÖGIKINDLUS

Sihikutel on suur löögi- ja vibratsioonikindlus. Mistahes modi katsiooniga Jaegeri võib paigaldada suurekaliibrilisele vintrauaga püssile ja sileraudsele püssile, samuti kasutada vedru-kolv pneumaatiliste vintpüssidega.

TÄIELIK VEEKINDLUS

Veekaitseklass IPX7 (standard IEC 60529) võimaldab kasutada Jaeger sihikuid ükskõik kui tugevate sademete korral, samuti kannatavad need vette kukkumist.

LÄMMASTIKUGA TÄIDETUD OPTILINE TRAKT

Jaeger sihikute optiline trakt on täidetud lämmastikuga, mis kaitseb optika sisepindu ja korpust niiskumise eest temperatuurimuutuste korral.

RIHTIMISTE NULLIMISE FUNKTSIOON

Horisontaal- ja vertikaalkorrektsiooni trumlite konstruktsioon võimaldab peaaegu kohe, ühe klõpsuga nullida rihtimiste parameetrid pärast eellaskmist.

AVAR VAATEVÄLI

Vaatevälja nurga parameetrite poolest sobivad Jaeger sihikud hästi teiste analoogsete mudelite sekka. Lisaks heale vaateulatusele tagab okulaari konstruktsioon kujutise kiire visuaalse haarde relva tagasilöögi korral. Suur valgustundlikkus võimaldab kasutada sihikut ööpäev läbi. Mudeli eripära võimaldab lasta väikseid sihtmärke pikkadelt vahemaadelt.

SIHTIMISMÄRK

Jaeger sihtimismärgid paiknevad teises (tagumises) fokaallameduses. Sõltumata valitud tegurist on märk õhuke ega varja sihi kujundit. Sihtmärkide keskpunkt on valgustusega. Valgustuse ereduse muutmisrattal on vahepealsed „nullasendid“, mis võimaldavad maksimaalselt kiiresti valgustuse välja lülitada, nagu ka pöörduda tagasi endise eredustaseme juurde. Valgustuse intensiivsus muutub laiades piirides, okulaari taha on paigaldatud öise nägemise seadme kasutamise režiim.

TUGEVDATUD KORPUS

Jaeger sihikud on projekteeritud võimalusega paigaldada neile ööobjektiivid ja termokaameraga otsikud.

This article is from: