Metssea vaatluskaartide täitmisest

Eesti Jahimehe toimetus on saanud jahimeestelt vastukaja seoses metssea vaatluskaartide täitmisega. Püüame tuua asjasse selgust. - JAHIPRAKTIKA Metssea vaatluskaartide täitmisest

FOTO JÜRI JÕEPERA

Rein Sikut Suislepa jahiseltsist kirjutas: „Praegusel kujul nõutud metssea-vaatluskaartide täitmine tundub olema küsitava väärtusega, sest vaatluskaardile ei märgita mitte mingisugust asukohainfot. Väikeste jahipiirkondade korral liiguvad seakarjad sageli kahe jahipiirkonna vahet ja asukohainfo puudumisel ei ole pärast võimalik eristada, kas naaberjahiselts pole ehk samuti neidsamu sigu üles tähendanud.

Meil aga on olemas Jahise süsteem, kuhu saab sisestada vaatlusandmeid. Praegu tundub, et Jahisesse sisestatakse valdavalt suurkiskjate vaatlusi. Vähesel määral on sisestatud Jahisesse ka metssigade vaatlusandmeid, aga kui võrrelda näiteks ilvese ja metssea vaatluste hulka selle aasta esimeses pooles, siis on märksa rohkem ilvese kui metssea vaatlusi. Ometi on metssigade arvukus meil mitukümmend korda suurem kui ilvesel. On näha, et osas piirkondades pole metssea vaatlusi üldse sisestatud, küll aga on hoolega sisestatud ilvese vaatlusi. Erandiks on saared, kus on metssigu rohkem sisestatud.

Järelikult jahiseltsid ei tea, et metssea vaatluskaardi täitmise asemel võib vaatlusi sisestada ka Jahisesse. Samuti ei teadnud meie Suislepa jahiseltsis, et ka metssigade vaatlusi võiks elektroonselt Jahisesse sisestada. Metssigade vaatluste kohe Jahisesse sisestamisel suureneks vaatlusandmete täpsus, kvaliteet ja hulk. Jutuajamisel Viljandi keskkonnaameti töötajaga tuli välja, et praegu ei ole täit selgust, kas Jahisesse sisestatud vaatlusandmed annavad vabastuse vaatluskaardi täitmisest või mitte.

Ja teine küsimus. Mulle jääb praegu ikkagi selgusetuks punahirve vaatlusandmete kogumine. Suislepas näiteks ei nähtud viimasel ajujahiperioodil hirve mitte kordagi, ka kaamerates mitte. Sel juhul ei ole Jahisesse midagi sisestada. Aga kas niisugusel juhul peaks ikkagi saatma käsitsi täidetud vaatluskaardi, kus see on kirjas (ajujahipäevade arv jne), sest selle uluki puudumine vaatlusperioodil on ju ka oluline info.“

Vaatluskaarte on vaja jahiseltsile endale

Kommenteerib Priit Vahtramäe, Eesti jahimeeste seltsi juhatuse IT-komisjoni liige.

Eesti jahimeeste selts (EJS) on loonud Jahise, et kõik kohustuslikud ja seaduses ettenähtud vaatlusandmed oleks võimalik esitada selles programmis. Selleks on praegu kõik võimalused olemas.

Kindlasti toetab EJS, et praegu ja ka tulevikus sisestaks jahindusorganisatsioonid Jahise kaudu kõik vaatlused ja andmed, mis lähevad vaatluskaartidele. Juba praegu on nii, et kui jahiselts on jooksvalt esitanud vaatlused, siis ei pea enam muretsema sellepärast, kas vaatluskaart saab saadetud ja millal on tähtaeg. EJS saadab ise need andmed keskkonnaagentuurile (KAUR) edasi. Loomulikult saab EJS saata andmeid siis, kui need on sisestatud.

Ei ole päris õige, et metssea vaatluskaardil puuduvad andmed. Meie andmete alusel peaks olema võimalik tuvastada ka karja või üksikisendi liikumist, nende paiknemist jne. Lisan siinkohal näiteks meie jahiseltsi eelmise hooaja kaardi. Lembitu jahiselts ei ole siin midagi muutnud, vaid vaatluskaart on prinditud Jahise programmist, mille genereerib programm ise KAUR-iga kooskõlastatud vaatluskaardile. Jahiseltside ülesanne on sisestada lihtvaatlused sigade kohta. Kes soovib saada täiuslikku kaarti, et kasutada seda tulevikus oma seltsis analüüsiks või arhiveerimiseks, peaks sisestama ja täitma kõik lahtrid. Kui need on täidetud, siis saabki täpselt sellise kaardi, nagu näha lk 49. Võib olla loomulik, et ilvese vaatlusi on rohkem, sest ilvest vaadeldakse aasta läbi ja metssiga viimased neli kuud. Ehk kui võttagi aasta esimene pool, siis enamik seltse ei sisesta sinna andmeid. Nad alustavad sisestamist alles septembris. Kes soovivad oma populatsiooni aasta läbi jälgida, need saavad jooksvalt ka andmeid sisestada, aga tavaliselt seda ei tehta.

Vaatluskaarte (metssiga, põder, hirv, metskits) ei ole vaja täita üksnes KAUR-i jaoks, vaid seda on vaja igale jahiseltsile endale. Nimelt saame korrektselt ja hoolikalt täidetud vaatluskaartidelt (kus on välditud korduvaid isendeid) infot, kui suur on sõraliste juurdekasv meie jahimaal. See käimasoleva või uue hooaja küttimiskava alus.

Metssigade vaatluskaartide üks suuremad muresid on, et seltsid ei loe juhendit korralikult ja sisestavad korduvaid karju. Võimalusel tuleks vältida sama karja korduvat kirjapanekut. Vaatluskaardi peamine eesmärk on saada teada, kui suur on juurdekasvu protsent, mida iga selts peaks teadma, et hoida arvukust ohjes.

Jahisest piisab

Kommenteerib Rauno Veeroja, keskkonnaagentuuri eluslooduse osakonna jahiulukite seire juhtivspetsialist.

Lisan Priit Vahtramäe kommentaarile täienduseks, et märkimisväärne osa jahiseltse esitab juba praegu kõigi suurulukite (nii suurkiskjad kui ka sõralised) vaatlusandmed keskkonnaagentuurile Jahise vahendusel. Vaatlusandmete kogumiseks ja esitamiseks infosüsteemi Jahis kaudu on soovitus kirjas ka keskkonnaagentuuri kodulehe juhendis „Ulukite seireandmete ja bioproovide kogumine 2021. aasta jahihooajal“. Näiteks metssea vaatluskaarti kohta on kirjas lause „Jahipiirkonna kasutaja-

tel soovitame vaatlusperioodi metsseavaatluste info võimalusel kanda jooksvalt infosüsteemi Jahis. Sedasi toimides ei ole vaja eraldi täidetud vaatluskaarti keskkonnaagentuurile esitada.“

See teave on lisatud ka 2022. aasta juhendisse. EJS teeb meile koondväljavõtte Jahises olevast mõni päev pärast konkreetse liigi vaatluskaardi esitamistähtaja möödumist, seega tuleb jahipiirkonna kasutajal kindlasti jälgida, et liigi vaatlusperioodil (nt metssiga 1. november kuni 28. veebruar) tehtud vaatlused oleks vaatluskaardi esitamise tähtajaks Jahisesse kantud ja saanud staatuse „kinnitatud“. Kui mingil põhjusel jäädakse andmete sisestamisega ikkagi hiljaks, tuleks meile sellest e-kirjaga teada anda ja kirjale võiks lisada Jahise keskkonnas genereeritud väljavõtte.

Metssea vaatluskaarte on senini kogutud peamiselt asurkonna soolis-vanuselise koosseisu ja juurdekasvu ülevaate saamiseks. Selle eesmärgi saavutamiseks ei ole vaatluste tegemise täpsed asukohamäärangud otseselt hädavajalikud, mistõttu ei ole me täpseid asukohakoordinaate vaatlusandmeid koguvate jahimeeste säästmiseks ka küsinud. Täpne asukohainfo vaatluste juures annab aga kahtlemata andmetele lisandväärtust ja avab nende senisest hoopis laiemad kasutusvõimalused. Asukoha märkimine vaatlusandmete sisestamisel Jahisesse jahimehelt suurt lisapingutust ei nõua, seega saab seda siinkohal küll igati soovitada.

Kui hirve või ka mõnd muud suurulukit jahipiirkonnas ei ole kohatud, siis piisab sellest, kui e-posti aadressile ulukiseire@envir.ee saata vaatluste esitamistähtajaks kiri (nt Suislepa jahipiirkonnas 2021/2022. jahihooajal

punahirve ei kohatud). Sellise kirja põhjal peame selle liigi seireandmete esitamise kohustuse täidetuks ja lisame oma tabelitesse märke andmete esitamise kohta. Tühja vaatluskaarti ei ole vaja eraldi saata. Tõsi on, et põdra vaatluskaardil on ka hirve esinemise lahter olemas, kuid hirvede kohta kogutakse erinevalt põdrast vaatlusinfot ka jaanuaris ja veebruaris, seega tuleks vaatluste puudumist kinnitav kiri meile ikkagi perioodi lõpus ka saata.

Maakond Viljandimaa Jahipiirkond Lembitu

Jahise ID Kuupäev Koht

40836 04.12.2021 25.650474619956 58.451012363217

41812 28.12.2021 25.648843143135 58.490528371669

VAATLUSKAART

Aasta

2021/2022 Vaatleja Priit Vahtramäe

METSSIGA 01.09 - 01.03

Kari Vanu (täisk.+ kesikud) Põrsaid Üksik (kult)

4 13 1 Määramata isendid

Märkused (käitumine, vigastused jm) Vaatlus sisaldab fotot

Karjast kütiti 1 kesikemis ja emis – 2,5-aastane. Lisaks 3 emispõrsast

1 Läks Tääksi poole +

42329 03.01.2022 25.797245309184 58.452540843666 42330 19.12.2021 25.671896324768 58.465593505349 42596 05.01.2022 25.690177660435 58.465585722119 44705 18.01.2022 25.703802276403 58.477930861692

45222 22.01.2022 25.773050475438 58.46559350472 4 1

2 1

1

1 Tuli meie poole

Karjast kütiti kesikemis Liikus Kissa poole ja kurvi pealt tagasi + Liikus Tääksi jahimaale

Üksikud põrsad tulid Viiratsi poolt, kus kütiti emis eest ära. Meie küttisime 2 põrsast