Moodsad jahirelvad. Šassiirelv

- Jahirelvad Moodsad jahirelvad Šassiirelv TEKST KAUPO KINDSIGO, jahispordi liidu instruktor-treener FOTOD REPROD

Šassiirelvi kasutavad laialdaselt sportlaskurid ja militaarsnaiprid. Ka eri riikide jahimehed on hakanud sportlaskurite eeskujul kasutama šassiirelvi. Miks?

Seekins Precision Havak HIT.

MAGPUL PRO 700.

Šassii ehk relva metall(alus)raam annab tulistamisel kuni 50% suurema täpsuse. Šassii on tavaliselt valmistatud metallist, näiteks alumiiniumisulamist (ja harvem roostevabast terasest, titaanisulamist või isegi süsiniku- (carbon’i-) või magneesiumisulamist), sest metallidel on suurem jäikus ja survetugevus võrreldes puidu või sünteetiliste polümeeridega, mida enamasti kasutatakse tavapärastes vintpüssides. Šassii toimib ulatusliku tugipostina, pakkudes metall metalli vastu kandepinda, millel on tagasilöögipinge korral vähenenud nihkepotentsiaal. Metallšassii külge kinnitatud relvaraud toimib korduva tulistamise ajal ühtlasemalt, mille tulemuseks on parem täpsus.

CNC-töötlemise kättesaadavuse suurenemise tõttu on šassiirelvad muutunud taskukohasemaks ja keerukamaks ning üha populaarsemad. Šassiisüsteem pakub jahimehele kaba kokkuklappimise võimalust, v-plokiga või poltidega šassiile (raamile) kinnitust, päästiku kauguse reguleerimist, amordi ja põsetoe kõrguse ja nurga reguleerimist, erinevate salvede ühilduvust. Lisaks taskulambi, kolmjala, kaugusmõõtja, tugijalgade, siinide, padrunitasku, lisasalve jm relvale kinnitamise võimalus. Parimad šassiid kaaluvad 600–700 g. Kokkuklapitud kabaga mahub šassiirelv hõlpsalt seljakotti. Kasutamine: jahipidamine mägedes, pikad rännakud, ka osavõtt laskevõistlustest, sportlik jahipidamine.

Šassiirelva saab osta valmiskujul, näiteks BERGARA B-14 BMP, Savage M10 Stealth, Christensen Arms MPR, Howa HCR, HOWA APC, Weatherby Vanguard Modular Chassis, Tikka T3x Tac A1, Ruger Precision Rifle, Seekins Havak HIT. Kallimad on Fierce Reaper, Accuracy International, Masterpiece Arms, Proof MDT ACC. Näiteks Tikka, Remingtoni, CZ ja teiste levinud jahirelvade omanikud saavad osta järelturult ka nende relvale sobiv šassii (vaata: GRS Ragnarok Blaserile) ja seda kasutada. Tuntumad tootjad on MDT, ORYX, Magpul, GRS, MPA BA, XLR jt.

Šassiirelva välimus on silmatorkav ja traditsioonilisest jahirelvast väga erinev, see võib mõnele jahimehele mitte meeldida, tunduda nurgeline ja „tehislik“. Plusspoolele võib kanda väga palju reguleerimisvõimalusi, kerge kaalu, lisatarvikute kinnitamise võimaluse, suure lasketäpsuse, relva ideaalne sobivuse laskurile ja perfektse laskeasendi. Šassiirelvad rikastavad valikuvõimalusi ja on näidanud tehnoloogia arengut jahirelvade turul. B&T SPR300 PRO Specs.

- JAHIMEHE TERVIS PUUGID!

Sel suvel on peaaegu kõik looduses aktiivselt käivad inimesed märganud erakordset puugirohkust. Küllap on ka jahimeestele ammu selge, et puugid levitavad inimesele väga ohtlikke haigusi puukentsefaliiti, mille vastu on võimalik end vaktsineerida, ja puukborrelioosi.

Augustist kogub jahihooaeg üha hoogu ja küttidel on pikk tegus sügis alles ees. Puugid on samuti aktiivsed kuni hilissügiseni. Jahil käies püsib alati võimalus see ohtlik putukas endale külge saada, rääkimata muidugi jahikoertest, keda puugid samuti ohustavad. Refereerime siinkohal Aare Kase artiklit „Loom, kelle vastu püssirohi ei aita“, mis ilmus 2017. aastal Eesti Jahimehe 4. numbris.

Metsa minnes ei mõtle jahimees, et tema ja ta koer võivad muutuda ise jahisaagiks. Õhtuhämaruses jahikantslis istudes ja läbi sääsepirina viljapõllult kostvat matsutamist kuulates ei tule selle pealegi, et metsast võib peale kütitud looma ja sügelevate sääsekuplade tuua koju ka hoopis teistsorti „saaki“. Ämblikulaadsena kaheksat jalga omav tegelane on osav nii rohus liikuva jahimehe riietest kui ka jahikoera karvastikust kinni haarama. Aimasite õigesti, tegu on meie metsade ja heinamaade ohtlikema looma – puugiga.

Eestis esinevatest puugiliikidest saavad enim jutuaega võsa- ja laanepuuk, kelle eristamine käib tavainimesele enamasti üle jõu. Erinevused on minimaalsed, peamiselt morfoloogilised, seetõttu on mõlemad liigid võimelised andma ka hübriidseid järeltulijaid. Elu ja elukombed on neil samad: kõik nad tarvitavad kolmeetapilise elutsükli läbimiseks ja järglaste saamiseks teiste, peamiselt soojavereliste eluvormide verd.

Tavaliselt märkame puuki riietel või jahikoera karvades ringi ukerdamas. On ka kehvemaid juhuseid, kui puuk on ennast juba naha külge kinnitanud. Enamasti hakkab pistekoht sügelema ja nii me puugist aimu saamegi. Lähemalt uurides osutub punetava koha keskel paiknev must puru puugiks, kelle pistet me ei tundnudki, sest söömaaega alustav puuk eritab pistekohta tuimastavaid aineid ja seetõttu valuaisting pistehetkel puudub.

Puukborrelioosi tavaline varane sümptom on laienev ringjas punetav ala pistekohas. Parim viis puukborrelioosi nakkust vältida on puugi kiire avastamine ja eemaldamine nahalt, seega tuleb lahti riietudes kontrollida nii ennast kui ka jahikaaslast, samuti jahikoera karvastikku.

Puukentsefaliidi korral on aga tegu viirusliku ajukelme- ja ajupõletikuga, mille esmased sümptomid sarnanevad külmetushaigusega. Seejärel võib teise etapina tekkida kõrge palavik ja kesknärvisüsteemi põletik. Haigus võib põhjustada pikaajalisi neuroloogilisi tüsistusi ja olla isegi eluohtlik. On olnud juhuseid, kui selle haiguse põdemise tõttu on inimesed pidanud õppima uuesti käima ja rääkima. Üldlevinud arvamus, et puukentsefaliidi vastu on mõistlik vaktsineerida just kevadel ehk siis, kui puugid talvetardumusest ärkavad, on pisut ekslik: puugid on aktiivsed tavaliselt aprillist oktoobrini, pehmematel talvedel on puukentsefaliidijuhtumeid esinenud isegi detsembris. Seega on tegemist peaaegu aastaringse ohuga ja vaktsineerima peaks samuti kogu aasta jooksul. Terviseameti kodulehelt selgub, et enamik puukentsefaliidi haigusjuhtusid langeb ajavahemikku maist oktoobrini. Seega on mõistlik alustada kolmest annusest koosnevat vaktsineerimisskeemi sügisel või talvel, et korralik kaitse kujuneks välja nakatumiste kõrgajaks.

HEA TEADA!

» Puugi ohtlikkus ei seisne niivõrd tema imetud vere koguses, kuivõrd puugi sülje kaudu levivate haigustekitajate sattumises inimorganismi. » Puugid levitavad erinevaid haigustekitajad, kuid põhilised on puukborrelioos ja puukentsefaliit. » Puukborrelioosi põjustab bakter ja see allub antibiootikumravile. » Puukentsefaliidi, viirusliku ajukelmete- ja ajupõletiku ravi aga puudub ning siin on põhisõnum haigust ennetada.

Seda saab teha vaktsineerides.

HOIA END!

Kuidas toimida, et jahimees metsas käies ise puugi saagiks ei langeks?

» Vaktsineeri ennast ja pereliikmeid puukentsefaliidi vastu.

Vaktsiin ei ole hooajaline ja sügisel on hea aeg alustada, nii saavutatakse kaitse järgmiseks aastaks puukentsefaliiti haigestumise kõrghooajaks. » Küsi endalt, kas korduvvaktsineerimine on tehtud. Puukentsefaliidivastase kaitse säilitamiseks tuleb teha uus süst iga kolme või viie aasta tagant, vastavalt vanusele ja vaktsiinile. Kuidas täpsemalt, uuri perearstilt. » Kui oled eelnevalt vaktsineeritud, kuid mõni annus on jäänud tegemata või korduvvaktsineerimine on ununenud, siis jätka sealt, kus pooleli jäid. » Jahil olles kanna pikkade, liibuvate varrukaotste ja püksisäärtega riietust, nii on puugil keerulisem põue pugeda. » Jahilt tulles tee rutiinne puugikontroll nii enda riietel, kehal kui ka neljajalgse sõbra karvastikus. » Eemalda leitud uitavad puugid. Nahale kinnitunud puugid eemalda teravate otstega pintsettidega võimalikult naha lähedalt. Väldi puugi keha pigistamist – nii võib puuk haigustekitajad pistekohta „oksendada“. » Küsi nõu puukidega seotu kohta vaktsineerimiskabinettidest või oma perearstilt.