See toimus siiski – 40. jahimeeste kokkutulek!

- KOKKUTULEK See toimus siiski – 40. jahimeeste kokkutulek!

Raplamaal Toosikannul toimus 8.–10. juulini Eesti jahimeeste 40. kokkutulek. Osalejaid oli 4500.

TEKST JAANUS VAIKSOO FOTOD ANDRA HAMBURG,

TAIVO SPITSÕN, TAAVI MÖLLER, JAANUS VAIKSOO

Kahel eelmisel aastal rikkus koroonapandeemia jahimeeste traditsioonilise suvise peo. Aga nagu öeldakse, haigused ei käi kive ega kände mööda, vaid ikka inimesi pidi. Nüüd siis lõpuks peeti juuli teisel nädalavahetusel juubelihõngulist kokkutulekut.

Sõõm värsket õhku

Toosikannu on jahimeestele tuttav paik, siin toimusid kokkutulekud ka aastatel 2013, 2014 ja 2017. Siin on olemas kõik suurürituse korraldamise võimalused alates laagriplatsidest, pesemisvõimalustest ja toitlustamisest, lõpetades lasketiirude, suure lava, kaubatänava ja staabihoonega. Nii oli ka sel aastal Toosikannu ikkagi kindla peale minek, sest mine sa seda salakavalat viirust jälle tea … Aga kokkutulek toimus ja vabanemise rõõmu oli inimeste nägudelt igal sammul näha. „Jahimeeste kogukonnale on 40. kokkutulek justkui sõõm värsket õhku pärast kaht koroona-aastat,“ ütles EJS-i president Margus Puust reede

Sealt nad tulevad kogu väega!

õhtul kokkutulekut avades. „Ükski veebikoosolek ei asenda vahetut suhtlemist. Nautigem siis seda kolme päeva!“

Ent loomulikult varjutas ka jahimeeste pidu Venemaa julm agressioon Ukrainas. „Me ei tohi hetkekski unustada, et Ukrainas võideldakse ka meie vabaduse eest,“ peatus Puust eraldi Ukraina sõjal. „Kinnitan kõigi Eesti jahimeeste nimel, et jätkame Ukraina abistamist kõikvõimalike vahenditega, olgu need lihakonservid, autod või raadiosaatjad. Jahimehed on juba kord looduseinimesed ja jahipidamise kaudu on jahimeestel oma jahimaadega eriline side. See aga on tekitanud neis ka suurema soovi kõike seda kaitsta. Oleme rääkinud viimasel ajal kaitseliidu ülemaga meie kaitsevõimest. Sõda Ukrainas on näidanud, et lisaks riigi kaitsevõimele on väga oluline kodanike kaasalöömine kodumaa kaitsel. Paljud meie jahimehed on kaitseliidu liikmed, meil on koostööleping kaitseliiduga ja kutsun üles seda koostööd veelgi tihendama.“

Kokkutulekule olid tulnud jahimehi tervitama Türi vallavanem Ele Enn, riigikogu liige ja jahinduse toetusrühma juht Riho Breivel ning maaeluminister Urmas Kruuse.

Kuhu jäid jahijutud?

Pärast pidulikku lipuheiskamist kogunes rahvas suurde telki jälgima taidlusvõistlust, mis oli mõeldud võistlusprogrammis esimeseks etteasteks ja reedeõhtuseks meelelahutuseks.

Algusaegadest peale on jahijuttude rääkimine ja väike näitemäng sinna juurde olnud kokkutulekute lahutamatu osa, mida publik ootab ja naudib. Nüüd oli aga taidlusele end üles andnud vaid 12 seltsi. Kahjuks tuleb kohe öelda, et sellisel kujul on võistluse formaat paraku vist maha käinud. Pärnumaa jahimeeste liit esines oma tuntud headuses, neile sekundeerisid vaimukalt Harju jahindusklubi ja Ida-Viru jahimeeste selts.

Taidluse esiosa kannatas vaatamist, kuid mitu seltsi olid tulnud mütsiga lööma, aeti lihtsalt pikalt juttu, millel polnud saba ega sarvi või rääkis mees hambutuid anekdoote, mille olematu seos jahindusega pani kukalt kratsima. Hiljaaegu surnud maailmakuulus inglise lavastaja Peter Brook on öelnud raamatus „Tühi ruum“, et teater algab siis, kui näitleja kõnnib üle lava ja publik saalis vaatab. Paraku aga jääb jahimeeste kokkutulekul esinemiseks sellest veidi väheks, et publikut sellise eksperimentaalsusega võluda. Ehk on nüüd aeg pöörduda tagasi vana hea jahijutu juurde? Igal juhul mõtlemise koht edaspidiseks.

Kokkutulek linnulennult.

Kokkutuleku avasid (paremalt) Türi vallavanem Ele Enn, EJS-i president Margus Puust, maaeluminister Urmas Kruuse ja EJS-i tegevjuht Tõnis Korts.

Mõnusas meeleolus vahelduva pilvisusega

Kokkutuleku teine päev möödus ilma mõttes vahelduva pilvisusega, kuid rahvas nautis olusid. Vaatamist ja tegevust jagus igale maitsele, suurtele ja väikestele. Tõesti kiiduväärt on, et jahinaised olid lastealal korraldanud mitmekesist ja huvitavat tegevust kogu perele, sealsamas toimetasid agaralt lastele juba tuttav Studio Viridis ja Muraste looduskool.

Vibuküttide vennaskond eesotsas Euroopa värske meistri Rita-Anette Kohavaga kutsus üles proovima plokkvibu täpsust. Vibukütid demonstreerisid, kui kindel on küttida vibuga kobrast, sest noole külge kinnitatud tamiil ei lase saagil kaotsi minna.

Igihaljas Ivo Linna jahimeeste kokkutulekul. Pärnumaa jahimehed lustisid taidluses täiega.

EJS-I TEGEVJUHT TÕNIS KORTS

Väikestele vihmahoogudele vaatamata oli kokkutulekul ilus ilm ja viimasel päeval lõõskas lausa päike. Sel aastal osales ligi 4500 inimest. Kokkutuleku moto oli aasta teema „Väärtusta jahisaaki!“. See läbis võistlusi ja muud tegevust ning väljendus ka auhindades.

Väärtusta jahisaaki!

Vibuküttide lähedal grillikojas korraldas näitliku kopratöötoa karusnahkadest tooteid valmistava Leedu firma Carolinakmit esindaja Saulius Kmitas. Ta näitas õigeid töövõtteid, kuidas kobrast nahastada, puhastada, nahka soolata ja säilitada. Hästi töödeldud kopranahk on väga ilus, vastupidav ja kvaliteetne, lausa patt oleks sellist materjali mitte kasutada.

Eks ole ka EJS-i selle aasta teema „Väärtusta jahisaaki!“, et kõik, mida metsast kütime, saaks ka tervenisti tarvitatud.

Töötoa teises pooles tutvustas Saulius Kmitas nende firmas karusnahkadest (kobras, hunt, rebane, kährik jt) nii meestele kui ka naistele valmistatud veste, mütse, kindaid jm. Grillikoda oli huvilistest tulvil. Üritust juhtinud Andres Lillemäe sai mehelt lubaduse, et too tuleb sügisel EJS-i tegema karusnahkade kasutamise pikemat koolitust ja korraldab Eestis ka karusnahkade kokkuostu.

Väärtusta jahisaaki! Leedulane Saulius Kmitas (keskel) näitas huvilistele, kuidas kasutada karusnahku.

Keskpäevatund juhatusega

Laupäeva lõunaks kutsus EJS-i juhatus jahimehed peatelki aru pidama. Räägiti tõsistel teemadel, sest aeg surub peale, et jahimaade kasutusõiguse lepingud saaksid õigel ajal sõlmitud.

Priit Vahtramäe peatus pikemalt põdrapopulatsiooni seisundil ja küttimiskvootidel. Jahimeestel on peal metsaomanike surve küttida rohkem põtru, seetõttu on väga oluline, et iga selts teaks võimalikult täpselt, kui suur on põtrade arvukus nende jahipiirkonnas. „Me peame küttimist tagasi tõmbama

Kutsemitmevõistlus. Hiidlased meenutavad vanu aegu, kuidas käis telgi püstitamine. Laskmise finaal on alanud.

ja küttima struktuurselt,“ kordas Vahtramäe varem mitu korda välja öeldud mõtet. „Tuleb säilitada seegi, mis meil on. Katsume jääda 4000–4500 põdra küttimise vahemikku.“

Kutsemitmevõistlus

Kutsemitmevõistluses pandi proovile jahimeeste teadmised, oskused ja meeskonnavaim. Peakohtunik Peeter Hussar oli nuputanud ümber järve kulgeva võistlusraja: tuli püstitada vanaaegne telk, tunda ära mõned koljud ja linnutiivad, hinnata sokusarvede kaalu, mõõta silmaga üle järve oleva kopra kaugust, siduda paar jahimeestele

Kõik on kontrolli all. Järvamaa võistkond kutsemitmevõistlusel. Vasakult Asko Osula, Kaido Kattai, Tanel Vaks, Jaanus Pikas.

Juhtide võistlus pakkus pinget ja draamat algusest lõpuni.

Meie hirvepeibutajate edukas esinemine kahel viimasel EM-il on tublisti suurendanud publiku huvi ulukite peibutamise vastu.

vajalikku sõlme ning kõndida üle purde.

Kõige tugevamat meeskonnavaimu ilmutas Saarte jahimeeste selts, neile järgnesid Valgamaa ja Ida-Viru jahimehed.

Põdrapeibutamine ja põdravedu

Meie hirvepeibutajate edukas esinemine kahel viimasel EM-il on tublisti suurendanud publiku huvi ulukite peibutamise vastu. Kokkutuleku võistlusala oli põdrapeibutamine. Võistlejad pidid esitama noorema ja vanema põdrapulli ning põdralehma häält jooksuajal, lisaks etendama peibutaja käitumist peibutamisel. Osalejaid oli 17. Parima tulemuse said Mait Mägi individuaalvõistlejana ja Vääna jahimees Raido Raud. Lisavoorus kuulutati võitjaks Raido Raud, kellele oli see suur üllatus.

Raido on küll tegelenud põdrapeibutamisega viimased viis aastat, kuid üksnes enda huvist. „Hakkasin ise otsima ja uurima, vaatasin videoid ja siis käisin metsas ning proovisin. Aga võistlustel olen küll elus esimest korda. Mõtlesin lihtsalt, et peaks kokkutulekul osalema, sest võib-olla oma seltsist oskan tõesti kõige paremini peibutada. Metsas olles on mitu korda õnnestunud peibutada põder väga lähedale ja olen neid hetki ise ka filminud. Peibutamisel on vaja eelkõige matkimisoskust, peab jätma meelde, milline hääl on. Peibutamises on ju nii palju nüansse, mida kõike peab arvestama. Võit tuli mulle üllatusena, vaatasin, et siin on profid koos, ei arvanud tõesti, et mul nii hästi läheb.“

Kui põder kütitud, siis tuleb see metsast välja vedada. Kuus kuueliikmelist võistkonda julges panna oma võimed proovile, et „põder“ aja peale välja sikutada. Põdraks oli aga vana nõukogude aegne raudruun GAZ-66. Kui Puhja mehed alustuseks 31 sekundiga vägeva aja teistele ette panid, tundus

Põlvamaa jahimehed on kõige tugevamad põdravedajad.

EJS-i suveniirimeister Rimon kokkutulekul.

kõrvaltvaatajale, et seda on üsna võimatu üle lüüa. Nii ei arvanud aga järgnevad võistkonnad. Põlva jõujahimehed said hakkama poole kiiremini: aeg 14,94, teise koha tõmbas välja Järvamaa (18,38) ja kolmanda Kehtna (20,37).

Hea teada, kus kandis tugevamad põdravedajad elavad, põdrajahihooajal võib naabritel neid abiks vaja minna.

Kes võidab?

Pühapäevahommikuse juhtide võistluse oli ette valmistanud peakohtunik Urmo Sitsi. Kaks aerutajat istusid koos oma klubi juhiga kanuusse, ees valguskindlad prillid. Juhil puudus omakorda aer, tema pidi suunama oma pimedad jahimehed õigele kursile, kes üritasid siis aerutada ümber kahe poi.

Võimalus pöörata üldvõit enda kasuks oli koguni mitmel võistkonnal, see lisas võistlusele kõvasti pinget ja dramaatikat. Küllap suurim ebaõnn tabas üldvõidule väga lähedal olnud Ida-Viru jahimehi, kelle kanuu veidi enne finišit põhja vajus ja mehed ületasid lõpujoone ujudes.

Lisaks sellel lõi võistlus lõpuprotokolli sedavõrd segi, et enne autasustamistseremooniat rahvale head meeleolu looma tulnud Jarek Kasar veetis laval märksa kauem aega, kui oli kavas, sest kohtunikud arvutasid pingsalt punkte. Rahval polnud selle vastu vähimatki, Kasari vaimukas huumor, lõikav iroonia ja nauditav muusika sobis suurepäraselt kokkutuleku viimase päeva hilishommikusse. Lastealal jätkus tegevust kogu perele.

Saarlaste võidurõõm: nemad on parimad kutsemeistrid!

Viktoriin toob alati kohale täismaja. Kokkutuleku peakorraldaja Kuusk OÜ tiim: Indrek Sander, Aivar Kuusk, Kristin Kurtna.

Tartu jahindusklubi – kokkutuleku võitja!

Sedapuhku oli üldvõitja ja esikolmiku väljaselgitamine nõnda tasavägine, et esialgsed tulemused vaadati pärast kokkutuleku lõpetamist veel kord üle. See muutis ka üldjärjestust.

Üks oli aga selge juba autasustamisel: 40. jahimeeste kokkutuleku üldvõitja oli Tartu jahindusklubi, kes sai kokkutuleku peasponsorilt Linnamäe Lihatööstuselt auhinnaks haagiskäru koos

KALLE KASK KIIRABIBRIGAADIST ENNETAJA.EE

Kokkutulekupäevad möödusid suurepäraselt, arvestades seltskonna suurust. Kokkuvõttes võib öelda, et suhteliselt suur rahu ja vaikus, mis siin oli, on minu jaoks täielik müstika. Olin enam kui kindel, et öösel hakkavad ikka väikesed aktsioonid, aga seda peaaegu polnud.

Päev läbi oli muidugi tegemist: plaastrid, peavalu, kõhuvalud, aga midagi sellist, mis oleks pannud tõsiselt muretsema, õnneks ei olnud. Inimeste arvu silmas pidades tõesti ainult kiidusõnad: osati väga hästi käituda. Olin halvemaks valmis, selleks oli meil kohal ka kaks autot, pidime arvestama, et vahemaa lähima tugipunktiga Türil oli paarikümmend kilomeetrit.

Olime jahimeeste kokkutulekul esimest korda. Hommikuti andis meile tööd inimeste vastutustundlik käitumine ehk alkomeetri kasutamine. Meil oli ka väike korjanduskarp, et saadud raha annetada organisatsioonile, kes tegeleb metsloomade kaitse ja hoidmisega.

Jahimeestelt kiirabibrigaadi Ennetaja.ee korjanduskarpi kokkutulekul kogutud 467,60 eurot andis EJS-i esindus 14. juulil üle MTÜ-le Aasta Loom.

„Täname südamest kõiki jahimehi, kes kokkutulekul heategevuseks raha andsid. Tulu läheb igati asja ette varsti algava ja koos lätlastega korraldatava karuaasta fotovõistluse korralduse kulude katmiseks,“ selgitas MTÜ Aasta Loom eestvedaja Helen Arusoo.

Kiirabibrigaad Ennetaja.ee kogus jahimeeste kokkutulekul alkomeetrisse puhumise eest heategevuseks raha. Nende soov ja tingimus oli, et annetatud raha antakse üle organisatsioonile, kes tegeleb metsloomade kaitse ja hoidmisega. Vääna jahimehed tunnevad rõõmu, et nende seltsis on kõige parem põdrapeibutaja Raido Raud (paremalt neljas).

Kokkutuleku üldvõitja Tartu jahindusklubi Linnamäe Lihatööstuse peaauhinnaga.

Lootuses ja usus paremasse maailma. Kohtumiseni järgmisel kokkutulekul!

suurulukiväljaveo kelguga. Teisele kohale tõusis pärast punktitabeli korrigeerimist Kehtna jahindusklubi ja kolmanda koha sai Saarte jahimeeste selts. Mõlemale auhinnaks Rannarootsi välja pandud haagiskäru. Esikolmikust langes välja Ida-Viru jahimeeste selts (auhinnaks kinkekaardid Olerexilt), kes ihkab kindlasti aasta pärast võtta koduseinte toetusel revanši.

Lootuses ja usus paremasse maailma toimub Eesti jahimeeste 41. kokkutulek järgmisel suvel Ida-Virumaal.

Kokkutulekut aitasid korraldada peasponsor Linnamäe Lihatööstus, sponsorid Rannarootsi, Olerex, Viru Valge, A le Coq, Jägermeister, toetajad Saare Uluk, Anome, Veikand, Vipis, Maitseained.ee, Otolux, Adavere Meat, Schotter, Jaanikese Jahindus, Premia ja Toyota.

Suur tänu kõigile toetajatele, kohtunikele ja korraldajatele!