Jahiveteranid tutvusid jahimajadega

- JAHIKODA KORDA Jahiveteranid

tutvusid jahimajadega

Eesti Jahimeeste Selts on esitanud üleskutse siduda jahiaasta teemaga „Jahikoda korda!“. Eesmärk on anda hoogu jahimajade korrastamisele ja uute ehitamisele. Saaremaal käib vilgas tegevus.

TEKST TOIVO VAIK, Saarte jahimeeste selts FOTOD IRINA MÄGI, IVE KUNINGAS

Sellest annavad aimu üksteise järel kerkivad jahimajad, kus nüüdisaegsed ruumid ja seadmed kütitud ulukite esmatöötlemiseks, lihakehade jahutamiseks ja mõne lihtsama toote valmistamiseks enda tarbeks. Jahimajad on ka väga vajalikud kohaliku seltsielu hoogustamiseks ja peale jahipidamise ka muude ürituste korraldamiseks.

Kalamaja hoovis oli 4. augusti hommikul näha kogunemas hallipäiseid mehi. Traditsioonilisel üritusel said kokku jahimehed, kelle jahitunnistus näitab vanust vähemalt 70. Jahiveteranide kaheksandal kokkutulekul tehti ringsõit Saaremaa jahiseltsi viies majas ja vaadati, kuidas kolleegid oma elu korraldavad. Seltsi tegevjuht Ive Kuningas rääkis, et jahiveteranide üritus on pikaajaline traditsioon ja osalejatest puudu ei tule. Ka sel päeval oli kokku tulnuid üle 40 ja rõõmsaid tervitusi kajas kõikjal. Tegevjuhi sõnul on neid üritusi püütud korraldada alati erinevalt: olgu istumine seltsi maja saalis pidulauas, jahitrofeede näituse külastamine, päev mälumänguga ja võistlusega lasketiirus vms.

Päev algas ühispildi tegemisega ja seejärel tervitas kohaletulnuid Saarte jahimeeste seltsi esimees (omade keelepruugis pealik) Kaido Kaasik. Pealik rääkis kõigest positiivsest, mida jahimajade rajamine jahipidamisele juurde annab ja kiitis tublisid seltse, kes on jahimajade ehitamisega lõpule jõudnud ning saavad olla hooandjaks nendele, kellel esialgu veel plaanid pooleli. Veel soovis ta kõigile eakatele meestele jõudu ja tervist ning siis oli juba aega istuda parklas ootavasse bussi.

Aste

Seni, kuni kestis sõit Aste jahimajja, jõudis siniselge taevas ennast muuta väga karvaseks ja ajal, kui maja üle vaadati, tuli taevast alla üsna soliidne vihmapadu, mis kogu ümbruse üle ujutas.

Maja saamislugu tutvustasid külalistele Aste jahimeeste pealik Meelis Kaare ja Madis Sink. Uhke ja veel

Veteranid Saarte jahimeeste seltsi maja ees.

Võhma jahiseltsi maja.

värske värvilõhnaline maja mahutas kolhoosi ajal rohujahuveski tehnilisi seadmeid ja süsteemi tööshoidmise ruume. Ümberehitus võttis aega neli aastat, ehitustööd tehti 85 protsendi ulatuses oma meeste jõu ja seltsi rahaga. Aste jahimeeste hulgas on palju ehitajaid, ehitusfirmasid kasutati minimaalselt eritööde tegemiseks.

Maja ulukitöötlemise poole peal on kogu tehnika viimase sõna järgi: elektrilised telfrid, metallkattega siseseinad, roostevabast terasest töölauad, rümpade tükeldamise lintsaag. Niinimetatud puhtam pool koosneb uhkest kaminasaalist, mille kõrval kööginurk puupliidiga. Nüüdisaegne sanitaarsõlm, maja hoiab talvel soojana õhksoojuspump. Rajamist ootab jahutuskamber. Kogu kompleks jättis hea mulje, oli näha, et kõik oli väga põhjalikult läbi mõeldud.

Küdema

Järgmine vastuvõtja oli Saare EPT jahiselts Küdema külas. Seda seltskonda juhib Mati Kirs, tuntud kui Saaremaa „huntide hirm“, kes korraldas omal ajal kogu maakonnas plahvatuslikult suurenenud hundiarvukuse allatõmbamist. Edukalt muidugi! Mati ise on paras sõnaseadja, seetõttu saatis päeva mõnus aasimine ja naer. Kui kogu seal kuuldu tuleks kirja panna, siis peaks Küdema meeste tegemistest eraldi loo kirjutama.

Vaadates nende majapidamist, mis koosneb jahimajast, saunast, maakeldrist ning grillimisvõimalustest ja lõkkeplatsist, tekkis tahes-tahtmata tunne, et BLASER R8 ULTIMATE SILENCE HIND AL. 5108€ BLASER R8 SUCCESS SILENCE HIND AL. 5980€

Tallinnas

Mustamäe tee 18 tel 655 0295

Tartus

Raatuse 20 tel 745 1136

kogu kompleks on äraütlemata mõnus lõõgastumis- ja ajaviitmiskoht pärast tõsist jahipäeva. Asub see kõik vanal talukohal, mille koosseisu kuulub ka paar hektarit metsa. Mati sõnul sai selts sellele kümmekond aastat tagasi „küüned taha“, sest koht oli müügis. Jahimaja on ehitatud vanasse talulauta, kuid näha on ka pooleliolev töö ulukitöötlemise ruumi täiendamiseks. Töö tehakse meeste enda jõu ja vahenditega. Mati sõnul on tunne, et see värk ei saagi kunagi valmis, sest alati leidub midagi, mida saab paremaks teha.

Võhma

Juba oldi ootel Võhma jahiseltsi majas. Kui kohale jõudsime, seisid uksel Toivo Lõhmus ja Heimar Põld. Maja asub unikaalses kohas, otse Võhma poe kõrval. Toivo sõnul toimib seal mingi ulmelist laadi automaatika. Millest see tuleb, ei tea keegi. Iga kord, kui jahilt tullakse, lülituvad sisse poe valgustid ja uks läheb nagu iseenesest lahti. Ilmselgelt on tegemist mingi kohaliku sümbioosiga, mida teadlastel tasuks uurida. Tore huumor kohtumise alguseks! Toivo Lõhmus tervitas kohaletulnud jahimehi, kellest väga paljud on ka tema isiklikud tuttavad.

Maja on ehitatud 1925. aastal koorejaamaks. Maja ajalugu on ilusasti talletatud brošüüri, mille koostaja on Arvi Truu. Huvilistel tasub sellega kindlasti tutvust teha. Jahimeeste käsutusse sai maja aastal 2008, kui see vallalt ära osteti. Siis algas suur töö. Kompleks on võimas, peamajas on ulukite töötlemise ruum, väga maitsekalt kujundatud kaminasaal, köök, saun ja olmeruumid. Kaminasaalist viib keerdtrepp pööningukorrusele, kus on magamiskohad kümnele ööbijale. Kõrvalhoones on ruum vajaliku kraami paigutamiseks ja suur jahutuskamber. Õue sissesõiduteed kaunistab ilus maakividest aed. Kogu kompleksi kordategemiseks on panustanud selts oma vahendeid ja saadud on ka pisut toetust erinevatest projektidest.

Metsküla

Taas istus seltskond bussi, sest Metskülas praeti juba maksa. Panni ääres tervitas külalisi seltsi esimees Arli Toompuu, köögilaua taga askeldas Riho Nook. Meeldivat aroomi levis kogu ümbruses. Tuliuus ehitis tundus nii steriilne, et enne sisenemist tekkis tahtmine jalatsid ära võtta.

Koht, kus jahimaja asub, oli endine heinakuuri ala. Umbes 15 aastat tagasi põles kuur maha ja nii saigi jahiselts viis aastat tagasi selle maa koos kunagise kuuri jäänukiga ning töö algas. Toompuu sõnul tegid nemad tagurpidi maja, kui vaadata mujale, kus esikohal on korralik kooskäimise koht ja alles siis kusagil ka nurgake naha võtmiseks. Nemad seadsid endale eesmärgi teha esmaklassiline ulukite töötlemise maja koos vajamineva tehnika ja jahutuskambriga ning selle juurde väike nurgake koosistumiseks. Muljetavaldav uusehitis, seda nentisid kõik.

Leisi

Edasi viis tuur meid Leisi jahiseltsi majja. Teel saime teada, et maja Parasmetsa külas on kasutusel juba ammu. Bussiaknast oli näha, et tegemist pole ainult jahimaja, vaid ka kogu ümbruskonna tarbeks rajatud ühistegevuse kohaga. Sellest andsid aimu võrkpalliplats maja taga, mitut sorti kiiged ja laste mänguväljak koos atraktsioonidega. Nende kõrval grilliala ja suur lõkkeplats.

Külalisi olid vastu võtmas Madis Mägi, Aasar Muul ja Tanel Kreitsmann, kes majapidamist tutvustasid. Saime teada, et maja on ehitatud ei-tea-millal. Juba nii ammu, et keegi ei mäleta isegi, milleks see ehitati. Väljast on aga näha ilus maakivist välissein, mis annab aimu, et ilmselt on see pikki aastaid seisnud ainult müüridena. Kolhoosi ajal oli katusega osa kasutatud väetisekuurina. Jahimehed said maja endale veel Vene aja lõpus ja sellest ajast on seda ehitist pidevalt täiendatud ning uuendatud. Korralik töötlemisruum ja hubane saal koos kamina ja kööginurgaga tegid olemise väga koduseks.

Sellega oli päevakava täidetud. Nii nagu see Astes algas, nõnda lõppes üldiselt päikest täis olnud päev Leisi mail paraja vihmavalinguga, mis oli nii võimas, nagu oleks üks pilv ühekorraga maha prantsatanud.

Meeleolukas üritus läks korda ja sõidu ajal oli kuulda positiivseid muljeid bussi igast otsast. Kalamajas ootas iga osavõtjat ühisfoto. Seda aeg-ajalt vaadates on, mida meenutada. Veteranid ootavad juba põnevusega järgmist üritust.

Kohtumine Metsküla jahimeeste seltsis.