Vibujaht on tõhus ja eetiline

Soome jahimeeste liidu büroo juhataja Teemu Simenius vibuga kütitud valgesaba pampahirvedega.

VIBUJAHT

on tõhus ja eetiline

Soome vibujahi assotsiatsioon esitles valgesaba pampahirve vibujahi uurimuse (2019–2021) vahearuannet.

TEKST JA FOTO SOOME VIBUJAHI ASSOTSIATSIOON TÕLKIS RITA-ANETTE KOHAVA

Vibu on olnud Soomes läbi aegade jahipidamisvahend. Eelmise sajandini kahanes vibu kui jahipidamisvahendina roll, kuni selle legaliseerimiseni 1993. aastal (vibujaht ei ole Soomes kunagi keelatud olnud – tõlkija märkus).

Praegu on aga vibu ja noolte kasutamine Soome jahikultuuris tasapisi ning kindlalt hakanud taas suurenema. Kindlasti on üks põhjusi vibuga jahitavate ulukite nimekirja laiendamine. Pärast legaliseerimist 1993. aastal oli vibujaht lubatud vaid väikeulukijahiks. Sellest ajast on lisatud kütitavate ulukite nimekirja uusi liike. Aastal 2001 lisandusid metskits ja kobras, 2017 valgesaba pampahirv koos teiste suurte sõralistega (v.a põder).

Uuringu eesmärgid

Kuigi vibujahil on kindel ja pikaajaline roll nüüdisaegses suurulukijahis kogu maailmas, tõuseb ikka esile selle tõhusus ja eetilisus. Vibu ja noolte kasutajad ei kahtle selle jahimeetodi tõhususes. Ometi tuleb avalikus diskussioonis kindlate teaduslike tõenditega pidevalt tõestada selle jahiviisi tõhusust. Soome vibujahi assotsiatsioon otsustas vibujahi tõhusust ja eetilisust hakata uurima 2019. aastal.

Uuringu ajal koguti andmeid saja vibuga ja saja vintpüssiga kütitud valgesaba pampahirve kohta. Et piirata loomade käitumist mõjutavaid tegureid, kütiti vaid seisvaid või aeglaselt liikuvaid ulukeid, kes valdavalt mäletsesid või toitusid.

Andmeid kogusid jahimehed, kes täitsid ühesugused jahiolukorda kirjeldavad küsitluslehed. Andmed sisaldasid ka järgmisi detaile: kasutatud vibu tugevus, vintrelva kaliiber ja kasutatud vahendite kineetiline energia, kasutatud lõikurotste ja kuuli tüüp, laskekaugus, looma liikumisdistants laskekohast kuni langemiskohani, järelotsinguks

kulunud aeg, sisenemis- ja väljumishaava asukoht. Vereanalüüsid koguti kortisooli taseme määramiseks ja pH määrati 24 tundi pärast looma tabamist.

Uuringu eesmärk oli võrrelda vibu ja noolte tõhusust ning eetilisust heal tasemel ja kindlate standarditega jahirelva, vintraudse püssiga.

Proove aitas koguda Soome vibujahi assotsiatsioon, andmete analüüsi ja uuringuid juhtis veterinaar Mikaela Sauvala.

Vahekokkuvõtte tulemused

Uuringut alustati 2019. aasta lõpus planeerimise ja andmete kogumise metoodika väljatöötamisega ning värvati katserühm metoodika testimiseks. Esimesed andmed koguti 2020. aasta alguses.

Jahiperioodil 2020–2021 oli andmete kogumine edukas ja andmeid koguti 70 vibuga kütitud hirve kohta. Vibujahi kohta laekus andmeid päris hästi. Andmete kogumine püssijahimeestelt polnud nii edukas. Siiski koguti piisavalt andmeid, et teha rahuldav vahekokkuvõte kahe jahirelva võrdluses.

Vereproovide kogumist alustati 2020–2021. Samuti lisati uuringuga seotud osaliste soovil jahiolukordade filmimine. Ajavahemikul 2020–2021 filmiti arvukalt hea kvaliteediga jahivideoid.

ANDMEBAASI VÄLJAVÕTE

Vibuga kütitud 70 hirvest olid 10 täiskasvanud ja 60 talle.

LIIKUMISMAA PÄRAST LASKU

Vähem kui 50 meetrit Vähem kui 75 meetrit Üle 100 meetri 67,14% 85,71% 5,71%

LASU ASETUS

Sisenemine elutähtsatesse organitesse Väljumishaav elutähtsatest organitest 82,86%

85,71%

Mõlema kopsu tabamus 68,57% Ainult sisenemine või väljumine elutähtsatest organitest 20,0%

LASKEKAUGUSED

vähem kui 10 meetrit 11–15 meetrit 16–20 meetrit 21–25 meetrit 25–30 meetrit 30–35 meetrit

HAAVAMISPROTSENT

Kolm hirve ehk

5,71% 18,75% 47,14% 24,29% 2,86% 1,43%

4,29%

Võrdlus ja vahekokkuvõtte analüüs

Kuigi vintraudse püssi kohta ei saavutatud 2020–2021 andmete kogumisel seatud eesmärki, sai siiski teha võrdluse vahekokkuvõtte. Liikumismaa pärast tabamist (võrdluses vibu ja vintraudne püss) erines protsendi võrra. Kõik elutähtsatesse organitesse tabatud ulukid liikusid pärast tabamist keskmiselt vähem kui 50 meetrit. Erinevused tulenesid eelkõige selgroo tabamustest või tabamustest väljapool elutähtsaid organeid.

Eksimused heade, eetiliste lasuasetuste korral olid peamiselt põhjustatud kehvadest valgustingimustest või pikkadest laskmisdistantsidest.

Uuringu käigus dokumenteeritud valgesaba pampahirve haavamisprotsent ja liikumismaa pärast tabamist oli sarnane Taani metskitse vibujahi uurimustulemustega ajavahemikul 1999–2007 (https://european.org/ danish-evaluation), mis kinnitab mõlema uuringu tulemusi.

Järgnev tegevus

Sel hooajal täiendatakse andmebaasi, kogutakse puuduvad vereproovid ja pH-näidud ning võrdlusandmed vintpüssiga kütitud hirvedelt. Jahihooajal 2021–2022 on kavas koguda laiaulatusliku uuringuga andmeid kõigist valdkondadest, et tagada piisav andmebaas kõrgel tasemel teadustöö avaldamiseks ajavahemikul 2022–2023.