Ornitoloogide sada aastat

- RAAMAT Ornitoloogide sada aastat

Ornitoloogiaühing moodustati 1. mail 1921 Tartu ülikooli aulas, asutajate eesotsas olid legendaarne professor Johannes Piiper ja rektor Henrik Koppel.

KAS ON LINNUKESEL MURET? Pilte ja kilde linnuvaatlustest, Eesti ornitoloogiaühingu saja-aastasest tegevusest

• Tekste sõelus ja kirjutas Juhani Püttsepp • Ornitoloogina nõustas Margus Ots • Tartu, 2021 • 112 lk

Niisiis sai ornitoloogiaühing 1. mail sajaaastaseks. Selle uhke juubeli puhul andis ühing välja imeilusa albumi „Kas on linnukesel muret?“, mille koostas ning tekstid kirjutas looduse- ja kirjamees Juhani Püttsepp.

Album on tõesti ilus nagu laululind (kujundaja Indrek Kalamees), kuid veelgi köitvam on raamatu ülesehitus. Ühingute ja seltside pikaajalise tegevuse tähistamiseks antakse sageli välja albumeid või kogumikke, mis püüavad hõlmata võimalikult täielikult kõike, mida aastakümnete jooksul tehtud. Ühesõnaga, üritavad hõlmata hõlmamatut. Tulemuseks on sageli aga tüse teos, mida asjast huvitatutel raske ja igavgi lugeda, sest säärane raamat kubiseb faktidest, sündmustest, nimedest.

Juhani Püttsepp on leidnud suurepärase lahenduse. Ornitoloogiaühingu saja-aastases ajaloos on igale aastale pühendatud täpselt üks lehekülg. Igast aastast 1921–2020 on leitud üks fakt, sündmus või mälestuskild, mille ümber on kootud väike lugu koos mõne ajaloolise pildi või väljavõttega kirjast või välipäevikust. Raamatu servi palistavad aga Eesti ornitoloogide miniatuursed linnututvustused. Nii mahutab see väike album uskumatult palju, mahutabki terve sajandi! Ja mis kõige tähtsam: see album on tõesti huviga loetav, mitte ainult riiulikaunistus.

Raamat algab suure juubeli vääriliselt bioloogide seas elava ilusa legendiga, et just rahvusliku meelsusega ja emakeele edendajana tuntud Henrik Koppel öelnud õpetlikult Johannes Piiperile, kes astus esimesi samme loodusvaatluste teel: „See punarinna laul on kui kristallkuulide kukkumine marmortreppidel.“ Selle tabava võrdluse andnud Johannes Piiper edasi oma õpilastele, kes andnud seda omakorda edasi …

Ka jahindusajakirja lugeja leiab albumist palju huvitavat. Näiteks 1933. aasta räägib nurmkanast, kelle arvukus praegu kogu Euroopas katastroofiliselt väheneb. Tol aastal aga pakkus Eesti valitsus 24. veebruaril, vabariigi aastapäeva pidulikul vastuvõtul muu hulgas laane- ja põldpüüsid rohelise salatiga. „Tol ajajärgul sooviti rõhutada kodumaist menüüd, meie loodusande: metskitsekotlet, tedrehautis, metspardipraad.“ Need ajad on nüüdseks ringiga tagasi tulnud, kui puhas eestimaine toit on jälle väärtustatud ja au sees, sealhulgas väärtuslik ulukiliha.

Pildilt 1964. aastast vaatab vastu Tiit Randla, kelle raamatut „Eesti röövlinnud“ (1976) on pidanud meie kotkauurijad kotkaste kaitsmise ja arvukuse taastamise nurgakiviks. Tema tee kotkaste juurde algas aga just 1964. aastal Vihterpalus ja Nõva kandi metsades.

Kohe järgmisel aastal, 1965, ilmus Jaan Rannapi lasteraamat „Viimane Valgesulg“ – Eesti lastekirjanduse ajaloo üks paremaid looduslugusid, mis köitnud mitut lugejapõlvkonda ja äratanud nii mõneski poisis-tüdrukus tõsise huvi looduse ning eriti kotkaste vastu.

Lugedes 1971. aastat, on ehk huvitav avastada fakt, et tol ajal oli valgepõsk-lagle veel punase raamatu liik. Nüüd on kevad- ja sügisrände kõrgajal taevas ja põllud mõnikord valgepõsklagledest mustad.

Aasta 1989 aga on pühendatud metsisele, Eesti jahimeeste seltsi uhkele vapilinnule, keda juba aastakümneid ei kütita, kuid kelle mänguplatse kipub meil ikka vähemaks jääma.

Need on vaid üksikud killud isutekitamiseks, mõned aastad Eesti ornitoloogia pikast sajandist. Loodushuviline loeb raamatu huviga läbi kaanest kaaneni.

- ajalugu Varasemast jahindusest Läänemaal

Ulukite arvukus vähenes nii Eesti- kui ka Liivimaal 19. sajandi esimesel poolel kiiresti. Seepärast kavandas Balti aadel abinõusid ulukite kaitseks.

TEKST HEINO KASESALU FOTOD REPROD

Eestimaa kubermangus koostas ühe niisuguse ulukikaitse seltsi põhikirja projekti aktsiisiametnik dr med Karl von Wistinghausen. Paraku jäi põhikiri valitsuses kinnitamata ja selts asutamata. Uus katse tehti 1891. aastal, kui Tallinna advokaat Georg von Peetz koostas põhikirja projekti, mis 14. mail riigivarade ministeeriumis kinnitati. Seltsi asutamiskoosolek toimus 9. septembril Tallinnas. Eestimaa kubermangu ehk Põhja-Eesti jahimehi hakkas ühendama Eestimaa jahiharrastajate selts (Estländischer Verein von Liebhabern der Jagd), mille peamine ülesanne oli kaitsta ulukeid salaküttide ja röövloomade ning -lindude eest, arendada jahikultuuri ja laskeosavust ning jahikoerte kasvatamist.

Seltsi esimeheks valiti Georg von Peetz, kes jäi ametisse 16 aastaks. Pärast teda olid seltsi esimehed Saksa konsul Tallinnas Nikolai Koch ja parun Alexander Rosen. Suure osa seltsi liikmetest moodustasid Põhja-Eesti mõisaomanikud. Aastal 1891 oli asutajaliikmeid 104, kuid 1905 oli liikmeid juba ligi 500. Seltsi kuulus ka naisi, kes pidid jälgma, et jahikeelu ajal ei serveeritaks ulukilihast valmistatud roogasid ega kaubeldaks turul ulukilihaga.

Eestimaa jahiharrastajate seltsi kuulusid ka mõned Läänemaa mõisnikud. Palivere mõisnik Friedrich von Lueder oli asutajaliige. Tegevuse algusest olid liikmed veel Laiküla mõisnik Carl von Luther, Virtsu mõisnik Voldemar von Rennenkampff, Lihula mõisnik parun Alphons von Lueder, Piirsalu mõisnik Arthur von zur Mühlen. Mõni aasta hiljem lisandusid Vana-Vigala mõisnik Bernhard von Uexküll, Märjamaa mõisnik Paul von Scheel, Sinalepa mõisnik Otto von Kursell, Jädivere mõisnik Carl von Lilienfeld jt.

Hiiumaa (saksa k Dagö) kuulus sel ajal administratiivselt Eestimaa kubermangu Lääne maakonda. Juba algusest oli seltsi liikmete nimekirjas Suuremõisa omanik krahv Evald von Ungern-Sternberg. Aastal 1894 astusid liikmeks Kassari mõisnik parun Arthur von Stackelberg, Kassari paruniproua Mathilde Stackelberg ja Suuremõisa proua krahvinna Ada Ungern-Sternberg.

Eestimaa jahiharrastajate seltsi üldkoosolekul 8. aprillil 1893 otsustati, et selts hakkab maksma röövulukite hävitamise eest nn vaevapalka. Noore rebase hävitamise eest maksti tasu 50 kopikat, vana rebase eest üks rubla. Ilvese hävitamise eest oli tasu üks või kolm rubla. Koosolekul otsustati asutada igas kihelkonnas üks kuni kaks kohta, kus vaevapalk inimestele välja makstakse.

Saksa okupatsiooniväed lahkusid 1918. aasta lõpus Hiiumaalt ja võim läks Eesti ajutise valitsuse kätte.

Georg von Peetz.

Krahv Ewald von Ungern-Sternberg (noorem).

Kaitseliidu jahisalgad

Läänemaa kaitseliidu organisatsioon alustas tegevust 11. novembril 1918. Aprillist kuni oktoobrini 1919 oli Eesti Vabariigi kaitseliidu ülem Eduard Alver. Sel ajal hakati tegema ettevalmistusi kaitseliidu jahi- ja spordisalkade moodustamiseks. Tallinnas toimus 30. juunil 1919 maakondade kaitseliidu ülemate koosolek. Tehti ka ettepanek lubada kaitseliidu jahisalkadel riigi-

metsades jahti pidada tasuta. Sama aasta novembris saadeti maakondade organisatsioonidele „Kaitse liitude jahi salkade ajutine juhatuskiri“, mis oli kohalike jahisalkade moodustamise alus. Tallinnas oli 14. veebruaril 1920 kaitseliidu kütisalkade esindajate üleriigiline koosolek.

Haapsalus toimus 9. märtsil 1920 Läänemaa kaitseliidu kütisalga asutamiskoosolek, kus osales 34 isikut. Koosoleku juhataja Jüri Raudsepp tutvustas kütisalkade põhikirja ja jahiseaduse projekti, mille täiendamiseks tehti mitu ettepanekut: rakendada rangemaid abinõusid linnumunade korjajate vastu, võtta vastutusele metsas vabalt ümberhulkuvate koerte peremehed, tugevdada võitlust salaküttidega jm. Kütisalga esimeheks valiti Karl Raudsepp ja eestseisuse liikmeteks Arthur Tendal, Otto Reimann, Aleksander Avik ja Aleksander Martinson. Liikmemaksuks otsustati määrata 25 marka aastas, salga põhikirja väljatöötamine jäi eestseisuse hooleks.

Järgmisel kütisalga peakoosolekul 12. märtsil 1920 valiti komisjon kütisalga kodukorra väljatöötamiseks järgmises koosseisus: Ulrich Alkwist, Aleksander Feldmann, Hermann Sommerlatt, Kristof Tendel, Nikolai Karisson, Eduard Kopli, Gabriel Sinjakov, Arthur Messer.

Põhikirja järgi asus Läänemaa kaitseliidu jahisalk Haapsalus, tegevus ulatus aga üle kogu Läänemaa. Tegevuse eesmärkidena on nimetatud korralik jahipidamine seaduses lubatud ajal ja viisil; kasulike metsloomade ja lindude kaitsmine ning kasvatamine; kahjulike metsloomade ja röövlindude hävitamine; jahipidamise viiside parandamine; tõukoerte kasvatamine; salga liikmete tutvustamine igasuguste laske- ja jahiriistadega ning linnu- ja loomatõugudega ning märgilaskmise õpetamine.

Jahisalga asutajad olid Karl Raudsepp, Aleksander Avik, Redik Silts, Johannes Tomingas ja Aleksander Greenfeldt, kes esitasid 19. augustil 1920 põhikirja projekti registreerimiseks. Lääne maakonna kaitseliidu jahisalga põhikiri registreeriti 17. septembril 1920 TallinnaHaapsalu rahukogus ja kanti seltside ning ühingute registrisse nr 569 all.

Jahisalk hakkas aktiivselt tegutsema. Salgas oli 9. märtsil 1920. aastal 34 isikut, sama aasta 1. oktoobril oli juba 252.

Eesmärgid olid korralik jahipidamine seaduses lubatud ajal ja viisil; kasulike metsloomade ja lindude kaitsmine; kahjulike metsloomade ja röövlindude hävitamine jne.

Kajastused ajakirjanduses

Ajakirjas Eesti Kütt 1922 nr 4 ilmus artikkel Läänemaa kütisalga peakoosolekust 12. märtsil 1922. Sama aasta eelarve võeti vastu 48 000 marga suuruses. Arutati muuseumi asutamise ja jahiloomade kaitse küsimusi. Tehti ettepanek, et kevadine jaht jääpardile ja hanele keelataks. Juhatusse valiti härrad Raudsepp, Laane, Tendal, Avik, Karrisson

Parim rajakaamera on see, mis töötab! Parim rajakaamera on see, mis töötab!

Rajakaamera Willfine 4.0CG Rajakaamera Willfine 4.0CG a al. l. 19199 9€ €

Eestikeelne menüü! Saada endale pilt või video 2 antenni tagab tugeva levi Eestikeelne menüü! Saada endale pilt või video 2 antenni tagab tugeva levi

Kiire tarne Kogu kaup kohapeal olemas Rohkem infot meie veebilehel www.rajakaameramüük.ee Kiire tarne Kogu kaup kohapeal olemas Rohkem infot meie veebilehel www.rajakaameramüük.ee

ja Reimann. Läänemaa kütisalgal olid üüritud ruumid küttide koduks.

Eesti riigiarhiivi (ERA. 504. 1. 116) andmeil oli 13. juulil 1923 Läänemaa kaitseliidu kütisalgal üheksa osakonda kokku 800 liikmega. Salga esimees oli siis Haapsalu jaoskonna politseiülem Wildmaus. Esimesel poolaastal hävitasid salga liikmed 199 varest, 20 harakat, 12 kulli, 9 rebast. Klaperjahti ei tehtud.

Salk tegutses 1925. aastast Lääne maakonna kütisalga nime all. Edaspidi hakati kasutama nimetust jahisalk. Liikmemaks 100 marka aastas otsustati jätta endiseks. Röövlindude hävitamiseks otsustati määrata 600 marka ja jahimaade rentimiseks 18 000 marka. Salga esimees oli Ernst Evald, kes jäi sellesse ametisse paljudeks aastateks. Jahisalga peakoosolekul 10. märtsil 1929 otsustati määrata liikmemaksuks kolm krooni ja sisseastumismaksuks kaks krooni. Salga iga liige oli kohustatud tooma 15 paari varesejalgu aastas.

Ajalehes Kaja ilmus 27. juulil 1929 lühike artikkel „Faasanikasvatus Haapsalu lähedale“, kus kirjutati, et Läänemaa jahisalk kavatseb Paralepa metsa asutada faasanikasvanduse. Linde taheti tuua Tallinna jahimeeste seltsi faasanikasvandusest Väänas. Faasanikasvandus aga otsustati 1933. aastal likvideerida ja ülejäänud linnud metsa lahti lasta.

Ajalehes Lääne Elu ilmus 2. novembril 1934 kirjutis „Üks jahimees läks metsa …“, milles kirjeldatakse Läänemaa jahisalga tegevust. Reporteri vestluskaaslane oli Haapsalu kauaaegne jahimees Julius Rull. Jahisalgas oli ligikaudu sada liiget eri ühiskonnakihtidest. Koos Tallinna jahimeeste seltsiga oli jahipidamiseks renditud Matsalu laht, samuti Einby, Voosi ja Österby külade metsad, osa Tahukülast ning Haapsalu linna mets. Harilik jahiloom oli jänes. Kütiti veel hanesid, laglesid ja parte. Jahisalk maksis varesejalgade paarist viis senti, haraka omadest kümme senti ja kulli jalgadest 15 senti. Haapsalu osavamad kütid olid kaupmees Evald, dr Renteln, dr Sööt ja kellasepp Tendal. Doktor Reinteln laskis ühe kuuliga kaks hane. Julius Rull ise laskis kunagi poole tunni jooksul 18 hane. Tema arvates oli jahisport kallis lõbu. Aasta varem läinud tal iga tedrekukk maksma keskmiselt 170 senti, iga jänes 280 senti. Seejuures olid arvestatud ainult reisi- ja laskemoona kulud.

Ajalehes Hiiu Teataja 10. novembril 1936 ilmunud artiklis oli samuti juttu Läänemaa jahisalga tegevusest. Salgal oli renditud 4322 ha jahimaid, sellest Noarootsis 3100 ha. Matsalu lahe kaitse olevat märgatavalt paranenud. Ametis oli mitu palgalist valvurit, kes hoidsid lahel silma peal. Varem olevat olnud suur pahe see, ümbruskonna elanikud korjasid massiliselt linnumune, nüüd oli see peaaegu likvideeritud. Pardijaht Matsalu lahel olevat üks huvitavamaid, kuid ka raskemaid jahte. Iga mees ei saavat sellega üldse hakkama. Roostikus tuli liikuda pikas kitsas lootsikus, mida tõugati pika mõlaga. Lootsik liikus nõksukaupa ja püsti seisval jahimehel on tegemist tasakaalu hoidmisega. Enamik jahisalga liikmetest olid Läänemaalt, kuid ka Tallinnast oli mitu kütti. Viimastest võiks nimetada ärimeest ja poliitikut Joakim Puhki, dr Hunniust, dr Oldekoppi, kaubamaja omanikku Reintamme jt. Läänemaa jahimeestel oli teatud määral „töötakistus“. Jänes magas niiske ja sompus ilmaga kuskil põõsas. Külma tulekul oli oodata ajujahti jänestele ja rebastele.

Ajaleht Lääne Elu kirjutas 2. märtsil 1937 Läänemaa jahisalga pühapäevasest jahiretkest Einbysse, millest võttis osa 11 kütti. Tabati 18 jänest, kusjuures kõige edukam oli hr Vassiljev, kes laskis neli looma.

Haapsalu jahiühing likvideeriti 1940. aasta detsembris. Vallasvara, sularaha ja pangas olev raha kohustati üle andma Haapsalu rahvamajale.

Bernhard von Uexküll.

Ernst Ilme oli Vormsi jahisalga asutajaliige.

Iseseisvad seltsid

Läänemaal hakati 1920. aastate keskel asutama iseseisvaid jahiseltse. TallinnaHaapsalu rahukogu registreeris Lihula jahimeeste seltsi 16. veebruaril 1924. Asutajad olid Johannes Kiindok, Aleksander Trumann ja Jüri Mõttus. Juhatus asus Lihula alevis, seltsi tegevus ulatus üle Läänemaa. Selts tegutses hulk aastaid edukalt. Seltsile oli jahipidamiseks renditud ka osa Matsalu lahest.

Lääne maakonna kaitseliidu kütisalga Kärdla osakond pidas oma koosolekut 2. aprillil 1925. Seal otsustati kütisalga tegevus Kärdlas ja üldse Hiiu saarel lõpetada. Asutati uus, Hiiu-Kärdla jahisalk. Endise Kärdla osakonna varandus, raha ja raamatud anti üle uuele salgale. Rahukogu registreeris salga 5. septembril 1925. Asutajad olid Aleksander Feldmann, Priidu Spriit ja Aleksander Kamm. Salga tegevuspiirkond oli Hiiu saar.

Märjamaa jahiselts registreeriti 12. septembril 1925. Asutajad olid Hugo Bader, Arnold Grünberg ja Alfred Grünberg. Juhatus asus Märjamaal, tegevuspiirkond oli Lääne maa-

kond, liikmemaks 25 marka aastas. Alates 1936. aasta augustist oli seltsil Läänemaal Haimre vallas oma majavaldus Küttide Kodu. Jahiseltsi likvideerimisel 15. detsembril 1940 kohustati see üle andma Märjamaa rahvamajale.

Tallinna-Haapsalu rahukogu registreeris 21. mail 1926 Lähtru jahiseltsi. Asutajad olid Johannes Reihart, Aleksander Randes ja Viktor Arder. Juhatus asus Läänemaal Lähtru vallas, tegevuspiirkond ulatus üle Läänemaa. Selts tegutses edukalt, likvideeriti 15. detsembril 1940. Seltsi kassas olev sularaha kohustati üle andma Lähtru rahvamajale.

Eesti riigiarhiivis (ERA. 14.10.711) on andmed, et 18. detsembril 1929 esitasid Hiiumaa mehed Villem Rõõmus, Julius Peet ja Nikolai Kurisman sise- ja kohtuministeeriumile Hiiumaa jahiseltsi registreerimise põhikirja projekti. Ministeerium otsustas registreerimisavalduse tagasi lükata, viidates puudustele põhikirja tekstis.

Mihkel Schmuul, Manivald Günther ja August Tollkauer esitasid 30. novembril 1932 sise- ja kohtuministeeriumile Asuküla jahisalga registreerimise avalduse. Juhatus asus Läänemaal Asuküla vallas, salga tegevuspiirkond oli kogu Eesti Vabariik. Asuküla jahisalk registreeriti 31. detsembril 1932.

Aleksander Oopkaup, Andres Nyman ja Ernst Ilme esitasid 12. juunil 1934 siseministeeriumile Vormsi jahisalga registreerimise avalduse. Juhatus asus Vormsi vallas, salga tegevuspiirkond oli laiemalt Eesti Vabariik. Salga liikmeteks võisid olla kõik Eesti Vabariigi kodanikud ja välismaalased, kes olid Joakim Puhk oli Läänemaa jahisalga aktiivne liige.

Heino Schröder oli Kuressaare piirkonnakomissar 1941‒1944.

Eestis vähemalt ühe aasta vahetpidamata elanud. Maa- või veekogude omanikud, kes andsid oma maa või vee salgale jahipidamiseks kasutada, arvati jahisalga toetajaliikmeteks neile ettenähtud maksuta. Siseministeerium registreeris Vormsi jahisalga 17. juulil 1934. Vormsi jahisalk likvideeriti 27. novembril 1940. Salga arvel olev sularaha kohustati üle andma Vormsi rahvamajale.

Aleksander Mänd, August Ratassepp ja Joosep Tustit esitasid 2. oktoobril 1934 avalduse Virtsu jahimeeste ringi registreerimiseks. Ring asus Virtsus, tegevuspiirkonnaks Eesti Vabariik. Siseministeerium registreeris põhikirja 17. oktoobril 1934.

Siseministeeriumile esitati 24. mail 1940 Vaimõisa jahiseltsi Ambo registreerimise avaldus. Asutajad olid Jüri Leirost, Oskar Kangur, Peeter Kurvet, Albert Aviste, Ain Aviste, Osvald Ellermaa ja Augustin Havi. Juhatus asus Märjamaa vallas Vaimõisas, tegevuspiirkond oli Eesti Vabariik. Selts registreeriti 11. juunil 1940 ja sama aasta 15. detsembril see likvideeriti.

Okupatsioon ja sõda

Punavägi marssis Eestisse 17. juunil 1940 ja samal päeval andis kaitseliidu ülem korralduse kaitseliitlastelt relvad kokku korjata. Vabariigi presidendi seadlus kaitseliidu likvideerimise kohta ilmus 27. juunil 1940. Ajaleht Meie Maa kirjutas 20. septembril 1940, et hiljemalt 30. septembriks tuli miilitsasse ära anda igasugused jahirelvad ja laskemoon.

Teise maailmasõja ajal tulid Eesti jahikorraldusse märgatavad muudatused. Riias ilmus 18. oktoobril 1941 Ida-alade riigikomissari Hinrich Lohse

— 2

edenemise tingimisi ning annab selleks kuukirja wälja, õpib ise kodumaa loodust, loomi ja lindusi tundma ja astub selles asjas wastawate teaduslikkude ja eriasutustega ja kohaste õpetatud seltsidega ühendusesse, asutab oma tegewusele wastawaid raamatukogusid, muuseumi, linnu ja looma aedu, korraldab liikmete jaoks igasuguseid spordi harjutusi, annab nende jaoks sunduslikka määrusid jahipidamise ja muis asjus ning toetab walitsuse wõimusi loomariigi kaitsmise alal.

Märkus: I, Jahipidamise kohta töötakse kindlaid määruseid wälja, mis peakoosolekul kinnitatakse. Jahipidamise asja ajawad peakoosolekul walitud jahikorraldajad, kes salga juhatuse walwe all töötawad.

Märkus: II. Kui Salga poolt asutatud hoiu ja kaswatuse kohtades loomade ja lindude arw teatud määrani tõuseb, paneb Salk seal erakorralised jahfkäigud toime. Niisama wõib erakorralisi jahipidamisi kahjulikkude loomade peale toime panna. Walitsuse ja kohalikkude elanikkude

ettepaneku],

§ 4.

IV. Salga õigused.

Läänemaakonna Kaitse Liidu Jahi Saigal on juridilise isiku õigused. Ta wõib liikuwad ja l:ikumata warandust omandada, wõerandada ja pantida, lepinguid teha, kohustusi oma peale wõtta, kohtus nõuda ja kbsta, teenijaid palgata, oma tegewuse alal auhindas! anda rahaga asjadega, kuldhõbe ning brqnks aurahadega, mis kinnitatud kuju järel walmistatud ja kiidukirjadega ning tunnistustega; las

määrus jahipidamise kohta nn Ostlandis. Eestis pandi 15. detsembril 1941 kehtima Saksa riigi jahiseadus. Kõrgeimaks jahindusvõimuks Eestis oli kindralkomissar SA-Obergrupenführer Karl Sigismund Litzmann. Temale alluvad jahindusvõimud olid seitse piirkonnakomissari (sks Gebietskommissar). Kuressaare piirkonna komissariks (hõlmas Saaremaa ja Läänemaa) oli SA-Obersturmführer Heino Schröder.

Eestis olid siis jahiõiguslikud Saksa aastajahitunnistuse omanikud, Ostlandi aastajahitunnistuse omanikud, päeva-jahitunnistuse omanikud ja sõjaväelise jahitunnistuse omanikud. Jahitunnistusi andis välja piirkonnakomissar. Karusid, ilveseid, põtru ja hirvesid võis küttida ainult riigikomissari loal. Ulukid olid jagatud suur- ja väikeulukiteks. Esimeste hulka kuulusid põder, hirv, metssiga, karu ja metsis. Kõik ülejäänud olid väikeulukid. Päeva-jahitunnistusega võis jahti pidada väikeulukitele, välja arvatud metskits. Jahijärelevalvet tegid metsaametnikud, politsei- ja julgeolekuametnikud.

Alates 1942. aastast oli Eestis jälle võimalik moodustada jahipiirkondi. Esialgu sai neid moodustada ainult eramaadest ja -veekogudest. Eesti Vabariigi 1934. aasta jahiseaduse § 12 järgi oli jahipiirkonna minimaalne suurus 150 ha, nüüd nõuti aga minimaalseks suuruseks 500 ha ja maksimaalseks suuruseks 2000 ha. Nimetatud suurusest väiksema või suurema jahipiirkonna võis moodustada ainult erandjuhul.

Jahipiirkonna moodustaja esitas kohalikule metsaülemale sooviavalduse, kus muude andmete kõrval pidi olema näidatud ka tema enda senine tegevus jahinduse alal. Kohustuslik oli sooritada kütikatse, mida sai teha lähema piirkonnakomissari poole pöördudes. Jahipiirkonnad renditi välja ainult üksikisikuile esialgse lõpptähtajaga 31. detsember 1943. Rendi suurus oli tarbemaade, metsamaade, väiksemate soode, rabade ja veekogude eest 0,15 riigimarka, suurte soode, rabade ja veekogude eest 0,05 riigimarka hektari kohta aastas.

Jahimeeste kütitud loomade karusnahad tuli ära anda kohaliku metskonna kantseleis, kus nende eest maksti kehtestatud hinnakirja alusel. Ära ei pidanud andma karusnahku, mida vajati küti enda ja tema lähemate perekonnaliikmete isiklikuks tarviduseks.

Aasta-jahitunnistuse väljaandmise eest võeti riigilõivu 15 riigimarka ja päeva-jahitunnistuse eest kolm riigimarka. Iga jahipiirkonna kohta määrati küttida lubatavate metskitsede, isasmetsiste ja tedrekukkede arv. Hagijatega jahipidamine oli lubatud jahipiirkonnas, mille suurus ületas 1000 ha.

Jahikaitseaega ei olnud metssigadel, huntidel, rebastel ega tuhkrutel.

Okupatsioonivõimud andsid 1943. aasta lõpul paljudele Eestis varem tegutsenud seltsidele ja ühingutele loa tegevust jätkata. Läänemaal said loa edasi tegutseda Lihula jahimeeste selts ja Märjamaa jahiselts.

Ida maa-alade (Ostland) riigikomissariaadi määrus ilmus 15. märtsil 1944. Selle põhjal hakkas jahitunnistusi välja andma maakonnapolitsei. Kõik tähtsamad jahindusülesanded anti üle metsade keskvalitsusele, mille juhataja oli tuntud jahindustegelane Franz Reidolf. Sama aasta sügisel algas Eestis uus okupatsioon.

- jahirelvad Moodsad vintrelvade padrunid 2021: 6,5 Weatherby RPM

Relvagurmaanide ja jahimeeste palavalt armastatud kompanii Weatherby (USA) on toonud turule huvitava padruni 6,5 mm Weatherby RPM (Rebated Precision Magnum). TEKST KAUPO KINDSIGO, jahispordi liidu instruktor-treener FOTOD REPROD

Maakeeli võiks see tähendada: 6,5 mm Weatherby, vähendatud soonega täpsuslaskmise magnumpadrun. Padrun 6,5 mm Wby RPM põhineb .284 Winchesteri pikendatud hülsil. Padruni kest on ilma magnumitele tavapärase vööta, vaid soonega nagu 30-06 Spr ja 308 Win padrunid. Soone läbimõõt on väiksem kui hülsi oma ja 6,5 mm Wby RPM padrun ühildub täpselt 30-06 Spr lukupeadega ja ümberlaadimisseadmete alusplaatidega (shell holder).

Väga kaval trikk on tehtud sellega, et 6,5 Wby RPM padrunit kasutava püssi lukukäigu pikkus on 3,340 tolli, täpselt sama kui 30-06 Spr padrunil. Kas on see vihje sellele, et soovi korral saab hõlpsalt ja odavalt ainult relvaraua vahetusega ehitada 30-06 Spr püssist hoopis särtsakama ja lamedama trajektooriga „pikamaarelva“ 6,5 Wby RPM? Hülsi mahtu on märgatavalt suurendatud ja püssirohu kogus on piisavalt suur, et anda moodsatele, voolujoonelistele 6,5 mm kuulidele selline algkiirus, et isegi 500 jardi ehk 472 m kaugusel on kuuli kineetiline energia veel 1500 ft-lb ehk 2033 džauli. Raua suudmes on kuuli kineetiline energia 3000 ft-lb ehk 4066 džauli. Kuulide 6,5 Wby RPM algkiirus on olenevalt kuuli kaalust 906 m/s kuni 982 m/s. Weatherby märgib ära, et sellise energiahulgaga kuulidega on eetiline küttida suurulukeid ka pikematel distantsidel, sest uluki surmamine on kiire ja valutu.

Lähikonkurendist 6,5 PRC on 6,5 Weatherby RPM veidi võimsam ja suurema kuuli algkiirusega padrun. Mõlemad padrunid on täpselt timmitud ja balansseeritud nii, et tulistamisel on relva tagasilöök ligilähedaselt 20–21 J ehk 308 Win kanti – tähendab mitte üle täpse lasu sooritamise mugavuspiiri. Ülikerge, vaid 2,24 kg kaaluv jahipüss Weatherby Mark V Backcountry Ti, mis on varustatud Accubrake ST suudmekompansaatoriga, andis testlaskmisel 6,5 Weatherby RPM padruniga sub-MOA ehk alla ühe tolli, 2,54 cm kuulide tiheduse 94 meetri pealt. Sealjuures oli Weatherby Mark V Backcountry Ti relva tagasilöök sarnane 243 Win-iga.

Weatherby ei ole kunagi teinud oma töökindlaid ja täpseid, võimsate magnumkaliibritega relvi laiadele massidele. Weatherby Mark V (välja arvatud Vanguard) relvad maksavad 1500–3500 USA dollarit ja karp padruneid (20 tk) kuni 80 dollarit, mis on kõrgemas hinnaklassis. Ometi ei ole kogu 75-aastase ajaloo jooksul Weatherby oma toodetega kunagi kaotanud täpsuslaskurite ja sportlike jahimeeste respekti ning lojaalsust, püsse pärandatakse isalt pojale ja kulunud rauad vahetatakse uute vastu. Loodan, et 6,5 mm Weatherby RPM padrunid ja relvad ka Euroopasse jõuavad ja jahimeestele rõõmu teevad.

Õnnitleme!

ABJA JAHISELTS Peeter Lääne 50

HAAPSALU JAHISELTS

Jaak Sünt 75 Kalmet Kolga 50

HALINGA JAHIMEESTE SELTS

Margus Kukk 60

HARJU JAHINDUSKLUBI

Mati Vilepill 85 Heiki Tamm 80 Ülo Vainura 75 Kalle Roomet 65 Leonid Orehhov 65 Sergei Popovkin 60 Meelis Nurms 55 Vitali Zubakin 55 Meelis Vahl 50 Juri Baranov 50

HIIUMAA JAHIMEESTE SELTS

Jaan Brikker 70 Tarvo Terasmaa 60 Vahur Võsa 60

IDA-VIRU JAHIMEESTE SELTS

Jaak Kriisk 80 Rein Laanemägi 75 Jaak Laur 70 Aleksandr Starodubtsev 70 Peeter Braun 65 Sergei Kazakevitsh 65 Avo Randlo 65 Toomas Rennel 65 Sergei Peretotškin 60 Ruslan Dragula 55 Viktor Neprjahhin 55 Lauri Jalonen 50 Jüri Kruusimaa 50

JAHINDUSÜHISTU NUGIS

Toomas Sihvart 70

JAHINDUSÜHISTU ULUK II

Aare Vigla 70

JÕGEVA JAHIMEESTE ÜHING

Vello Einaru 80 Indrek Aru 55 Erki Hirv 50 Jaak Laurikainen 50

JÄRVAMAA JAHINDUSKLUBI

Kalju Kontus 85 Aavo Kannike 65 Halvart Lett 65 Olev Tiisler 65 Aivar Kurme 60 Enno Viiburg 60 Eno Saar 60 Annes Sapp 60 Urmas Adamson 55 Kalmer Anton 55 Ain Kald 55 Raivo Põder 55 Taavi Kontus 50 Arthur Ovchinnikov 50 Tarmo Talismaa 50

KAIU JAHINDUSKLUBI

Tiit Tammsaar 70

KEHTNA JAHINDUSKLUBI

Einar Aasa 80 Peeter Sepp 55 Kaupo Kaljuvee 50

KOERU JAHIMEESTE SELTS

Heiti Vaiksoo 85

KULLAVERE JAHIÜHISTU

Jaan Küüt 85 Saamu Kaasik 80 Aivo Opmann 55 Raivo Ojakivi 50

LEHOLA JAHISELTS

Jaan Ruht 75 Koit Jaska 50

LEIE JAHIMEESTE SELTS

Andres Kõll 50

LIHULA JAHISELTS

Riho Kais 55

LINNAMÄE JAHI- JA KALAMEESTE SELTS

Koit Latik 75 Andres Kaljura 55

LINNUSE JAHISELTS

Tiit Leenurm 70 Margus Ruberg 60

LÄÄNEMAA JAHINDUSKLUBI

Jaak Sünt 75 Kalmet Kolga 50

MASSIARU JAHISELTS

Heiki Ärm 60 Ain Lemmik 60

MASSU JAHISELTS

Aivar Reiles 55

MÕISAKÜLA JAHISELTS METSIS

Arvet Kuusk 50

NOAROOTSI JAHIMEESTE SELTS

Sergei Stasjuk 60 Jaanus Kivi 50 Maarek Kuusik 50

NÕVA JAHI- JA KALAMEESTE SELTS

Neeme Jõgi 55 Sven Veermäe 55

ORA JAHISELTS

Jaan Lehismets 80 Mart Abram 60 Heiki Ärm 60

PADISE JAHIMEESTE SELTS

Varmo Aver 85 Rein Sepplan 60 Reimo Hörats 50

PALAMUSE JAHISELTS

Urmas Astel 65

PÕLTSAMAA JAHISELTS

Nikolai Kruglov 80 Viktor Kaur 75 Üllar Sulg 65 Margus Metsma 50 Ain Pärs 50

PÕLVA JAHISELTS

Väino Sutt 80 Mart Suurmann 70 Ennu Paluoja 65 Raivo Kiilo 65 Alar Kalvik 65 Heiki Pokbinder 55 Lauri Kasemets 50 Kaupo Lihtsa 50 Urmas Kaasik 50 Tarmo Hinto 50

PÄRNUMAA JAHIMEESTE LIIT

Ants Merivald 85 Albert Matjusenski 80 Jüri Rahu 80 Levi Saagpakk 70 Jüri Kiviselg 65 Jüri Mägi 60 Urmas Parts 60 Aleksander Tjulenev 60

Meelis Holter 55 Neeme Jõgi 55 Aimar Org 55 Toomas Tuisk 55 Kalev Raidjõe 50

RAIKKÜLA JAHISELTS

Mihkel Kosobenko 75 Raivo Vahemets 60 Raul Aalde 55 Kalev Raidjõe 50

RAKVERE JAHINDUSKLUBI

Jüri Tikkerber 60 Tõnu Matvejev 55 Aldo Lehis 50

RAPLA VALLA JAHISELTS

Tiit Leenurm 70 Margus Ruberg 60 Urmas Laurimaa 50 Priit Berendsen 50

RÕUSA-SUUREJÕE JAHIMEESTE SELTS

Tarmo Nurk 50

SAARTE JAHIMEESTE SELTS

Vello Pihel 85 Velvo Kolk 80 Arvo Haamer 75 Hillar Uustulnd 70 Aavo Pitk 65 Erki Aavik 60 Kaupo Leetsi 60 Jaanus Lipp 60 Ivo Mägi 60 Janis Niit 60 Tõnu Osa 60 Tõnu Pilvik 60 Arvi Salu 60 Lembit Soe 55 Jüri Ader 55 Ivar Heinmets 55 Reimo Hörats 50 Toomas Jalakas 50 Andrus Kont 50 Kalev Raidjõe 50 Leo Reiman 50 Rainer Roosipuu 50

SINIALLIKA JAHISELTS Aavo Aljas 75

SUURE-JAANI JAHISELTS Kõu Joandi 80

TAEBLA JAHISELTS

Jaak Jeeberg 65 Kalle Karm 50

TAHKUNA JAHISELTS Igor Linkov 70 Arvo Nairis 65

TALLINNA JAHIMEESTE SELTS

Enn-Toivo Annuk 80

TAMSALU JAHISELTS

Rannes Polli 50

TARTU JAHINDUSKLUBI

Arvo Jask 85 Jüri Evert 80 Hans Kangro 80 Kaljo Veltbach 75 Madis Kaarna 70 Mihhail Luppa 65 Nikolai Suvi 65 Heldur Jaksi 60 Tõnis Nugis 60 Siegmar Koppa 55 Vahur Palk 55 Ahto Sõster 55 Koit Hermann 50 Kaido Kivest 50 Margus Käärma 50 Marek Riisalu 50 Aivar Saaremaa 50

TIHEMETSA JAHISELTS

Ivo Arumäe 60 Kert Jefimov 50

TÄNASSILMA JAHISELTS

Heino Järve 70

TÄÄKSI JAHIMEESTE SELTS

Aimar Paas 50

UUS-VARBLA JAHISELTS

Leonid Sludnikov 70

VAHASTU JAHISELTS

Väino Reinumägi 65

VALGAMAA JAHIMEESTE ÜHISTU

Arvo Kõiv 80 Leo Vares 80 Enn Aru 70 Helken Sunts 70 Dimitri Voitk 70 Arne Tõnissoo 65 Enno Laaneviir 60 Andres Urm 55 Rain Komlev 50 Meelis Mägi 50

VALGU JAHIMEESTE SELTS

Koit Ütt 55

VANA-VIGALA JAHI- JA KALAMEESTE SELTS

Peet Parikas 75 Jaan Üürike 70 Tiit Külaots 60

VASTSE-KUUSTE JAHISELTS

Viljo Järvis 55

VIIRATSI JAHISELTS

Jaan Purik 80

VIITNA JAHINDUSÜHISTU

Vello Heinsaar 70

VILJANDIMAA JAHIMEESTE LIIT

Mati Kits 70 Valev Plaks 70 Väino Kotsalainen 70 Ants Kangur 60 Arne Tamtik 60 Rainis Jaansoo 55 Margus Jõhve 55 Elari Teearu 50 Ain Pärs 50

VORMSI JAHISELTS

Ain Streng 70

VÕRUMAA JAHIMEESTE SELTS

Enn Tupp 80 Raido Abel 70 Uno Kranich 70 Arne Umalas 70 Aivar Jõevere 65 Oove Mitt 65 Üllar Horn 60 Riho Tarros 60 Raimo Laan 55 Evar Moks 55 Raivo Pindis 55 Hans Siivask 55 Aare Kunnus 50 Janno Ruuder 50 Ivo Tupp 50

VÄÄNA JAHISELTS Vladimir Koroljov 75

ERKI AAVIK 60

Parimad õnnesoovid EJS-i endisele presidendile ja Eesti Jahimehe hea sulega autorile!

Eesti Jahimeeste Selts Eesti Jahimees

- aktuaalne Sigade Aafrika katk ohustab endiselt mets- ja kodusigu

Sügis on käes ja aktiivsem jahihooaeg koos sellega. Põllumajandus- ja toiduamet (PTA) hoiatab sigade Aafrika katku (SAK) eest.

TEKST MAARJA KRISTIAN, põllumajandus- ja toiduameti loomatervise ja -heaolu osakonna nõunik

SAK ei ole taandunud. Haigust esineb endiselt metssigade hulgas ja oht varitseb ka kodusigu. Tänavu on SAK-i viirust tuvastatud metssigadel kolmes piirkonnas, kahjuks jõudis haigus suvel ka ühte koduseafarmi.

Eelmise aasta augustis tuvastati uued SAK-i haiguskolded metssigade hulgas Rapla- ja Lääne-Virumaal. Neis piirkondades on viirust tuvastatud ka selle aasta alguses ja suvel. Septembris lisandus nimekirja Võrumaa, kus alla ühe aastasel surnuna leitud metsseal tuvastati SAK-i viirus. See näitab, et viirus levib, ohustades nii mets- kui ka kodusigu. Kindlasti tuleb teha kõik võimalik, et vältida nakkuse edasikandumist.

Taudi levikut aitab piirata hukkunud metsigade toimetamine selleks ette nähtud konteineritesse või korralikult matmine kohapeal, sest surma põhjus võib olla just katkuviirus, mis püsib korjuses nakatamisvõimelisena väga kaua. Samuti tuleb rakendada ja järgida bioturvalisuse meetmeid nii jahil kui ka pärast jahti metssigade käitlemisel. See aitab vältida viiruse ülekandmist kodusigadele ja nakatumata piirkondade metssigadele sõiduvahendite, riiete, jalanõude, jahipidamistarvikute aga ka jahikoerte vahendusel.

Esmakäitlemiskohad tähelepanu all

PTA hindab sügisel ulukite esmakäitlemiskohti. Eesmärk on vaadata üle bioturvalisuse rakendamise olulised punktid. Hinnatakse metssigade vedu küttimiskohast esmakäitlemiskohta, esmakäitlemiskohale kehtivaid nõudeid, kõrvalsaaduste käitlemist, kütitud uluki rümba säilitamist, SAK-positiivsete rümpade kõrvaldamist, puhastamist ja desinfitseerimist iga tegevuse käigus.

SAK-i leviku piiramisel jahimeeste toetamiseks alustas PTA selle aasta septembris bioturvalisuse tagamiseks lisavarustuse jagamist jahiseltsidele. Varustuse hulka kuuluvad kollased

SAK-positiivsed metssead (sinisega) ja koduseafarmid (punasega), 2021. Allikas: Friedrich Loeffleri instituut.

biojäätmete (surnud metssead, toruluud) veo prügikotid ning ühekordselt kasutatavad kummikindad ja desovahendid. Jahiseltsi esindaja saab varustuse kätte ameti esindusest maakonnas. Selleks tuleb ühendust võtta PTA maakondliku esindusega https://pta.agri.ee/ ametist-uudised-ja-kontaktid/kontakt/ piirkondlike-esinduste-kontaktid.

PTA eestvedamisel on valmimas nutirakendus, mille abil saavad jahimehed ja looduses liikujad edaspidi lihtsamalt teavitada surnuna leitud metssigadest. Rakendus peaks valmis olema oktoobri alguses, sellest anname kindlasti ka teada.

Peale haiguse ennetuse parema korraldamise võimaldab sellistel leidudel põhinev uuring Eesti riigil tõendada SAK-i olukorda. Need andmed aitavad taotleda SAK-i-vaba maa staatust.

Pidev seire

PTA seirab regulaarselt nii mets- kui ka kodusigu. Selle aasta augusti lõpuks oli uuritud 6595 metssiga, nendest 42 olid leitud surnuna, 6536 kütitud ja 17 hukkunud või hukatud. SAK on tuvastatud 51 metsseal, neist 13 viiruspositiivset ja 38 antikehapositiivset.

Kodusigu on uuritud 3237, nendest 2019 surnud siga. Juuli keskel diagnoositi SAK Harjumaal 1700 seaga farmis. See oli esimene taudikolle kodusigade farmis pärast peaaegu nelja aastat. Seega: kui haigus levib metssigade hulgas, siis on väga suur võimalus, et see võib jõuda ka koduseafarmidesse. PTA ja Eesti Jahimeeste Seltsi ühine eesmärk on piirata haiguse levikut metssigade hulgas ning niiviisi ennetada viiruse levikut koduseafarmidesse.

SAK levib ka Euroopa teistes riikides. Sel aastal on SAK-i taudikolded kodusigadel olnud meie lähiriikidest Lätis ja Poolas. Nakatunud riikide hulka kuuluvad ka Bulgaaria, Rumeenia, Saksamaa, Ungari, Slovakkia, Serbia, Moldova, Ukraina, Venemaa.

Eraisikule hind 3,20, koos pildiga 6,40. Kuulutus on kodulehel kolm nädalat, kuulutuse pikkus võib olla kuni 200 tähemärki. Firmadele hind kokkuleppel. Kuulutus saada andra@ejs.ee Kuulutus ajakirjas ja kodulehel 5 €. Pildiga kuulutus ajakirjas ja kodulehel 10 €. Kuulutuse eest saab tasuda Eesti Jahimeeste Seltsi kontole 10052038296002 selgitus: kuulutus ajakirjas/kodulehel.

Soovin osta või broneerida Saksa jahiterjeri kutsika. Tel 5347 7776.

Müüa tõutunnistusega Eesti hagija kutsikad. Tel 503 9451.

Müüa Vene-Euroopa laika kutsikad. Tel 5340 4175.

Müüa EKL-i tõutunnistusega Eesti hagija kutsikad. Mõlemad vanemad on jahil käivad jahikoerad. Kutsikate loovutus alates 21.10.2021. Tel 5668 3812 või vilivalla. linno@mail.ee. Müüa EKL-i tõutunnistusega Vene-Euroopa laika emased kutsikad. Mõlemal vanemal on sooritatud jahikatsed metsseale. Kutsikate loovutus alates 12.09.2021. Tel 5668 3812 või vilivalla.linno@mail.ee.

Müüa kaks isast Karjala karukoera kutsikat. Sündinud 22.06.21. Loovutamine alates septembrist. Kiibistatud, vaktsineeritud ja olemas tõutunnistused. Tel 5649 3975, Harald.

Kennel Legambros müüb Vene hagija kutsikaid. Vanemad head jahikoerad. Isa toodud Venemaalt ja ema Soomest. Pildil on kutsikate isa Arol.Kutsikatel on EKL-i tõutunnistus. Loovutuse hetkeks on kutsikad kiibitud, saanud esmased vaktsiinid ja ussirohukuurid. Tel 515 9804 või kirjuta gullikaunissaar@gmail.com.

Müüa uued jahiraadiojaamad SFE820, 136‒174 MHz, võimsus 5W, Li-Ion aku, skanneerimine, CTCSS, programmeeritud jahisagedused Jaht 1, 2 ja 3. CE vastavus. Garantii kuni 2 a, hind 95 € ning uus digitaalne jahiraadiojaam SD600, aku 2000 mAh, hind 139 €. Samas ka pikad antennid, akud, peakomplektid ja muud tarvikud ning programmeerimine. Kontakt annair@online.ee, tel 5661 4041.

- kuulutused -

EJS-i MAJAS ON MÜÜGIL

JAHINDUSTARBED

Trofeealused (erinevad suurused) 6,40–75 € Lakukivid KNZ (lisanditega) Taanist, 10 kg kuubik 6 € Püünisrauad suured/väiksed 20 / 12 € Pihid suured/väiksed 15 / 10 € Põdrakell 18 € Mutilõks 5 € „Ettevaatust, jaht!“ liiklusmärk 18–32 € Kvaliteetsed Saksa jahinoad ja tarvikud 3–32 € Blanketid (jahiload, jahilubade arvestamise raamatud) 0,04–3 €

SUVENIIRID

EJS-i jahinduse hea tava puitalusel 15 € EJS-i logoga termokruus 18 € EJS-i logoga kruus (erinevad) 5–7 € Ajakirja Eesti Jahimees logoga kruus (punane) 7 € EJS 50 logoga pudeliavaja 3 € Magnet-pudeliavaja 3 € EJS-i liikmemärk 9,90 € EJS-i lips kinkekarbis 22 € Võtmehoidjad (sarvest, loomakujudega) 5 € Rimoni lambid, küünlajalad, kaminakell ja nagid hind kokkuleppel EJS-i logoga punased jahivestid (suuruses XL, 3 XL ja 5 XL) 7 €

FILMID

„Vanamees ja põder“ 10 € „Eedeni aed“ (eesti ja inglise keeles) 16 € „Jaht Eesti moodi“ (inglise keeles) 16 € „Kes meil metsas elavad“ (inglise keeles) „Sundasunik (kährik)“ (eesti keeles) 16 €

16 €

„Sõber kaber“ (eesti ja inglise keeles) 16 € „Sõber või vaenlane (kobras)“ (eesti keeles) 16 € „Kui hüüab jahisarv“ (Põltsamaa jahisarveansambel) 10 € „Jahinduse ABC“ 9 € Ilmar Mändmetsa ajalooline lühifilm urujahist „Soovin osta …“ 5 €

TRÜKISED JA RAAMATUD

„Ulukihaigused ja jahihügieen“ 15 € „Eesti jahikoerad“ 14 € „Jahindusest ja jahipidamisest Saaremaal ja Muhumaal“ 20 € „Küti käsiraamat“ 12 € „Eesti imetajad“ 18 € „Maitsvalt ulukilihast (metssiga ja põder)“ 14 € Treumanni „Jahimeeste käsiraamat“, uustrükk 12 € F. Reidolf „Jahinduse käsiraamat“, uustrükk 25 € Kaarel Roht „Veelinnumääraja jahimehele“ 7 € „Jäljeraamat“ 2 € „Metsalaulud“ 1 € „Väikekiskjate küttimine“ 7 € Vambola Lillemäe jahiraamatud 10 € Enn Vaino erinevad raamatud 12 € Peep Männil „Susi, kriimsilm, metsatöll (fakte ja lugusid hundist)“ (lasteraamat) 15 €

Lisainfo EJS-i kodulehel www.ejs.ee

MÄLESTAME

TIIT PAULUS 03.07.1959‒19.09.2021 Mälestame pikaajalist juhatuse esimeest, seltsi liiget, head sõpra. Sügav kaastunne lähedastele.

Hiiumaa jahimeeste selts

Eelmise ristsõna õige vastus oli SA OLED SARVEKANDJA. Õigesti lahendas 78 vastajat. Võitja PRIIT JALAKAS saab auhinnaks TOPI NATURALI „Puhasta ja kaitse” hooldusvahendite komplekti. Vaata lähemalt: www.topi.ee. Palume võitjal toimetusega ühendust võtta. Ristsõna vastuseid ootame 22. novembriks aadressil ristsona@ejs.ee või Kuristiku 7, 10127 Tallinn.