Pime juhus ja õnn soosisid rekordtrofeede sündi

- Jahikultuur Pime juhus ja õnn soosisid rekordtrofeede sündi

Pärnumaal hindasid trofeesid Kaido Kivikas, Aivo Kandroo ja Väino Lill.

Seekord sündis jahitrofeede hindamisel kolm uut Eesti rekordit: punahirvesarved, šaakali ja rebase kolju. Oma jahimuljeid jagavad šaakalikütt Endrik Raun ja rebase küttinud Peeter Patrael.

TEKST ANDRA HAMBURG

Endrik, küttisid šaakali, kelle kolju osutus Eesti rekordtrofeeks. Kuidas jaht käis?

Läksin sügisõhtul metskitsejahile, hakkas kergelt hämarduma. Kuulsin järsku imelikku ulgumist. Nuputasin, mis loom sellist häält võiks teha ja siis tuli üle põllu joostes jänes. Möödus minust 60–70 sammu kauguselt. Ma liikusin Endrik Raun on jahimees Lääne- ja Saaremaal, Läänemaa jahindusklubi juht ja EJS-i juhatuse liige, kes küttis šaakali.

kogu aeg vastutuult. Umbes 15 minuti pärast nägin äkki kaugemalt, et tuleb selline tundmatu elukas. Kohe ei saanud aru, on see koer või rebane. Alguses mõtlesin, et rebane, aga siis vaatasin, et pikkade jalgadega ja kuidagi teistsugune saba ka. Siis sain aru, et see on šaakal, must seljavööt peal … Küttisin ta ära.

Tuli täpselt jänesejälge mööda, vahepeal nuusutas ja vaatas kogu aeg üles. Vaatasin siis ka üles ja seal lendas umbes kolme meetri kõrgusel öökull. Šaakal siis nuuskiski seda jäneserada ja vaatas kulli, koos nad tulid: üks nagu hävitaja ja teine mööda maad. Jälgisin neid binokliga. Pärast sain esimese käpapadja järgi kinnitust, et on tõesti šaakal. Tal on selline justkui südamekujuline käpapadi.

Mitmes šaakal see sul küttida oli?

Esimene. Pärast tuli välja, et seal oli ka varem šaakalit nähtud ja kohalikud mehed teadsid, et ta seal on. Minul seda infot ei olnud, aga ulgumine, jänes ja öökull olid kokku hea komplekt. Põnev jaht.

Kas said pärast jahti kohe aru, et sünnib uus Eesti rekord?

No suur tundus ta kohe, laiad põsesarnad ja suur pea ning kõrge turi. Siiski ei osanud arvata, et oleks mingisugune medal või

rekord. Polnud absoluutselt aimu. Kui mõõtsin, siis Pärnu jahimehed arvasid, et see on suur. Kolju mõõtmine oli pärast. Et sellised numbrid tulid, see on jahijumala and.

Rekordšaakal oli küll pärit Saaremaalt, aga neid on ka Läänemaal.

Läänemaal kütitakse neid päris palju. Viimaste aastatega on Eestis kütitud üle saja šaakali ja põhiliselt ikkagi Läänemaalt allapoole, Pärnus ja seal kandis. Põhiliselt on teda ikkagi roostikes ja mere ääres, sellistes kohtades, kus on linnupesad ja leidub kõike söödavat. Lisaks on seal head varjumisvõimalused.

Mida üldse väikeulukite trofee väärindamisest arvata? Eriti palju neid ju ei väärindata.

See on kurb. Kui oleme loomalt juba elu võtnud, siis tuleks teda ka väärindada. On selge, et sigadele klaperjahti pidades tekib küsimus, kui palju sa neid seanahku ikka pargid. Ent kõik ilusad jahid meeldejääva emotsiooniga tuleks ikkagi väärindada. Jaht on ka ju emotsioonide business. Ühelt poolt on see austus looduse ja ulukite vastu ning teiselt poolt puhas emotsioon kogu eluks.

Miks on jahitrofee hindamine tähtis?

Praegu on häbemata palju tulnud välja, et pööningult leitakse ilusad hirvesarved või on kuskil kellelgi väljakeetmata seakihvad, osa neist hallitama läinud jne. See on halb. See on ju tegelikult jahikultuuri osa – väärindada trofee. Minu arvates peaks kõik medaliväärsed trofeed ära hindama. Need ju näitavad eelkõige ulukiasurkonna kvaliteeti ehk seda, kuidas oleme ulukeid majandanud. Selle poolest on põdrale liiga tehtud, kas või Läänemaalgi. Tänavune trofeehindamine näitas ju ära, et põdratrofeesid lihtsalt ei olegi hindamisele tuua, enamik neist annab pronksimõõdu. See on kvaliteeditunnus, sest millestki peab ju lähtuma. Mingisugused kriteeriumid peavad kehtima. Selle järgi saab hinnata, kas oleme teinud õigeid asju.

Oled olnud jahimees üle 20 aasta. Kas selle ajaga on kõik trofeed juba kokku korjatud?

Ei ole. Mulle meeldib näiteks karujahi kohta ütlus, et see pole selline jaht, kus täna saad loa ja homme lähed jahile. Selleks peab olema olnud piisavalt kaua jahimees ja piisavalt looduses käinud. Indrek Tarand on öelnud, et karujahiks peab kasvama. Mulle see mõte väga meeldib. Nüüd ma tunnen, et võiks olla see aeg, kui karujahile minna. Hunte on juba kütitud küll. Kui võtad endale mingi perioodi, et keskendudki konkreetsele jahile, näiteks hundile või punahirvele, siis on jälle vaja eeltööd teha. Enne pead ikkagi jahil lihtsalt osalema, et küttida saaks.

Milline jaht sulle kõige rohkem meeldib?

Mulle on kõige südamelähedasem loomade ülekavaldamine ehk hiilimisjaht. Mu jahindusõpetaja Jaan Naaber ütles kunagi, et ajujaht on vaese looduskeskkonna jaht. Kuskil Tatari steppides peeti ajujahti, sest muud võimalust ei olnud, nälg oli majas. Siis ühed ajasid, teised lasid. Meie metsavööndis on ajujaht mõeldud eelkõige arvukuse reguleerimiseks, aga kui sa lihtsalt päev läbi seisad kuskil põõsa all ja ootad kütiliinis mingit looma, siis adrenaliini ei ole. Pigem minna siis juba koeraga ajusse, liikuda metsas ja toimetada. Hiilimis- ja peibutusjaht on kaks minu lemmikut.

Naha parkimine ja müük juba aastast 1913. Üle 100 aasta kogemust.

TOOTED

naturaalsete ja värvitud Eestimaised naturaalsed ja lambanahkade müük allergiavabad lambanahad TOOTED taimparknahkade müük Värvitud lambanahad (susside, kasukate jne jaoks) Eestimaised naturaalsed ja allergiavabad lambanahad TOOTED kopranahkade müük Taimparknahad Värvitud lambanahad (susside, kasukate jne jaoks) Eestimaised naturaalsed ja allergiavabad lambanahad TOOTED lambanahkade parkimine TEENUSED Taimparknahad Värvitud lambanahad (susside, kasukate jne jaoks) Eestimaised naturaalsed ja allergiavabad lambanahad TOOTED ulukinahkade parkimine Lambanahkade parkimine TEENUSED Taimparknahad Värvitud lambanahad (susside, kasukate jne jaoks) Eestimaised naturaalsed ja allergiavabad lambanahad Ulukinahkade parkimine Lambanahkade parkimine TEENUSED Taimparknahad Värvitud lambanahad (susside, kasukate jne jaoks) Skineks OÜ Nahkade parkimisel kasutame kvaliteetset Saksamaa Zschimmer and Schwarz parkainet. Ulukinahkade parkimine Nahkade parkimisel kasutame Lambanahkade parkimine Ulukinahkade parkimine Lambanahkade parkimine TEENUSED Taimparknahad TEENUSED Suur 49b, Jõgeva 48306 Tel: +372 505 8681 Tel: +372 562 227 60 KONTAKT kvaliteetset Saksamaa Zschimmer and Schwarz parkainet. Nahkade parkimisel kasutame Ulukinahkade parkimine Lambanahkade parkimine skineks@skineks.ee www.SKINEKS.ee kvaliteetset Saksamaa Suur 49b, Jõgeva (+372) 5058681 KONTAKT Zschimmer and Schwarz parkainet. Nahkade parkimisel kasutame Ulukinahkade parkimine

Peeter Patrael, Põlvamaa jahimees, Põlva jahiseltsi liige, küttis rebase.

Kuidas rekordtrofee jaht läks?

Rebane õnnestus juhuslikult kätte saada. Läksin lihtsalt metsa vaatama. Sõitsin veidi ja nägin põllul kolme rebast. Panin auto ära ja hakkasin neid hiilima. Sain päris ligi ja õnnestus üks neist küttida. Mitte pika püssiga, vaid

Kas medaliväärseid trofeesid on veel kogunenud?

Eks mul ole mõned medaliväärsed trofeed olnud ka varem, aga alati ei pööra nendele nii palju tähelepanu. Näiteks kopra küttimisel. Mõni varem kütitud koprakolju võib-olla oleks olnud medaliväärne, aga pole viinud hindamisele.

Mis teid metsa jahile ajab?

Ma olen väga palju metsas kõndinud, mul on kogu aeg olnud ka jahikoer, praegu on Lääne-Euroopa laika. Temaga meeldib välja minna. Ta on väga hea koer, kaheksaaastane. Omal ajal sai ta hindamisel neli rosetti. Samuti hoiab jaht ennast ärkvel. Igal aastal püüan raudadega ka nugiseid. Meie jahiseltsis on veel üks jahimees, kes sellega tegeleb. Koos hoiame nugise arvukuse siin piirkonnas kontrolli all. Ka jäneseid on nüüd rohkem ilmunud.

ikka vana jahipüssiga. See oli enne jõule, eelmise aasta 12. detsembril Põlvamaal Peri jahtkonna maadel. Olen ise selle jahiseltsi liige juba kaua-kaua.

Kui rebase kätte saite, kas siis oli kohe aru saada, et see võib olla rekordtrofee?

Ei, mitte päris. Sain küll aru, et oli suurem, aga ma ei tundnud sellest nii väga rõõmu midagi. Mõtlesin kohe paarimehele, kes rebasenahka tahtis, ja andsin temale. Ta nülgis ära, aga kolju keetsin ise. Mul oli varem ka rebase koljusid kogunenud, siis võrdlesin neid ja nägin, et see on nüüd natuke suurem kui teised. Siis viisingi hindamisele.

Kui kaua teil juba jahimehestaaži on?

Minu jahimehestaaž on pikk. Ütleme nii, et juba enne 18-aastaseks saamist käisin jahil kaasas, aga ametlikult sain tunnistuse kätte 18-aastasena ja nüüd olen juba 70. Sinna vahele jääb päris palju – 52 aastat.

JAHITROFEEDE HINDAMISEST

Pärast 2019. aasta jahitrofeede näitust hinnatud materjal on saanud avaldamisküpseks

ANDRES LILLEMÄE, CIC-i vanemtrofee-ekspert

Tabel. Medalivääriliste trofeede hulk

Medali kategooria

I II III

EST-registri kõigi aegade keskmine (%)

27,5 33 39,5

2019–2020 lisandunud Eesti trofeede osatähtsus (%)

19,3 34,1 46,6 Kolme aastaga käis ekspertide mõõdulindi alt läbi vähemalt paar tuhat sarve, koljut, nahka või hammast. Neist mahtus CIC-i medaliskaalasse 1558 isendit Eestist (12 ulukiliiki), sealhulgas 301 kulla-, 531 hõbeda- ja 726 pronksiskaala punktidega ning 57 isendit mujalt maailmast, sealhulgas 22 kulla-, 15 hõbeda- ja 20 pronksiskaala punktidega. Võõrsil kütitud ulukitest toodi mõõtmisele 34 liigi esindajaid, kellest CIC-i medaliskaalasse mahtus 18 ulukiliigi trofeed.

Võrreldes esimese, teise ja kolmanda medalikategooria trofeede üldsumma osa Eesti kõigi aegade keskmiste näitajatega, näib jätkuvat teise ja kolmanda kategooria trofeede protsendi suurenemise tendents kõrgeima, kuldse kategooria arvelt.

Kuldse kategooria vääriliste trofeede vähenemist on väga raske kommenteerida. Selle põhjust on vaja täpsemalt uurida, kuid kindlasti on tegemist populatsioonide noorenemisega. On ju üldtuntud tõde, et vanuse suurenedes suureneb ka trofee väärtus.

Põdraga seotud pilt oli väga kesine. Ilmselt oleme oma põdrapopulatsioonile tugevasti liiga teinud.

Nahku oli eelmiste aastatega võrreldes tunduvalt vähem, koljusid rohkem. Väga kahju oli vaadata suuri karunahku, mille karva kvaliteet jättis soovida. Karva kvaliteet annab 30% punktidest ja augustikuine karu õiget taset ei anna.

Kaks viimast jahiaastat aga korrigeerisid Eesti jahitrofeede registri kõigi aegade tippväärtust lausa kolme ulukiliigi poolest. Eesti suurima punahirvesarve väärtus on nüüdsest 241,91 punkti, suurim šaakalikolju on 28,12 punkti ja suurim rebasekolju 25,98 punkti vääriline.

EJS on võtnud suuna, et trofeesid hinnataks rohkem maakondades ja aasta läbi. Suure näituse jätaks alles ja see toimuks iga kahe aasta järel. Eestis on piisavalt jahitrofeede eksperte (22), kellel on asjaomane tunnistus. Iga maakondlik organisatsioon peaks endale mõned nendest ära „kodustama“, et kindlustada protsessi järjepidevus.