- Jahikultuur -
Pime juhus ja õnn soosisid
rekordtrofeede sündi Pärnumaal hindasid trofeesid Kaido Kivikas, Aivo Kandroo ja Väino Lill.
Seekord sündis jahitrofeede hindamisel kolm uut Eesti rekordit: punahirvesarved, šaakali ja rebase kolju. Oma jahimuljeid jagavad šaakalikütt Endrik Raun ja rebase küttinud Peeter Patrael.
Endrik Raun on jahimees Lääne- ja Saaremaal, Läänemaa jahindusklubi juht ja EJS-i juhatuse liige, kes küttis šaakali.
TEKST ANDRA HAMBURG
Endrik, küttisid šaakali, kelle kolju osutus Eesti rekordtrofeeks. Kuidas jaht käis? Läksin sügisõhtul metskitsejahile, hakkas kergelt hämarduma. Kuulsin järsku imelikku ulgumist. Nuputasin, mis loom sellist häält võiks teha ja siis tuli üle põllu joostes jänes. Möödus minust 60–70 sammu kauguselt. Ma liikusin
kogu aeg vastutuult. Umbes 15 minuti pärast nägin äkki kaugemalt, et tuleb selline tundmatu elukas. Kohe ei saanud aru, on see koer või rebane. Alguses mõtlesin, et rebane, aga siis vaatasin, et pikkade jalgadega ja kuidagi teistsugune saba ka. Siis sain aru, et see on šaakal, must seljavööt peal … Küttisin ta ära.
64
Tuli täpselt jänesejälge mööda, vahepeal nuusutas ja vaatas kogu aeg üles. Vaatasin siis ka üles ja seal lendas umbes kolme meetri kõrgusel öökull. Šaakal siis nuuskiski seda jäneserada ja vaatas kulli, koos nad tulid: üks nagu hävitaja ja teine mööda maad. Jälgisin neid binokliga. Pärast sain esimese käpapadja järgi kinnitust, et on tõesti šaakal. Tal on selline justkui südamekujuline käpapadi.
Mitmes šaakal see sul küttida oli? Esimene. Pärast tuli välja, et seal oli ka varem šaakalit nähtud ja kohalikud mehed teadsid, et ta seal on. Minul seda infot ei olnud, aga ulgumine, jänes ja öökull olid kokku hea komplekt. Põnev jaht. Kas said pärast jahti kohe aru, et sünnib uus Eesti rekord? No suur tundus ta kohe, laiad põsesarnad ja suur pea ning kõrge turi. Siiski ei osanud arvata, et oleks mingisugune medal või
