Nugisepüügi ohutuskast

Eesti jahindus on heal järjel. Eesti Jahimeeste Seltsi kuulub üle saja liikmesorganisatsiooni, mis ühendavad rohkem kui 11 000 jahimeest. Võrreldes lähiminevikuga 20–30 aastat tagasi, on märgatavalt edenenud meie jahikultuur ja välja kujunenud paljud jahitraditsioonid. Traditsioonide hoidmiseks on vaja järjepidevust, uut jahimeeste põlvkonda, kes vanemate jahimeeste eeskujul harjuks metsas käima, õpiks tundma loodust ja loomi ning avastaks jahipidamisest toreda ja ühiskonnale vajaliku hobi.

Noore jahimehe rubriigis tutvustame Holger Kusnetsi 8. klassi loovtööna valminud nugisepüügi ohutuskasti, uurime, kuidas möödus noorte suvine jahindus- ja looduslaager Hiiumaal ning teeme lähemalt tutvust Haljala noorte jahilaskuritega.

Eesti Jahimees tahab senisest enam vahendada noortele suunatud jahindustegemisi: laagreid, õppepäevi, ühisjahte, laskmisvõistlusi jne. Andke julgesti teada oma jahiseltside aktiivsetest noortest jahimeestest! Kindlasti innustab see nii mõndagi nende eakaaslast koos isa või emaga nädalavahetusel metsa minema, proovima tiirus laskmist või osalema mõnes jahinduslaagris.

Kirjutage aadressil jahimees@ejs.ee. Holger püütud nugisega.

TEKST HOLGER KUSNETS,

EESTI JAHIMEES

FOTOD TAMUR KUSNETS,

HOLGER KUSNETS

Tartu Herbert Masingu kooli õpilane Holger Kusnets valmistas eelmisel aastal 8. klassi loovtööna nugisepüügi ohutuskasti, juhendajaks jahimehest isa Tamur Kusnets.

Holger on juba viiendast eluaastast alates koos vennaga osa võtnud jahindust toetavast tegevusest: otsinud haavatud ulukeid, ajanud verejälge, abistanud isa püüniste paigaldamisel, vaadelnud linde, osalenud ajajana ajujahis. Tal on jahindusvaldkonnast hea ülevaade. Metsas käimisest ja jahipidamisest on kujunenud põnev ja lahutamatu hobi.

Loovtöö kokkuvõte

minu hobitegevust, mis on küttimine. Abistan isa püünisraudadega jahil. Põhiliselt kütime püünistega kopraid ja nugiseid. Töö eesmärk oli valmistada praktiliselt kasutatav tehniline abivahend nugisejahiks.

Metsnugist on lubatud küttida kastlõksuga või kohe surmava püünisrauaga, samuti pidada hiilimis- ja varitsusjahti jahirelvaga. Mets- või kivinugisele ja tuhkrule võib pidada jahti püünisrauaga puult või ehitisest, jahti kastlõksuga, varitsus- või hiilimisjahti 1. oktoobrist 31. märtsini ning jahti jahikoeraga 1. oktoobrist jahiaasta lõpuni.

Nugisepüünise ohutuskasti on vaja selleks, et raudu õigesti paigaldada ja teised loomad saaki ära ei lõhuks. Kasti pannakse ka sööt, nii et teised loomad seda kätte ei saa. Kasti ülesehitus juhib nugise sööda juurde nii, et loom peab kindlasti läbima kohe surmavad püünisrauad. Püünisekast on juba kaua olnud soomeugri karusnahaküttide abivahend. Eelkõige on kasti vaja hinnalise karusnaha kaitsmiseks teiste kiskjate eest.

Eesti seadus ei nõua ohutuskasti, kuid see on kasulik abinõu jahisaagi väärindamiseks. Ameerika Ühendriikides kütitakse nugiseid tavaliselt ilma kastita.

Nugisepüügi ohutuskasti ehitamine.

Nugisepüügi kast on metsas testimiseks valmis.

Nugisepüünise ohutuskasti on vaja selleks, et raudu õigesti paigaldada ja et teised loomad saaki ära ei lõhuks.

Ühel karusnahakütil võib olla kümneid püünisraudu, seega oleks neile kõigile ohutuskasti tegemine kulukas ja aeganõudev. Raske ja aeganõudev on ka püüniste kontrollimine talvel metsas sügavas lumes liikudes. Sellepärast ilmselt ei ole ka nugisejaht püünisraudadega väga laialt levinud.

Küttimine karusnaha saamiseks on väga vana tegevusala. Vanaaegne gooti sõna skraha tähendab karusnahka ja see on eesti keelde jäänud raha tähenduses. Karusnahka on nimetatud ka põhjala kullaks, mis näitab, et see oli majanduses väga oluline. Laialt levinud väärarusaamast hoolimata ei suuda kunstkarusnahk ehtsat omadustelt ületada.

Nugisepüügi ohutuskasti valmistamiseks kasutasin raamatus „Väikekiskjate küttimine“ (EJS, 2014) kujutatud joonist (lk 84). Tegin kasti materjalijääkidest (vanad lauajupid, aiavõrgu ülejääk), kasti kokkupanekuks kasutasin samuti puidukruvide ülejääke.

Materjali mõõtu lõikamisel piisab tavapäraste, kiirkorras ehitusjääkidest kokku löödud nugisekastide korral üksnes kontrollimisest, et rauad kastis liikuma mahuksid. Kasutusel on erineva tootmiskvaliteediga püünisraudu. Kasti, kuhu mahuvad Eestis toodetud rauad, ei mahu Vene päritolu püünised.

Metsas kinnitatakse sedalaadi lõksukast erinevalt lihtsamatest kastidest. Tavaliselt on püüniskastid kinnitatud puutüvedele vertikaalselt (nugis peab sisenema ülevalt), kuid minu ehitatud kast kinnitatakse viltusele puutüvele sissepääsuga allapoole.

Kasutasin lõksukasti isaga jahil 13.–27. veebruarini 2021, sööta uuendasin üks kord. Püünise püstitasin 13. veebruaril, 20. veebruaril kontrollisime (oli tühi) ja 27. veebruaril saime saagiks suure emase metsnugise.

Loovtööga tegin endale tulevikuks abivahendi, mida saan karusnahakütina kasutada. Sellise püünisekastiga sarnaseid kaste ehitan juurde. Need võtavad päris palju ruumi ja neid on raske ladustada, seetõttu hoian neid peaaegu aasta läbi metsas ja nugised harjuvad söödaga kaste regulaarselt kontrollima.