Noored loodus- ja jahilaagris Hiiumaal

- NOOR JAHIMEES Noored loodus- ja jahilaagris Hiiumaal

TEKST LIVIA ROOMETS FOTOD LIVIA ROOMETS,

ANGELIKA VERŠ , ANDRA HAMBURG

Viimased poolteist aastat on möödunud tavapärasest erinevalt: plaanid on muutunud, üritusi on edasi lükatud või hoopis ära jäetud.

Nõnda läks ka MTÜ Eesti Jahinaiste plaanitud jahilaagriga, mis pidi toimuma Hiiumaal juulis 2020. Paraku kipub minema nii, et kõik edasi lükatud asjad kalduvad lõpuks ära jääma või toimuvad siiski veidi teisel kujul. Nõnda toimus ka sellesuvine noorte loodus- ja jahilaager veidi muudetud ajakavaga. Üritus õnneks toimus, kuid ikka veel koroona valvsa pilgu all, mis sundis osavõtjaid järgima ettevaatusabinõusid.

Noored kogunesid 23. juuli varahommikul Harjumaal Ruilas, et alustada juba ühise seltskonnana reisi Hiiumaale RMK Ristna puhkekeskusesse, kus ootasid Hiiumaa noored, et koos laager avada. Ilm oli võrratu ja ratastel seltskond jõudis laagripaika vähimagi viperuseta. Laagrivarustus pakiti lahti, telgid pandi püsti, seejärel võis alustada ametliku päevakavaga.

Avasõnad ütles EJS-i tegevjuht Tõnis Korts, kes heiskas koos noorima osavõtjaga pidulikult laagrilipu Gregor Prehingu jahipasuna helide saatel. Tegevjuht kõneles, kui vajalik on noore inimese keskkonnateadlikkus. Ta soovitas võtta laagri programmist maksimum, et täiendada oma loodus- ja jahiteadmiste pagasit.

Esimene õppepäev

Osavõtjad jagunesid rühmadesse, kes vahetasid kindla aja järel töötubasid.

Kavas oli ehete valmistamine luust (juhendaja luukunstnik Silja Reemet), Tõnis Korts koos laagri noorima osavõtjaga heiskas Gregor Prehingu jahipasuna helide saatel laagrilipu.

Peeter Hussar õpetas tundma erinevaid ulukiliike.

hirvepulli peibutamine ja ulukite arvukuse jälgimine (Jaan Ärmus), liikide tundmise õpituba (Peeter Hussar), taksidermia (Kreedera Arula), loomanahkade ja -luude väärindamine (Maria Põhako).

Vanasõna ütleb, et tühi kott ei seisa püsti. Nii ei edene ka ükski töö korraliku kõhutäieta. Laagriseltskonna söögikordade eest kandis hoolt Hõbekala köögimeeskond, kelle valmistatud road olid väga maitsvad. Lisaks magus suutäis Premialt – jäätis!

Töötubadeks oli ette nähtud kindel aeg, seetõttu jäi nii mõnigi luuehe oma peremeest pärast ametlikku lõpuaega ootama. Lastel oli võimalus vabalt edasi meisterdada, tehes midagi väga ilusat ja isiklikku. Mõned huvilised veetsid pikalt aega ka taksidermia töötoas, mis

Tiirus laskmine oli paljude laste laagripäevade lemmik.

Luust ehete valmistamise töötoas.

oli laagri programmis esimest korda. See lummas osavõtjaid eripärase sisuga. Ei näe just iga päev, kuidas valmistatakse topist ja kui kaua aega see nõuab. Peab olema silma ja ka täpsust, et saavutada kõige loomulikum ning naturaalsem tulemus. Õpipäeva toimetusi saatis „Osooni“ saate meeskond, kes märkamatult jäädvustas toimuvat.

Kui sisutihedad töötoad said läbi, oli Retk Kaevatsi laiule.

vabadus teha õhtuseid plaane. Nii lõpetas esimese päeva retk mere äärde. Otsida sai auguga õnnekive, mis on iseloomulikud just Hiiumaa sellele rannale. Vesi oli karge, kuid vapramad kastsid end siiski merre. Värske õhk teeb kõhu tühjaks ja pärast matka süütasidki poisid lõkke, et grillida Saku lihameistrite, Hiiumaa jahimeeste ja Linnamäe lihatööstuse pakutud jahivorste. Suur tänu toetuse eest!

Pärast kirevaid päevsündmusi ei kipu uni niisama lihtsalt tulema. Nii võis märgata telkides helendavaid täpikesi, mis olid nagu jaaniussid. Ilmselt oli tegu siiski mobiiltelefonidega, mis päeval kasutamist ei leidnud. Lõpuks saadi sõba silmale ja ees ootas järgmine päev täis plaanitud ja plaanimata üritusi.

Teine õppepäev

Põhiline ja väga põnev osa oli laskmise töötuba. Juhendaja Peeter Hussar koos Hiiumaa jahiseltsi jahimeestega olid teinud ülipõhjalikke ettevalmistusi, et tegevus jahitiirus oleks turvatud ja kõik osalised põhjalikult instrueeritud. Oli suurepärane võimalus kasutada erinevaid relvi. Tulemuste põhjal võib öelda, et nii mõnigi osaleja võiks kätt proovida

Muuda oma püssilaad Muuda oma püssilaad reguleeritavaks reguleeritavaks

Kõikidele puitlaega vintraudKõikidele puitlaega vintraudsetele jahirelvadele paigalsetele jahirelvadele paigaldatav uudne reguleeritav datav uudne reguleeritav kabakõrgendus kabakõrgendus

HIND: 145€ HIND: 145€

Lihtne lahendus plastiklae Lihtne lah a en ndus s pl p astikl k ae e muutmiseks muutmiseks

HIND: 155€ HIND: 155€

VÕIMALIK PAIGALDADA: VÕIMALIK PAIGALDADA:

SAKO TIKKA T3 SAUER STEYR MANNLICHER SAVAGE REMINGTON BLASER

SA AKO O HAENEL T TIKK K A A T3 MERKEL S SAUE EU R CZ ST STEY YE R R HOGUE MA AN NN NL LICH HER HOWA S SA A A VA V G GE E RÖSSLER RE REM MING NGTO T N MAUSER BL LA AS SE ER HAEN E EL E M MERK KEL EL CZ H HO OG GUE HO HOWA RÖS SS SLE L R MA AUS USER

ROHKEM INFOT WWW.SCHOTTER.EE ROOHR KE KEM EM INF FOT WWW.SCHOTTER.EE

Tallinnas

Mustamäe tee 18 tel 655 0295

Tartus

Raatuse 20 tel 745 1136

laskespordis, sest järelkasv sellel alal on vägagi tagasihoidlik.

Siiras tänu Hiiumaa jahiseltsi meeskonnale ja Anu Sarapuule, kelleta poleks seda päeva kohe kuidagi ette kujutanud! Vahel juhtuvad asjad just siis, kui seda kõige vähem ootad, aga kõik hea ei ole veel ilmast kadunud ja tänu Anu Sarapuu kiirele tegutsemisele jätkasime päeva juba kohaliku giidi eestvedamisel Vaemla villavabrikus ja retkega Kaevatsi laiule.

Miks villavabrik, kohalik kultuuripärimus ja looduse tundmine? Sellepärast, et laagri üks eesmärke oli siduda õpitavat kohaliku loodus- ja pärimuskultuuriga. Kuidas elas siin vanasti kohalik rahvas, millega nad tegelesid ja millistes tingimustes elasid? Sellele andis suurepärase vastuse retk laiule, kus oli näha kunagise talu varemeid, karjamaid ja kinnikasvanud külateid. Kuidas said lapsed siit külakooli, kas meri lubas jne? Mõtteainet praegusele noorele küll ja veel. Retke lõpus turgutati end Mo Saaremaa ja Saaremaa piimatööstuse toodetega ning siis võis bussinina rahulikult jälle Ristna puhkekeskuse poole pöörata. „Koju“ jõudes ootas meid Hõbekala õhtusöök ja traditsiooniline õhtugrill.

Kolmas õppepäev

Viimane päev Hiiumaal algas vibujahiga, mida juhendas MTÜ Pärnumaa Vibujaht. Nüüd tekkis pikalt ooteaega, sest kõik rühmad pidid oma vibujahi kordamööda läbi tegema. Sestap kraamis Maria Põhako lahti oma käsitöökohvrid ja meisterdamine sai veel kord hoo sisse. Vibujahi juhendajad olid nii suurepärased eestvedajad, et ei jätnud ükskõikseks ka laagri täiskasvanuid juhendajaid. Nõnda läkski rajale juhendajate ja vabatahtlike ühendmeeskond, kes sai oma oskused vibujahis proovile panna.

Aeg lendas kiiresti ja viimase ülesandena tuli Huntloci rakenduse järgi liikuda mere äärde ning valmistada seal kerge lõuna. Peab tunnistama, et priimuste süütamine võttis mõnel rühmal veidi rohkem aega ja supipotti jõudis ka avamata konserv, kuid päris tühja kõhuga ei jäänud keegi. Kes lõunasöögiga ruttu hakkama sai, võis end veel korraks merevette kasta, et palavust veidi leevendada. Janu aitas kustutada Häädemeeste vesi.

Saabus aeg, et hakata laagrit kokku pakkima ja teha kokkuvõtteid laskepäevast. Osavamad laskjad said oma punktisumma kinnituseks meened EJS-ilt. Pasunahelide saatel langetati EJS-i lipp ja oligi aeg öelda viimased tänusõnad RMK Ristna puhkekeskuse perenaisele Liis Soonikule, et saime korraldada jahilaagri tema juhitavas suurepärases looduskeskuses. Püüdsime varakult sadama poole liikuda, et õigel ajal koju jõuda. Kõik laabus ja jõudsime kenasti mandrile, kus lapsi ootasid juba vanemad.

Kokkuvõtteks

Mida peaksime seekord laagrist õppima? Loodus- ja jahilaager ei ole pelgalt ajaviitmise koht, vaid seal tuleb siiski tegevust väga täpselt kavandada, juhtida ja laagriks valmistuda info põhjal, mis eelnevalt oli osavõtjatele kirjakasti saadetud.

Kirjas pöördusime osalejate poole nii: „Võta aega ja loe see infoleht koos oma perega läbi ja otsusta, kas sellised kolm päeva sinu suvest võiksid olla just nõnda sisustatud.

Mida ma tahan? Kas ma olen valmis kuulama, tegema praktilisi asju, mõtlema kaasa ja valmistuma ka füüsiliselt, pakkides kaasa elementaarsed matkatarbed. Ilma sööginõudeta on raske näiteks suppi süüa. Liigun laagri territooriumilt välja ja võtan kaasa kõige vajalikumad asjad, et toime tulla.“

Sellest teemast kasvas välja järgmise laagri uus õpituba: retkeks ja looduslaagriks valmistumine.

Lugedes laste tagasisidet, on põhjust kindlasti hakata koguma häid mõtteid uue laagri korraldamiseks järgmisel aastal. See oleks juba kolmas kord. Ehk ongi kujunemas traditsioon, mis talletab väärtusi noorte keskkonnahariduse kujundamisel ja edendamisel.

Projekti rahastas keskkonnainvesteeringute keskus. Noorte loodus- ja jahilaagri korraldas MTÜ Eesti Jahinaised.

Esimesest tutvusest vibuga võib kujuneda põnev hobi kogu eluks.

Peeter Hussar näitas nülgimist ja naha puhastamist.

LOODUS- JA JAHILAAGRIS OSALENUD NOORTE MULJEID

Miks otsustasid jahilaagrisse tulla?

Hardi: Sellepärast, et ma tegelen palju jahindusega. Mu sõbra isa on jahimees ja tema teadis sellest ning kutsus mind kaasa. Lisaks käin siin samas Hiiumaal jahil. Laager on väga tore, saime uusi teadmisi. Isegi kui sinust jahimeest ei saa, siis saab sinust lihtsalt natuke targem loodusetundja.

Kõige rohkem meeldis nülgimine ja tiirus laskmine

Elina: Minu isa sõber, kes on jahimees, küsis, kas ma tahaksin osa võtta ja see tundus huvitav. Ma olen püssi ka varem lasknud ja see meeldib mulle. Mulle meeldis siin väga, sest see on ööbimisega laager. Ma polnud varem kunagi telgis maganud! Kõige rohkem meeldis püssi lasta.

Kuidas laager meeldis? Mis ei meeldinud või võiks paremini olla? Kas oleksid huvitatud ka järgmisel aastal osalemisest?

Ragnar: Laager oli väga tore ja huvitav. Laagris meeldis mulle kõige rohkem lasketiir ja ma soovitaks seda laagrit sõpradele ning tuleksin ka ise järgmisel aastal.

Verner: Ema soovitas mulle seda laagrit ning kohe kutsusin ka sõbrad kaasa. Mulle meeldis kõige rohkem muidugi haavelpüssiga laskmine, lasime neli karpi padruneid ja pärast oli käsi sinine, aga paganama äge oli! Lasketiir oleks võinud kauem kesta.

Anri: Sõbrad soovitasid mulle seda laagrit, tundus lahe. Eriti lahe oli lasketiir.

Jan-Andre: Sõbrad soovitasid mulle seda laagrit ning see tundus huvitav. Kõige rohkem meeldis mulle meisterdamine, sest hundi siledad luud on väga ilusad ja lihtne on kaelakeesid teha. Väga-väga vägev oli, kuid vibutamistiir oleks võinud kauem kesta.

Jonathan Mart: Väga tore laager oli. Kõige põnevam oli minu arust lasketiirus ja soovitaks laagrit teistelegi ning tuleks isegi uuesti.

Kristjan: Mulle meeldis laagris kõik, eriti lasketiirus. Järgmine aasta tahaks kindlasti uuesti tulla.

Timmu: Kõik meeldis ja väga tore laager oli. Korralduslik pool oli ka väga hea. Kindlasti soovitaksin laagrit ka teistele.

Robin: Kõige rohkem meeldis püssi ja vibuga lasta. Kahju ainult, et laager nii vähe kestis. Tahaks järgmisel aasta ka tulla ja soovitan sõbrale.

Marleen: Mulle väga meeldis siin, minu lemmikud olid püssi ja vibuga laskmine. Leidsin siin väga palju uusi sõpru. Öörahu oleks võinud olla hiljem.

Liis: Mulle ei meeldinud, et hommikul oli nii vara äratus. Mu lemmiktegevus oli õhtul grillimine. Oleks võinud olla rohkem vaba aega. Sooviks järgmisel aastal tagasi tulla.

Hanna-Bret: Mulle meeldis lasketiirus. Pigem ei meeldinud Kaevatsi laiul käimine ja varajased äratused.

Sandra: Laagris oli lõbus ja ma soovitaks seda kõigile. Tuleksin järgmisel aastal tagasi, siis saaksin veel asju õppida.

Elina: Mulle ei meeldinud palju matkata. Meeldis vibu ja püssidega lasta. Ma soovitaksin sõbrale ja kindlasti tuleksin veel.

Riho: See laager oli tore, sain siit palju uusi teadmisi. Ainus, mis mulle ei meeldinud, oli see, et siin oli palju väikseid lapsi. Muidu soovitan seda laagrit kõikidele.

Silver: Mulle meeldisid söögid ja lasketiirus laskmine. Soovitan kindlasti sõpradel ka tulla. Leidsin laagrist kaks uut sõpra. Tuleksin ka teine kord.

Annabell: Mulle meeldis see, et laagris oli palju tegevust. Parim osa oli lasketiirus. Järgmine kord võiks olla veel erinevat tegevust. Mina tahaksin veel tulla.

Taivo: Mulle meeldis laagri juures kõige rohkem see, et õhtuti sai vorsti grillida ja muu toit oli ka väga hea. Laagris oleks võinud olla rohkem tegevust ja töötubasid.

Feliks: Mulle meeldis Peetri ja teiste kogenud jahimeeste lugusid kuulata, õppida loomade nahkade ja koljude kohta. Ägedad olid ka „Osooni“ tegelased, loomad (koerad ja kass), telkimine, lasketiir, söök, veest läbi jalutamine Kaevatsi laiule, vibulaskmine. Eriti ei meeldinud rebase nülgimine. Järgmine kord võiks olla praktilisemate asjade meisterdamine (nt vibu ja nooled, puunuga, -lusikas jne) ning võimalus asju mitu korda teha (nt vibulaskmine).

Meeldis see, et sai vibu ja päris püssiga lasta. Mulle ei meeldinud, et internetti ei olnud, küll aga soovitaksin seda laagrit klassikaaslastele. Võiks rohkem olla laskesporti ja ujumist mere ääres.

Hendrik: Mulle meeldis reisida ja ujuda. Mulle ei meeldinud matk, kus pidi läbi muda kõndima. Söögi tegemine oli lõbus, aga püssidega laskmine kõige lõbusam.

Margaret: Mulle meeldisid lasketiirud, aga mitte bussisõit. Rohkem võiks olla magamisaega. Ma soovitaksin seda laagrit sõbrale ja tuleksin ise kindlasti tagasi.

Sander: Mulle meeldis kõik ja soovitaks sõpradel ka siia tulla.

Agnes: Meeldis ulukiluudest meisterdamine ja lasketiirus laskmine. Oleks võinud kauem magada.

Rasmus: Mulle meeldis vibu ja püssi laskmine. Tuleksin veel ja soovitan sõpradele.