- VIBUJAHT Soome jahimeeste liidu büroo juhataja Teemu Simenius vibuga kütitud valgesaba pampahirvedega.
VIBUJAHT
on tõhus ja eetiline Soome vibujahi assotsiatsioon esitles valgesaba pampahirve vibujahi uurimuse (2019–2021) vahearuannet.
V
ibu on olnud Soomes läbi aegade jahipidamisvahend. Eelmise sajandini kahanes vibu kui jahipidamisvahendina roll, kuni selle legaliseerimiseni 1993. aastal (vibujaht ei ole Soomes kunagi keelatud olnud – tõlkija märkus). Praegu on aga vibu ja noolte kasutamine Soome jahikultuuris tasapisi ning kindlalt hakanud taas suurenema. Kindlasti on üks põhjusi vibuga jahitavate ulukite nimekirja laiendamine. Pärast legaliseerimist 1993. aastal oli vibujaht lubatud vaid väikeulukijahiks. Sellest ajast on lisatud kütitavate ulu-
TEKST JA FOTO SOOME VIBUJAHI ASSOTSIATSIOON TÕLKIS RITA-ANETTE KOHAVA
kite nimekirja uusi liike. Aastal 2001 lisandusid metskits ja kobras, 2017 valgesaba pampahirv koos teiste suurte sõralistega (v.a põder).
Uuringu eesmärgid
Kuigi vibujahil on kindel ja pikaajaline roll nüüdisaegses suurulukijahis kogu maailmas, tõuseb ikka esile selle tõhusus ja eetilisus. Vibu ja noolte kasutajad ei kahtle selle jahimeetodi tõhususes. Ometi tuleb avalikus diskussioonis kindlate teaduslike tõenditega pidevalt tõestada selle jahiviisi tõhusust. Soome vibujahi assotsiatsioon otsustas vibujahi tõhusust ja eetilisust hakata uurima 2019. aastal.
62
Uuringu ajal koguti andmeid saja vibuga ja saja vintpüssiga kütitud valgesaba pampahirve kohta. Et piirata loomade käitumist mõjutavaid tegureid, kütiti vaid seisvaid või aeglaselt liikuvaid ulukeid, kes valdavalt mäletsesid või toitusid. Andmeid kogusid jahimehed, kes täitsid ühesugused jahiolukorda kirjeldavad küsitluslehed. Andmed sisaldasid ka järgmisi detaile: kasutatud vibu tugevus, vintrelva kaliiber ja kasutatud vahendite kineetiline energia, kasutatud lõikurotste ja kuuli tüüp, laskekaugus, looma liikumisdistants laskekohast kuni langemiskohani, järelotsinguks
