- JAHIJUTT -
KOHTUMINE Lähen ka mina, nagu mindud on ikka. Süda põksumas põues, peaaegu uus Austria jahipüss õlal, läbi rinnuni õitsvate angervaksade. Ka mina olen kütt nagu teisedki, kes enne seda rada on käinud ja relva kandnud: vanaisa, tema isa ja omakorda tema vanaisa. TEKST TARMO VAARASK JOONISTUS EIKE ÜLESOO
K
uulatan. Läbi enese hingamise kuulen, kuidas rukkirääk teeb oma rääksuvat häält, ikka rääkrääk, rääk-rääk. Kaugemal, söötis põllu teises otsas „räägib“ teine rääk talle vastu, vaikib hetkeks ja kui ma temast möödunud olen, siis alustab taas oma juttu. Ma ei tea, mida iidsed jahimehed enne mind neid radu käies mõtlesid, aga tunne on ikka sama – ärevus. Arvan, et ka teised,
50
kes läksid ehk sama teed aastate eest, tundsid samasugust ärevust. Iga kütt tunneb loomaga kohtumise ees ärevust. Aga koht pole enam see, mis ta oli ehk siis … aastate eest. Suured puud on läinud ja niitudele on kasvanud värske, täiesti uus mets. Harvester või forvarder või mis iganes see nüüd oligi, on läinud, jättes sügavad jäljed pehmesse pinnasesse. Head teed tal minna! Mets taastab end taas ja hetk, mis on praegu, on vaid silmapilk suures kõiksuses. Näe, juba saigi mööda see hetk!
Loomal on alati eelis
Liigun nii tasa kui kohmakas linnamees eales ehk suudab ja kuulatan taas. Põdrakanep õitseb, suvi kestab veel. Vaikus. Ma tean, lausa tunnen füüsiliselt, et mind märgatakse esimesena, et loomal on alati eelis: tema meeli ei ole nüristanud suurlinna poolemiljonilise arutult ringi kihutava karja kisa. Tema sõõrmed tabavad kordades paremini tulija lõhna ja tema silm eristab kohe selle, kes tavapärasesse keskkonda ei sobi. Püüan liikuda tasa kui vaim. Seisatan kohe, kui olen astunud kuivale oksaraole, et mitte end reeta. Igatsen seda kohtumist nii väga. Meenutan aegu, kui loomi oli rohkem. Aegu, kus kohtumised kas või metsseaga olid looduses liikujale tavapärased, mitte erandlikud. Ohkan tahtmatult, sügav ohe pääseb mu huulilt, seisatan ja kuulan taas, liigun edasi. Ja äkki, seal ta siis on! Sarved teravate pulkadena sihtimas taevalaotust. Noor pulksarvedega sokupoiss vaatab mind