- juhatus -
Juhatuse koosolek
NOVEMBRIS Eesti jahimeeste seltsi (EJS) juhatuse korraline koosolek toimus 17. novembril, seda juhatas EJS-i president Margus Puust. Koosoleku alguses õnnitleti 70. sünnipäeva puhul teenekat jahimeest, juhatuse liiget Tiit Tammsaart. TEKST EJS
Öösihik
Öösihiku võimaliku kasutuselevõtu võttis juhatuse eelmisel koosolekul kõne alla juhatuse liige Jaak Volmer. Seda on toetanud Riho Breivel, Tiit Tammsaar ja juhatuse mitu teist liiget. Asjatundjatena olid koosolekule palutud ekspert Aivar Alavere ja Sven Põierpaas siseministeeriumist. EJS-i tegevjuhi asetäitja Andres Lillemäe tegi kokkuvõtte, kuidas kasutatakse öösihikut naaberriikides. Jaak Volmer andis ülevaate, miks öösihikute küsimus on päevakorral. Tema sõnul võiks kaaluda öösihiku kasutamist sigade Aafrika katku (SAK) ajal riikliku ülesande täitmiseks: metssigade arvukuse piiramiseks, samuti võõrliigi kähriku, aga ka kopra ja karu küttimisel. Ekspert Aivar Alavere tutvustas öövaatlusseadmete ja -sihikute küsimust ametist tuleneva kogemuse põhjal. Igasuguste seadmete kasutamisel on kõige tähtsam turvalisus ja ohutus. Alavere sõnul on keskmine Eesti jahimees eetiline ja sellest peaks lähtuma. Tema sõnul loovad öövaatlusseadmed, näiteks võrreldes kunstlike valgusallikatega, parema võimaluse näha selgelt objekti, keda kütitakse. Ekspert vastas ka küsimustele. Siseministeeriumi seisukohta tutvustas Sven Põierpaas. Ta rääkis, et relvaseadus on koostatud ammu ja elule jalgu jäänud. Kui öövaatlusseadmetega tegeleda, siis tuleb peale relvaseaduse vaadata ka teisi seadusi. Temani jõudis küsimus SAK-i jõudmise tõttu meie riiki 2015. aastal. Sven Põierpaas rõhutas ka eetilist
külge. Praegu ei ole enam tegemist mugavusküsimusega. Ta tutvustas ka seaduste koostamist ja seda, mida peab seejuure arvestama. Relvaseadus on ehitatud üles vajaduspõhiselt. Jahimehed peaks endale täpselt selgeks tegema, mida neil vaja on, määrama põhimõtted ja kehtestama piirid. Sven Põierpaas tänas EJS-i hea koostöö eest ja leidis, et ministeeriumis ei nähta erilist probleemi, kui EJS teeks ettepaneku need seadmed kasutusele võtta. Ministeerium on valmis asja arutama. Juhatuse liikme Jaanus Põldmaa sõnul on põllumeestele tähtis küttida võimalikult rohkem metssigu ka viljapõllult. Jaak Volmer pakkus, et probleemi võiks kajastada ajakirjas Eesti Jahimees: nii tekiks arutelu ja teave liiguks. Aigar Jürjensi arvates aitab öösihik lahendada ka nuhtlusisendite küsimust. Mati Kivistiku sõnul aitaks öösihik lahendada Lõuna-Eestis tähnikhirve probleemi. Juhatus kiitis heaks Andres Onemari ettepaneku moodustada komisjon, kes sõnastab küsimused liikmetele. Komisjoni kuuluvad Jaak Volmer, Endrik Raun, Tõnis Korts ja Andres Lillemäe.
Aasta 2022 teema
November on õige aeg, et üle vaadata, milline võiks olla EJS-i järgmise aasta teema. Liikmeid kaasati kodulehe abil. Laekus üheksa ettepanekut, kõik koos selgitustega. Ettepanekud olid järgmised. • Jahiga tugevaks ja terveks! (Andres Onemar) • Jahiretke aasta (Priit Tiks) • Kasutusõiguse(loa) aasta (Margus Kukk) • Külla naaberjahimeestele (Arvo Kriventsel) • Mentor-jahimees (Evert Kapp) • Väärtusta väikeulukit! (Raili Eller) • Jahimehe aasta (Marko Vinni) • Väärtusta jahisaaki! (Ive Kuningas) • Vaatluste aasta (Klemens Kasemaa) Kõik teemad on asjakohased ja vajalikud. Juhatuse liikme Ive Kuninga ettepanek oli ühendada Raili Elleri pakutud „Väärtusta väikeulukit!“ ja kogu jahisaagi teema ning tema pakkus aasta teemaks „Väärtusta jahisaaki!“. See teema jäi kõige rohkem kõlama, ent juhatuse liikmed otsustasid veel mõelda. Otsus langetatakse detsembris. Kõik pakutud teemad olid väga head, seega saab neid kasutada järgmistel aastatel.
Kasutusõiguse load
Öövaatlusseadmed loovad parema võimaluse näha selgelt objekti, keda kütitakse. 6
Margus Puust andis ülevaate kogu Eesti kohta ja rääkis kohtumistest ministriga. Praegu on Eestis 328 jahipiirkonda. Jahindusnõukogudele on esitatud 135 taotlust. Veel on esitamata 193 taotlust. Jahindusnõukogud on andnud 72 toetavat seisukohta, toetatud ei ole (sh korduvad) 51 korda. Jahindusnõukogude
