Võimatu missioon? Kuidas viia kliimaeesmärgid ellu seitsme aastaga

roHeLepe ♦ Eestile on seatud eesmärk vähendada kasvuhoonegaaside heidet 2030. aastaks 24% võrreldes 2005. aastaga. Kuna põllumajandusloomade vähendamine aitab sellele kaasa, kardetakse, et suurem koormus kliimaeesmärkide saavutamisel võidakse panna just metsandusele ja põllumajandusele.

sILJA LÄTTeMÄe silja.lattemae@maaleht.ee

„Eestis soojeneb kliima kiiremini kui maailmas keskmiselt, viimase 60 aasta jooksul on Eestimaa kliima soojenenud juba 1,2 kraadi võrra,“ tõi keskkonnaministeeriumi kliimaosakonna nõunik Mart Kiis esile EPKK korraldatud keskkonnafoorumil. Nii seavad rohekokkulepe ja kliimaeesmärgid Eestile suuri nõudmisi.

Me peame saavutama aastaks 2050 kliimaneutraalsuse, see aga tähendab, et kasvuhoonegaasid (KHG), mida me õhku heidame, tuleb kompenseerida samaväärse KHG sidumisega.

24% vähem kasvuhoonegaase

Euroopa Liidu pikaajaline eesmärk rohepöördes on saavutada kliimaneutraalsus ja igal riigil on KHG heite vähendamisel omad kohustused. Eestile on seatud vahe­eesmärk vähendada KHG heidet 2030. aastaks 24% võrreldes 2005. aastaga.

Nii peab Eesti siduma maakasutuse ja metsanduse sektoris (sektor LULUCF) aastaks 2030 ligi 2,5 miljonit tonni CO2 ekvivalenti.

Mart Kiis märkis, et suurimad heiteallikad, mis riigi aruandluses kajastuvad, on metaani heide loomakasvatuses ja põllumajan­

„Käimasolev sõda mõjutab toidutootmist ja toidu varustuskindlust kogu Euroopas. Kliimaeesmärkide saavutamisel ei tohi unustada toidujulgeolekut!“ nIALL CUrLeY

BOURGAULTTERAVILJA OTSEKÜLVIK dusmaadest tulenev heide, mis on peamiselt seotud väetiste kasutamisega.

„Selline nõudmine ei tähenda, et nüüd tuleb näiteks vähendada 24% heidet transpordis ja 24% põllumajanduses, vaid riigil on õigus ise otsustada, milliste meetmetega ja millistes sektorites me selle eesmärgini jõuame,“ selgitas Kiis.

Põllumees on süsiniku siduja

„Põllumeest näidatakse kliimateemades halvast küljest, ei taheta üldse arvestada, et põllumees on ka süsiniku siduja,“ toonitas põllumajandus­kaubanduskoja keskkonnafoorumil Baltic Agro ASi arendusdirektor Margus Ameerikas.

Ta tõi esile, et põllumajanduse osa näidatakse heitgaaside paiskajana suhteliselt suurena, samal ajal seovad viljakasvatajad väga suure osa süsinikku fotosünteesiga, 80% süsinikku on mullas.

„Väga lihtne on hõigata välja populistlikke loosungeid põllumajanduse keskkonnakoormuse kohta, aga teaduslikud analüüsid on tegemata ja põllumeeste kaitseks ei kipu keegi eriti välja astuma,“ kritiseeris Margus Ameerikas. „Me ei pea põllumajandus­ tootmist mitte vähendama, vaid tõstma efektiivsust, peame kasutatud ühiku kohta saama palju paremat süsiniku tagasisidumist.“

Euroopa Parlamendi liige Juozas Olekas oli samuti seda meelt, et põllumajandust ja metsandust ei saa väga survestada, kuna majandustegevus väheneks või kannataks.

„Me ei keskendu ainult keeldudele ja karistustele, vaid peame kasutame erinevaid võima­ lusi, toetamaks metsaomanikke ja põllumajandusettevõtjaid, kes teevad väga olulist tööd,“ rõhutas Euroopa Parlamendi liige. „Muudatused põllumajanduses peaksid olema järkjärgulised. Kõik põllumajandusettevõtjad peavad suutma oma majandustegevuses siiski teenida ka kasumit,“ ütles Olekas. Euroopa Liidu põllumajandusorganisatsioonide komitee Copa­Cogeca esindaja Niall

Curley märkis aga, et rohekokkulepe ja kliimaeesmärkide saavutamiseks vastu võetud seadusaktid oma nõuetega pole arvesse võtnud sõda Euroopas. „Käimasolev sõda mõjutab toidutootmist ja toidu varustuskindlust kogu Euroopas. Kliimaeesmärkide saavutamisel ei tohi unustada toidujulgeolekut!“ rõhutas Curley.

Vaja on läbimõeldud kliimaseadust Keskkonnafoorumil anti ka teada, et Eesti on üks väheseid Euroopa riike, kus kliimaseadus veel puudub. Nii tuleks vastu võtta asjakohane kliimaseadus, mis reguleeriks tegevusi teel kliimaneutraalsusele. Kuna toidujulgeolek ja metsandus on väga olulised, siis nendes sektorites on vaja rohkem teadusanalüüse ja sotsiaal­majanduslikke analüüse, milleta kardinaalseid pöördeid teha ei saaks.

„Peamine ootus põllumajandussektoris on see, et oleks teada reeglid, mismoodi me järgmise kümne või paarikümne aasta jooksul edasi liigume. Kliimaseadusega tulebki kõik läbi arutada, millised on reeglid ja kuidas toimida,“ ütles keskkonnaminister Madis Kallas.

VILJA

ÜMBERLAADIMISEHAAGISED

MULTIVAKULTIVAATORID JAKÜLVIKUD

TERAVILJAKÄITLUSSEADMED

ROCKTORNADOKIVIKOGUR

CABEHOOLDUSNIIDUKID

Tutvutootevalikuga: agripartner.eu agripartner.ee

Külastaveebipoodi:

AGRIPARTNEROÜ Välja1,Soinaste,Kambjavald,Tartumaa

Lõuna-Eesti: Põhja-Eesti: